2-24-3307/16

Tsiviilasi nr 2-24-3307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg

1. juuni
2. a Tsiviilasja number 2-24-3307 Tsiviilasi Mxxxxx Axxxxxxx hagi Axxx Axxxxxxx vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 2813,04 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Mxxxxx Axxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja Mxxx Hxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Axxxxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Kristi Haas Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2024 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Mõista Axxx AxxxxxxxxxxMxxxxxxxxxxxxxx kasuks välja igakuine elatis, mis on arvutatud järgmiselt: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50% lapsetoetusest. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
5. Otsuse punktis 2 nimetatud elatis on välja mõistetud alates 14.12.2025 kuni Mxxxxx Axxxxxxx täisealiseks saamiseni.
6. Elatis tuleb tasuda Mxxx Hxxxxxxxpangaarvele nr EE502200001108184717 Swedbank AS-is, selgituseks märkida „elatis MxxxxxxAxxxxxx“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
8. Mxxxxx Axxxxxx esitas 27.02.2024 Axxx Axxxxxxx vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates 01.04.
9. Hagiavalduse kohaselt on MxxxxHxxxxxxl ja Axxx Axxxxxxxl kaks alaealist last. Hageja on Mxxx Hxxxxxx ülalpidamisel ning teine laps KxxxxxxxAxxxxxx elab alates
10. aasta jaanuarist kahenädalase tsükliga kummagi vanema juures. Axxx Axxxxxx ei maksa hagejale ülalpidamist. Kxxxxxx Axxxxxxxxlapsetoetus laekub kostja arveldusarvele. Kuna kostja keeldub mõlemat last ema elukohta sisse kirjutamast, jääb perekond ilma lasterikka pere hüvedest. Hageja täpsustas 07.05.2024 nõuet ning palus suurendada tsiviilasjas 2-23-2033 välja mõistetud elatist seadusjärgse miinimummäärani. 12.05.2023 kompromiss on kehtetu, kuna Kxxxxx Axxxxxx on saanud täisealiseks. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et Kxxxxxx elas alates
11. aasta jaanuarist kuni aprilli lõpuni pool aega ema ja pool isa juures. Mxxx Hxxxxxxoli
12. aprillist kuni
13. maini välismaal ning sel ajal elasid mõlemad tütred tema elukohas. Hageja isa juures ei ela, käib seal ainult kooliasju tegemas. Isa kannab Kxxxxxxi kulud ja ema Mxxxxxx kulud, aga see pole kogu aeg nii olnud. Hagejaga seotud lastetoetus laekub emale. KOSTJA VASTUVÄITED
14. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on lapsevanematel kolm last Kxxxxx AxxxxxxxxKxxxxxx Axxxxxx ning Mxxxxx Axxxxxxx Kxxxxxxxxxxxxxxon täisealine, Kxxxxxx ja Mxxxxx alaealised. Tsiviilasjas nr 2-23-2033 kinnitas kohus 12.05.2023 kompromissi, milles lepiti kokku, et AxxxxAxxxxxxxxx väljamõistetavat elatist vähendatakse iga lapse osas 0 euroni kuus. Kxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxx elatise maksmise kohustuse täidavad Axxx Axxxxxx ja Mxxx Hxxxxx vahetu ülalpidamisega alates 07.02.
