KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-406 Tallinn, Järveotsa te

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu esitas 06.12.2023 pöördumise Andmekaitse Inspektsioonile (AKI), milles palus osutada kaasabi F, V ja E poolt tehtud fotode ja videoklippide hävitamisel, viidates isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 3 p-le
2. Pöördumise kohaselt on F korteriühistu üldkoosolekutel korduvalt filminud ja pildistanud üldkoosolekut koosoleku juhataja keelust hoolimata ning ei hävita fotosid. Fotosid on levitatud 3-24-406 internetis ja e-kirja teel juhatuse liikmete mõnitamise eesmärgil. 30.11.2023 üldkoosolekul filmisid ja pildistasid lisaks Fle ilma loata ka V ja E.
3. AKI teatas 01.02.2024 vastuses nr 2.1.-1/23/1286-3172-2, et tegemist ei ole sellise juhtumiga, mis vajab järelevalvemenetluse alustamist. AKI alustab järelevalvemenetluse, kui tegemist on olulise rikkumisega, mis vajab korrakaitseorganni sekkumist. AKI pädevuses on küll kontrollida isikuandmete töötlemise nõuete täitmist, kuid AKI ei sekku korteriühistu sisesuhetesse. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 kohustab korteriomanikke omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriühistul on õigus kehtestada reeglid üldkoosoleku pidamiseks ja võtta meetmeid reeglite rikkujate suhtes. Korteriühistu juhatus saab ise ühistu sisesuhteid reguleerida ja juhul, kui kellegi isikuandmeid on avaldatud, saab inimene ise nõuda nende kustutamist avaldajalt. Pildistamine, filmimine ja salvestiste säilitamine ei ole ilmtingimata seadusevastane. Isikuandmete kaitse nõuded ei rakendu olukorras, kus jäädvustatakse isiklikul eesmärgil, st jäädvustatut vaadatakse ainult ise või pereringis ning väljapoole ei avaldata (isikuandmete kaitse üldmäärus1 (IKÜM) art 2 lg 2 punkt c). Mobiilsete seadmetega jäädvustamist käsitatakse seni, kui seda ei avaldata, üldjuhul isikliku otstarbena. Ühtki tõendit, et salvestatut oleks kusagil avaldatud, esitatud ei ole. Kui siiski on isikutest avaldatud pilte/salvestisi nii, et nad on nendel äratuntavad, peab isik kõigepealt ise nõudma oma andmete kustutamist avaldajalt. Alles pärast seda, kui tema taotlust kuu aja jooksul ei rahuldata või taotlus on jäetud põhjendamatult rahuldamata, on AKI-l põhjust sekkuda.
4. Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu esitas 10.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse tunnistada õigusvastaseks AKI järelevalvemenetluse teostamata jätmine Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 06.12.2023 kaebuse põhjal korteriomanike F, V ja E suhtes lubamatu fotografeerimise ja filmimise asjus üldkoosolekul 30.11.2023 ning kohustada AKI-t sellekohast järelevalvet teostama. IKS § 56 lg 3 p 8 alusel peab AKI algatama järelevalvemenetluse kaebuse alusel või omal algatusel. Lisaks on AKI-l õigus IKS § 56 lg 3 p 5 kohaselt nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või arhiivi edastamist. Fotografeerimise puhul tuleb arvestada, et kui kaamera ette jäänud inimesed on pildil tuvastatavad, peab piltide avalikustamisel kindlasti järgima kõiki isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Fotografeerimiseks või filmimiseks keelava märguande andnud inimese soovi tuleb arvestada kõigil sündmusel osalejatel ja ka avalikel üritustel. Korteriomanik F puhul oli tegemist korduva rikkumisega ja seetõttu oleks AKI pidanud rakendama isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks sundi ja määrama talle sunniraha seaduses sätestatud korras, rakendama isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid ning kehtestama alalise isikuandmete töötlemise keelu. Üldkoosoleku juhataja A andis Fle keelu suusõnaliselt nii 30.08.2023 kui ka 30.11.2023 üldkoosolekul, kuid viimane keeldu ei arvestanud ja pildistas edasi ning pole praeguseni hävitanud salvestatud fotosid. Lubamatu fotografeerimine ja filmimine on tõendatud tunnistajate ütlustega.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 12.03.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult. IKS reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel (vt IKS § 1 lg 1). IKS ei reguleeri juriidiliste isikute (nt korteriühistu) kohta käivate andmete töötlemist.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 1). Krt

S-s ega teistes seadustes ei ole ette nähtud võimalust, et korteriühistu esitab kaebuse oma liikmete õiguste kaitseks. Isikuandmete kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 1 2

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Praegu ei ole vajalik ka kaebuse muutmise võimaldamiseks seda käiguta jätta, kuna vaidluse esemeks on AKI tegevus ja kohus ei asu iseseisvalt tuvastama, kas vaidlusalusel ühistu koosolekul rikuti kellegi õiguseid või mitte. AKI tegevuses ei nähtu selliseid kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa vajaduse kohustada AKI-t järelevalvemenetlust toimetama. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et mõne korteriomaniku isikuandmeid oleks avaldatud. On õige, et ka fotografeerimine ja filmimine on isikuandmete töötlemine, kuid kui neid salvestisi kusagil ei avaldata, ei saa olla tegemist isikute õiguste intensiivse riivega. Saab nõustuda AKI-ga, et ühistu üldkoosoleku juhatajal on volitus nõuda osalejatelt õigusaktide täitmist, sealhulgas nõusolekuta salvestamise lõpetamist. AKI hilisem järelevalve ei muuda filmimise ja fotografeerimise fakti kuidagi olematuks, mistõttu jääb ka ebaselgeks, milline oleks oodatav järelevalvemenetluse tulemus. Olukorras, kus salvestusi ei ole avaldatud, tuleks AKI poolt nõuda salvestusvahendite ette näitamist ning vajadusel nende sisu kustutamist. See võib eeldada vahetu sunni kohaldamise vajadust, mida tuleb juhtumi asjaolusid arvestades pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Seetõttu pole riikliku järelevalve käigus tõenäoliselt võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki. Arvestada tuleb ka sellega, et AKI-l on järelevalve algatamise üle oluline kaalutlusruum. On usutav, et AKI-l ei ole ressurssi kõigi pöördumiste puhul järelevalvemenetlust algatada, mistõttu peab AKI koondama oma ressursid olulistele rikkumistele, kus õiguste riive on selge ning rikkumine on olulise mõjuga. Ei nähtu, et AKI oleks kaalutlusõigust kuritarvitanud, kui jättis järelevalvemenetluse algatamata. AKI on selgitanud, et isikud, kelle õigusi on rikutud, võivad ise pöörduda andmete avaldaja poole ning nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Raskemate rikkumiste korral on võimalik nõuda ka kahju hüvitamist. Seega on isikute enda võimuses võimalikele rikkumistele reageerida. Eelnevast tulenevalt esineb alus kaebuse tagastamiseks

§ 121

lg 2 p 21 järgi, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.03.2024 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Praegusel juhul on õiguste riive väga intensiivne ja kaebuse rahuldamine seetõttu väga perspektiivikas. Korteriühistu liikmete suhtes toime pandud andmekaitsealased rikkumised on korduvad ja jätkuvad ning menetlust tuleb alustada AKI-s, sest korteriühistu ise pole suutnud korrarikkujaid korrale kutsuda. Halduskohtu määrus on vastuolus IKÜM-i ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, kuna need ei tee erandit, kas andmekaitse avalduse esitab füüsiline isik või mitme liikme nimel kollektiivõigust teostav korteriühistu. Eesti seadusandja on sätestanud andmekaitse korra vaidlustamise IKS §-des 67, 72 ja
2. IKS § 73 lg 2 kohaselt on selles peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja AKI. Seega on AKI pädev asutus, kuhu rikkumise korral tuleb pöörduda ja kaebaja kirjutas sinna avalduse õigesti. Kaebeõigus on

§-de 38, 39 ja § 46 lg-te 2 ja 5 põhjal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. 7. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale muu hulgas siis, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121

lg 2 p 1) ja kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

8. Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul puudub korteriühistul kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Isik võib halduskohtusse kaebusega pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks ning muu isiku õiguse kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg-d 1 ja 2).

IKÜM-i ja IKS-i alusel kaitstakse füüsiliste isikute isikuandmeid (vt IKÜM art 4 p 1 ja IKS § 1). Kuna seaduses ei ole sätestatud korteriühistule õigust esitada kaebust oma liikmete õiguste kaitseks, ei saa korteriühistu pöörduda kohtusse ka nende kaitseks isikuandmete õigusvastase töötlemise korral. 9. Kuigi praegusel juhul võiks kõne alla tulla ka võimalus, et kaebuse esitajateks on korteriühistu juhatuse liikmed kui füüsilised isikud ja neil on kaebeõigus tulenevalt IKS § 28 lg-st 2 ning IKÜM art-test 77 ja 78, jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et selline kaebus tuleks tagastada

§ 121lg 2 p 21 järgi.

Asjakohane on halduskohtu selgitus, et kuivõrd väidetavaid salvestisi pole avaldatud, ei saa olla tegemist isikute õiguste intensiivse riivega. Tõendeid selle kohta, et väidetavalt salvestatut on kuskil avaldatud, ei ole esitatud ka ringkonnakohtule, ehkki halduskohus sellele tähelepanu juhtis. Isegi kui on avaldatud, ei saa olla tegemist kuigi suure eraelu puutumatuse riivega, kuivõrd kaebuse kohaselt on isikuid pildistatud või filmitud korteriomanike üldkoosolekul eeldatavasti juhatuse liikme ülesandeid täitmas. AKI otsustab järelevalvemenetluse algatamise kaalutlusõiguse alusel ning kohtulik kontroll piirdub hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud (nt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 14 ja 17). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma arvesse seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse (Riigikohtu 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p 25). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et praegusel juhul ei nähtu AKI tegevuses selliseid kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa vajaduse kohustada AKI-t järelevalvemenetlust tegema. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole isikute õiguste riive ega isikuandmete töötlemine sellise ulatusega, et see nõuaks AKI sekkumist. Ringkonnakohtule ei nähtu ka sellist avalikku huvi, mille kaitseks peaks praegu isikutevahelisse konflikti sekkuma AKI (vt ka korrakaitseseaduse § 4 lg 2). Sõltumata AKI järelevalvemenetlusest on andmesubjektil alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks andmete töötleja vastu kohtusse (IKÜM art 79). 10. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.03.2024 määrus muutmata. 11. Määruskaebuselt on tasutud ringkonnakohtule riigilõiv 20 eurot. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), tuleb tasutud riigilõiv tagastada.

Ringkonnakohus tagastab makstud riigilõivu Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu arvelduskontole nr EE712200221018685144. (allkirjastatud digitaalselt) 4