) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja taotlusele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Kostja ei ole hageja väidet ümber lükanud.
Kooskõlas
Lähtuvalt
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud tsiviilasjas summas 872,50 eurot, millest 750 eurot moodustab hagejale osutatud õigusabi ning 122,50 eurot hageja poolt tasutud pool riigilõivust. Hagejale on kohtuasjaga seonduvalt osutatud õigusabi kokku 6,25 tundi. Hageja õigusabikulu kokku on 750 eurot (ilma KM-ta). Hagejale osutati asjas õigusabi tunnihindega 120 eurot (ilma KM-ta). Hageja kinnitab, et kõik kulud seonduvad käesoleva kohtuasjaga. Hageja ei soovi käibemaksu hüvitamist. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud ja põhjendatud osaliselt. Hageja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 310 eurot. Käesoleva hagi hinnaks on 764,34 eurot ja tasumisele kuuluvaks riigilõivuks on 245 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisale 1. Tulenevalt
lg 5 tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagi ülemineku korral täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 3
lg 1 p 1 on hageja taotleda kohtult enamtasutud riigilõivu tagastamist.
lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega on hagejal õigus saada tagasi pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, milleks on 90 eurot (180 / 2).
Et hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist
g 2 p 2 alusel, tuleb kostjal hüvitada hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 90 eurot. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hagejat esindas käesolevas tsiviilasjas
§-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Küün. Õigusteenust on osutatud hagejale hinnaga 120 eurot/tund ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on mõistlikud ja põhjendatud osaliselt. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude nimekirjale osutas hageja lepinguline esindaja õigusabi teenuseid 6,25 tunni ulatuses (summas 750 eurot) järgnevalt: (
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale tema arvelduskontole XXX poole hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 90 eurot (kohtu selgitused seoses maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetlusele üleminekul tasutud riigilõivuga on esitatud eespool).
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.