1-18-2157/21

1-18-2157 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-2157 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Raiko Paas (kokkuleppel) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid A.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu A.F (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 10.06.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada A.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.01.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada A.F suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. A.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. A.F vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, A.F-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 17.05.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 05.04.
10. a kohtuotsusega tunnistati A.F süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 63 lg 1, § 65 lg 2, § 69 lg 7 ning § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.07.
11. a ja lõpp on 11.01.
12. a. A.F kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesolev vangistus on esimene. Kuriteod on enamaltjaolt samaliigilised. Kuritegude ettevalmistamine ja kinnipeetava käitumismuster on jäänud samasuguseks. Soodustavaks faktoriks on alkoholi tarbimine. Kuriteod on toime pandud hetke impulsside ajal juhust kasutades. Kriminaalhooldusel on olnud arvel ühel korral, kuid karistus pöörati täitmisele seoses uue kohtuotsusega. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning töötanud vangla majandustöödel abitöölisena sööklas. Kinnipeetav paigutati 22.03.2019 edasise vangistuse kandmiseks Tallinna Vangla avavanglasse. Alates 03.05.2019 töötab ta järelevalveta väljaspool avavanglat ettevõttes x OÜ autoremonditöölisena. 06.05.2019 seisuga on rahalised nõuded tasutud ja vabanemisfondis on 1620 eurot. Rahalisi nõudeid on tasunud iseseisvalt. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas seisukorras kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetav ise. Antud aadressil elab kinnipeetava lahutatud abikaasa ning nende kaks last. Elamispind on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel saab kinnipeetav jätkata töötamist ettevõttes x OÜ, mida on kinnitanud ka tööandja. Tööandja sõnul on töö paikne, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Vestluses kinnipeetava lahutatud abikaasaga selgus, et ta on valmis ja nõus kinnipeetavat vajadusel majanduslikult toetama. A.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha A.F vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja selgitab, et kinnipeetav on aru saanud oma rikkumisest ja ei õigusta seda. Ta saab aru, et ta ei saa tarvitada alkoholi ja kui ta ei tarvita, siis ei pane ka kuritegusid toime. Isikul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta käib tööl samas ettevõttes, kus ta on ka varem töötanud. Samuti on isikul olemas pere toetus. Loogiline on määrata isikule alkoholikeeld. Kriminaalhooldus aitab ka isikut ja see on parem variant, kui see, et isik kannab karistuse lõpuni ja vabaneb ilma mingisuguse kontrollita. Kaitsja palub isikule võimaluse anda ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et A.F võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.F isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.F tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.F-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on A.F olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.F , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/