1-18-5919/35

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2019 1-18-5919 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau N.V (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi
3. a Vaidlustatud kohtulahend määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.V kaitsja advokaat Toomas Laanemaa, määruskaebus Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tehver&Partnerid N.V-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks N.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. N.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Tema karistusaeg algas
10. juunil 2018 ja lõpeb
11. juulil
14. detsembril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur N.V vabastamist ei toeta.
15. Viru Maakohus jättis
16. märtsi
17. a määrusega N.V tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohus märkis, et N.V on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Vanglas N.V distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel on tal elukoht ühiselamus, kus talle tagatakse omaette tuba. Garanteeritud töökohta süüdimõistetul ei ole. Kohtuistungil avaldas N.V , et saab tööle asuda OÜ-sse X. Garantiikirja selle väite tõendamiseks pole esitatud. Iseloomustusest nähtuvalt sai süüdimõistetu enne vangistust töötu abiraha ja tööharjutusel osalemise eest antavat stipendiumi, samuti oli sissetulekuks abikaasa töötasu. Nüüdseks on abielu lahutatud, lapsi kinnipeetaval pole ja vanemad on surnud. Lähedasi, kes N.V materiaalselt ja moraalselt toetaksid, samuti ei ole. Süüdimõistetul tuleb tasuda ka võlgu. See kohustus mõjutab tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kellega ta suhtleb ka praegu. Samuti on ta varem olnud teiste poolt mõjutatav. Ka on N.V olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Seega on alkoholi tarvitamine ja kuritegude sooritamine olnud seotud. Ka on N.V karistus alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu täitmisele pööratud. Varasema vangistuse jooksul läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid vaatamata sellele jätkas ta veidi enam kui aasta hiljem uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. MÄÄRUSKAEBUS
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.V kaitsja advokaat Toomas Laanemaa, kes palub kohtumääruse tühistada ja oma kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kaitsja hinnangul on kohus põhjendamatult leidnud, et N.V iseloomustavad positiivsed tegurid ei kaalu üles negatiivseid. Süüdimõistetu ei ole karistuse kandmise ajal rikkumisi toime pannud. Tal on vabaduses elukoht. Garantiikirja tööandjalt ei ole, kuid sellest ei saa järeldada, et süüdimõistetul ei ole võimalik tööd leida. Eriti arvestades, et tal on keevitaja kutse. Samuti selgitas N.V kohtuistungil, et ta töötas enne vangistust OÜ-s X, suhtles endise tööandjaga ning ta võetakse sinna tööle. Süüdimõistetu kinnitas kohtus ka, et kriminaalkorras karistatud isikutega ta enam ammu läbi ei käi. N.V on teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Asjaolust, et kinnipeetav on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, ei saa teha järeldust sellise käitumise kordumise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
20. või
21. peatüki sätteid, arvestades
22. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatüki
25. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba 2