) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed
lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 6203,28 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku ainsaks varaks on kassas olev raha 74,86 eurot ning kontodel olev raha 3,38 eurot. Ettevõtte tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud tegevusala valik. Võlgniku juhatuse liige Maarika Riismaa on selgitanud, et väikeses kohas (Rapla) on selline majandustegevus seotud suurte riskidega, sest ümbruskonna inimesed suures osas kasvatavad ise taimi ja istikuid ja kui ettevõttel pole muud põhitegevust, mille arvelt katta lillede, taimede ja istikute müügist tulenevat kahjumit, siis on keeruline kasumlikult majandada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude 1 3 katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on
lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2500 eurot ja maksmise tähtajaks 28.03.2024 ning teatanud 12.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 15.04.2024 vastavalt
lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 13.05.2024 kohtule teatanud, et ei esita ettepanekut 3dStiil OÜ pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 3dStiil OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 3dStiil OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme MxxxxxxxRxxxxxx. Ajutise halduri tasu 9.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi. Ajutine haldur on palunud määrata tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (
lg 11).
lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (16 pooltundi) on põhjendatud ning Vladimir Kutšmeile tuleb vastavalt taotletule tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot määrata riigi vahenditest.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.