Obsah (7)
§ 75§ 70§ 79§ 371§ 372§ 173§ 168KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2024, Tartu kohtumaja Kohtuasja number 2-24-108899 Kohtuasi OK Incure OÜ hagi H. M. väljamõistmiseks Menetlu
§ 75
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
§ 70
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
§ 70
lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates
- jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
- Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahelisest tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.
- Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti b kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu
- novembri
- a otsus kohtuasjas C‑327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates
- jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
- Hagiavalduses on võlgniku viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud Koidu tn 5-2, Tartu. Maksekäsu kiirmenetluses leidis kinnitamist, et alates
- veebruarist 2023 on kostja elukoha aadress xxxxxxxxxx-xxxxxxx kehtetu ja rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud alates
- septembrist 2023 xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku isa kinnitas
- mail 2024, et võlgnik elab Soomes, aadressi ei tea.
- Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale makseettepanekut üritatud kätte toimetada e-postile helinamikko@gmail.com
- märtsil 2024,
- märtsil 2024,
- märtsil 2024 ja
- märtsil 2024, mis ei õnnestunud. Hageja selgitas hagiavalduses, et
§ 79
lg 1 alusel võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja samas lg 2 alusel, kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
- Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kostja on muutnud rahvastikuregistris oma elukoha aadressi ja märkinud oma elukohaks Soome Vabariigi. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.
- Hageja on kohtualluvuse kohta märkinud, et lähtus hagejale teadaolevast kostja viimasest elukoha aadressist. Muid andmeid ei ole hagejale teada. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastamist leidnud, et kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Soome 2
(3)2-24-108899 Vabariigis, mida on kinnitanud ka kostja isa. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis. 10. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 32-1-123-12, p 11). Maksekäsu kiirmenetluses on edastatud kostja e-postile menetlusdokumendid, mille kättesaamist ei ole kostja kinnitanud. Pärnu Maakohus kasutas maksekäsu kiirmenetluses ka Soome kohtu abi Soomes kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, mis ebaõnnestus. Seega kohus järeldab, et kostja ei soovi asja lahendamist Eesti kohtus. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust. 11.
§ 371
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
§ 75
lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
§ 372
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
§ 173lg 1 ja 2).
13.
§ 168
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep Kohtunik 3
(3)