15. Kxxxxxx ja Mxxxxx Axxxxxxx elukorralduses ei ole midagi muutunud – Kxxxxxx Axxxxxx elab isaga ning Mxxxxx Axxxxxx emaga. Mxxx Hxxxxx püüdis
16. aasta jaanuaris meelitada Kxxxxx elama kahe nädala kaupa enda juures, kuid sellist kokkulepet ei ole sõlmitud. Hageja ei saa taotleda elatise väljamõistmist, kuna elatise tasumine on 12.05.2023 määrusega kindlaks määratud. Hageja saab esitada elatise muutmise nõude, kuid ta ei ole seda nõuet tõendanud. Kostja selgitas kohtuistungil, et tema kannab Kxxxxxxi kulud ja laste ema maksab hageja kulud. Isa tegi Kxxxxxxxxe kulutusi ka siis, kui laps elas ema juures. Lisaks tasub kostja Mxxxxxx telefoniarvete eest. Kxxxxxxx eest laekub lastetoetus isale. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
17. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Mxxxxx Axxxxxxx vanemad on MxxxxHxxxxx ja Axxxxxxxxxxx (dtl 7). Tartu Maakohus kinnitas 12.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2033 kompromissi, mille kohaselt muuhulgas vähendatakse Axxx AxxxxxxxxxxKxxxxxx Axxxxxxxxja MxxxxxxAxxxxxxx kasuks kokku lepitud elatise suurust 0-euroni kuus ning Kxxxxxx Axxxxxxx ja Mxxxxx Axxxxxxx elatise maksmise kohustuse täidavad Axxx Axxxxxx ja Mxxx Hxxxxx vahetu ülalpidamisega alates 07.02.2023 (dtl 20 jj).
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
20. Poolte esitatud asjaoludest ei selgu, et praegu oleks laste elukorraldus võrreldes 12.05.2023 määruse kuulutamisega muutunud. Mxxxxx Axxxxxx elab jätkuvalt koos Mxxx Hxxxxxxxx ning Kxxxxxx Axxxxxx elab koos AxxxxAxxxxxxxxx. Kumbki vanem kannab praegu ja kandis ka varem selle lapse kulud, kellega ta koos elab. Asjaolu, et Kxxxxxx Axxxxxx elas vahepeal vaheldumisi mõlema vanema juures, ei ole elatise suuruse muutmise aluseks. Kostja kandis oma kinnitusel Kxxxxxxx kulutused ka sellel ajal, kui Kxxxxxxxelas ema juures. Mxxx Hxxxxxxxütlused ei ole kostja väidetega vastuolus. MxxxxHxxxxx küll tegi mingi aeg suuremaid kulutusi Kxxxxxxx toidule, samas on kostja kogu aeg tasunud hageja telefoniarvete eest ning hageja käib kostja juures õppimas. Eelduslikult tähendab see, et kostja teeb praegu omakorda mingil määral kulutusi hageja toidule. Kohus jätab poolte kompromissiga kokku lepitud elatise suuruse muutmata.
21. Tartu Maakohtu kinnitatud määrusega on eelduslikult määratud elatise suurus kuni Kxxxxxx Axxxxxxx täisealiseks saamiseni. Pärast seda muutuvad elatise suuruse arvestamiseks olevad asjaolud. Arvestades seda, et poolte vahel on olnud mitmeid vaidlusi elatise suuruse üle, peab kohus mõistlikuks reguleerida elatise väljamõistmine ka edasiulatuvalt. Vastasel juhul tekib hagejal põhjus esitada
22. aasta jaanuaris uus hagi elatise väljamõistmiseks. Kohus ei saa eeldada, et vanematel jätkub Kxxxxxx Axxxxxxx PKS § 97 p 2 kohane ülalpidamise kohustus kuni tema 21-aastaseks saamiseni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates Kxxxxxx Axxxxxxx täisealiseks saamisest 14.12.
23. Kohus mõistab elatise välja PKS § 101 kohases miinimumsummas. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt koosneb elatise summa järgmistest osadest: • lg 3: baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
24. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega; • lg 4: baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
25. aprillil. Sama paragrahvi lõike 5 järgi loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja eest saab lastetoetust tema ema. Pooled ei ole välja toonud elatise suurendamise või vähendamise aluseid. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist miinimummääras ning kohus rahuldab hagi selles ulatuses.
26. KOKKUVÕTTEKS Kui kohus on elatise oma lahendiga juba välja mõistnud, peab elatise suuruse muutmiseks olema midagi muutunud (näiteks lapse elukorraldus või vanema võimalused). Kohus ei ole käesolevas asjas leidnud, et hageja või Kxxxxxx Axxxxxxx elukorraldus oleks muutunud, järelikult ei saa elatise suurust muuta. Kohus saab elatise välja mõista alates sellest ajast, kui KxxxxxxxAxxxxxx saab täisealiseks.
27. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik