← Eesti

2-20-3359/5

Obsah (9)§ 625§ 187§ 475§ 477§ 623§ 620§ 622§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numb

§ 625lg 2). 1

(3)Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. A S (avaldaja) esitas 02.03.2020 Harju Maakohtule avalduse Ukraina Nikolajevi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 otsuse asjas nr 487/3126/18 tunnustamiseks, millega nõuti sisse S O V (V) pojalt (sünniaeg xxx, RNUKNP: xxx, Eesti isikukood xxx) S A O (O) poja (sünniaeg xxx, RNUKNP: xxx) kasuks elatisraha suuruses ¼ kõikidest tululiikidest kuus, alates 23.05.2018 kuni õppetähtaja lõppemiseni, s.t kuni 30.06.
  2. Kohtuotsuse kohaselt teavitati O St (puudutatud isik) kohtumenetlusest. Kohtuotsus jõustus 05.10.2018 ja kuulub Ukrainas täitmisele. Harju Maakohus jättis 12.11.2020 määrusega avalduse käiguta. Avaldaja esitas 22.12.2020 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  3. Kohus tutvus avalduse ja selle lisadega ning leiab, et avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) ja Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingus õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping) sätestatud nõuetele. Kohus algatab kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluse. 3. Välisriigi kohtulahendi tunnustamine on hagita menetlus (

§ 475lg 1 p 14).

Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Välisriigi kohtulahendi tunnustamist reguleerivad sätted ei näe ette kohustust korraldada kohtuistung. Kohus võib vajadusel kuulata ära võlgniku ja sissenõudja või küsida selgitusi lahendi teinud kohtult (

§ 623lg 3).

Kohus ei pea vajalikuks võlgniku ära kuulamist ja lahendab avalduse kirjalikus menetluses. 4. Eesti ja Ukraina tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades (õigusabilepingu artikkel 40

(1)). Eesti tunnustab üksnes jõustunud lahendeid (

§ 620lg 2).

Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldusele lisatakse tõestatud välisriigi kohtulahendi ärakiri, dokument, mis kinnitab kostja menetlusest teavitamist ja lahendi jõustumist ning teave lahendi varasema täitmise kohta ning eelnimetatud dokumentide vandetõlked eesti keelde (

§ 622lg 1).

Kohus ei kontrolli välisriigi lahendi täidetavaks tunnistamisel kohtulahendi õigsust sisuliselt, vaid üksnes täidetavuse eelduseid (

§ 623lg 1).

Välisriigi kohtulahendit ei tunnustata Eestis, kui see on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, kostjale polnud tagatud võimalus oma õiguseid kaitsta, lahend on vastuolus samas vaidluses Eestis varem tunnustatud või tunnustamata lahendiga või lahendi teinud kohtul puudus kohtualluvus (

§ 620lg 1).

Kohus leiab, et avaldus ja selle lisad vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning esitatud dokumentide põhjal on täidetud välisriigi lahendi täidetavaks tunnistamise eeldused. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et esineks mõnda kohtulahendi tunnustamist välistavat asjaolu. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole poolte vahel olnud Eesti Vabariigi territooriumil samasisulist vaidlust ega ole tunnustatud samasisulise vaidluse lahendit. Seeläbi on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tunnistab täidetavaks Ukraina Nikolajevi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 otsuse asjas nr 487/3126/18, millega sisse nõuti S O V (V) pojalt (sünniaeg xxx, RNUKNP: xxx, Eesti isikukood 2

(3)xxx) S A O (O) poja (sünniaeg xxx, RNUKNP: xxx kasuks elatisraha suuruses ¼ kõikidest tululiikidest kuus, alates 23.05.2018 kuni õppetähtaja lõppemiseni, s.t kuni 30.06.2019. 5. Kohus selgitab, et

§ 623lg 6 alusel on õigus esitada kohtuotsuse Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

Käesolev kohtumäärus kuulub täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. 6.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Tulenevalt

§ 172

lg 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kuna lahend tehakse avaldaja huvides. Puudutatud isik ei ole menetluses osalenud. Kohus määrab

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et puudutatud isikul senised menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2023. a määrusega nr 220-3359 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.