Obsah (11)

§ 164§ 630§ 187§ 442§ 178§ 346§ 174§ 173§ 138§ 181§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5052 Tsiviilasi L.J.i (seaduslik esindaja M.

§ 164lg 11 alusel kostja kanda.

Muud menetluskulud jätta

§ 164lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

10. Välja mõista M.V.ilt Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisikulu summas 210 eurot ja tõlkekulu summas 50,87 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtule esitati 30.03.2021 hagi L.V.i ja L.J.i seadusliku esindaja M.J.i poolt, milles hagejad paluvad M.V.ilt välja mõista miinimumelatise alates 01.07.2020 ning tuvastada L.J.i põlvnemine kostjast (tl 1-3).
2. Kohus jättis hagiavalduse korduvalt puuduste kõrvaldamiseks ja nõuete täpsustamiseks käiguta. 27.09.2021 esitas hagejate esindaja puuduste kõrvaldamise, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja taotleb elatist 200 eurot kuus lapse kohta tagasiulatuvalt alates 15.11.2020, kuna pole sellest ajast alates kostjaga ühendust saanud ei telefoni ega interneti teel, sest kostja on blokeerinud teda ja hoidub eemale lastega seotud kohustuse täitmisest (tl 12-14).
3. Pärnu Maakohtu 06.10.2021 määrusega võeti hagi menetlusse järgmistest nõuetes: L.V.i hagi M.V.i vastu elatise saamiseks 200 eurot kuus alates 15.11.2020 kuni L.V.i täisealiseks saamiseni 07.01.2035 ning L.J.i hagi M.V.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks 200 eurot kuus alates hagi esitamisest 30.03.2021 kuni L.J.i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 2
4. 06.10.2021 määrusega rahuldati hagejate menetlusabi taotlus ja vabastati hageja L.J. seadusliku esindaja kaudu ekspertiisikulude ette maksmisest ja määrati põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetiline ekspertiis. L.J.i, M.J.i ja M.V.i kohustati ilmuma DNAproovi andmiseks 29.10.2021 kell 10.00 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlikku ekspertiisiosakonda. M.V. ei ilmunud kohtu poolt määratud ajal Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Lääne kohtuarstlikusse ekspertiisiosakonda Pärnus ega teavitanud tulemata jätmisest. M.J.i ja L.J.i proovid olid võetud (tl 42). Pärnu Maakohus taotles 10.02.2022 määrusega Soome pädevalt kohtult abi tõendi kogumiseks Euroopa Nõukogu 28.05.2001 määruse nr 1206/2001 alusel, s.o korraldada DNA-proovi võtmine M.V.ilt.
5. Pärnu Maakohus tegi 10.02.2022 tsiviilasjas tagaselja osaotsuse, millega rahuldas L.V.i hagi M.V.i vastu elatise nõudes ja mõistis L.V.i kasuks välja igakuise elatise 200 eurot alates hagi esitamisest 30.03.2021 kuni L.V.i täisealiseks saamiseni 07.01.
6. Samuti mõistis kohus M.V.ilt L.V.i kasuks välja elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi 15.11.2020 – 29.03.2021 eest summas 900 eurot. L.J.i hagi osas menetlus jätkus.
7. 13.02.2024 teatas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakond, et Soomest saabus M.V.i DNA-proov (tl 86).
8. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, mis toimus 03.04.
9. Kohale ilmus M.J. alaealise seaduslik esindaja, M.V. kohtuistungile ei ilmunud. Kostja sai kohtukutse isiklikult kätte 9.03.2024, seega oli kostja istungi ajast ja kohast teadlik. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus, hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis, on seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS§ 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Rahvastikuregistri andmetel on hageja hooldusõiguslikuks vanemaks M.J., teist hooldusõiguslikku vanemat rahvastikuregistrisse kantud ei ole. Seda kinnitab ka kohtule esitatud sünnitõend (tl 4-5). PKS § 84 lg 1 järgi on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. PKS § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus isast põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Põlvnemise tuvastamiseks on kohus määranud asjas molekulaargeneetilise uuringu, mis võimaldaks usaldusväärselt kindlaks teha, kas laps on mehe bioloogiline järglane. Ekspertiisiaktist nr 21E-GE0935 järeldub, et kostja on 99.999999999 % tõenäosusega hageja bioloogiline isa. Kostja ei ole põlvnemise tuvastamise nõudele vastu vaielnud. 3 Kuigi

§ 346

lg 2 järgi tuleb kohtul põlvnemisasjas poode isiklikult ära kuulata, ei pea kohus otstarbekaks kohaldada kostja suhtes sundtoomist kohtusse. Kostjale on menetlusdokumendid saadetud e-posti aadressile. Kohtuistungi kutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja ei ilmunud kohtuistungile. Samuti ei teavitanud kostja istungile mitteilmumise põhjustest. Lisaks on tsiviilasjas teostatud ekspertiis, mille läbiviimine oli takistatud kostja mitteilmumise tõttu. Kuna kostjalt on võetud ekspertiisi läbiviimise tarbeks DNA-proovid, talle on kätte toimetatud menetlusega seotud dokumendid ja kohtukutse, on ta olnud menetlusest teadlik ja tal on olnud võimalus esitada kogu menetluse vältel oma seisukohti. Kostja seda teinud ei ole. Lisaks eelnevale on kostjal hageja seadusliku esindajaga veel üks laps (L.V.), kelle osas on Pärnu Maakohus käesoleva asja raames teinud 10.02.2022 osaotsuse (tl 62-63). Nimetatud otsust kostja vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast.

1. Kohus peab vajalikuks osundada, et käesoleva menetluse jooksul on muutunud ülalpidamiskohustust ja selle suurust käsitlevad materiaalõigusnormid. Siinkohal on Riigikohtu praktikas selgitatud, et PKS § 210 lg 2 kohaselt tuleb mõista
2. detsembrini 2021 elatis välja enne
3. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
4. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
5. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-19-19160). Kohus on muutunud õigust kohtuistungil käsitlenud, hageja on jäänud esitatud nõude juurde, st taotleb elatist 200 eurot kuus.
6. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M.J.. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Seega on hagejal kostja vastu materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot, alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot. Käesoleval ajal on elatise suurus (arvestades kõiki PKS §-s 101 loetletud asjaolusid) teisele lapsele 244,56 eurot. Seega on taotletav elatis on väiksem kui käesoleval ajal kehtiva PKS §-s 101 sätestatud miinimum. Samuti ei ületa taotletav elatis kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kuna pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast oli suurem kui 200 eurot. Samas on kohtu arvates oluline arvestada hageja poolt väljatoodud arvestust lapse vajaduste kohta (kohtule esitatud andmete kohaselt minimaalselt 428,40 eurot). Samuti asjaolu, 4 et kostjal on kohustus tasuda teistele lapsele samuti elatist (Pärnu Maakohtu 10.02.2022 otsus, tl 62-63). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seda ei ole väitnud ka hageja seaduslik esindaja. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
8. Kostja ei ole tuginenud PKS §-s 102 märgitud asjaoludele, mis võimaldaksid elatist vähendada.
9. Eeltoodust tulenevalt on elatise nõue summas 200 eurot kuus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista alates hagi esitamisest elatis summas 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
10. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 15.11.2020 kuni 29.03.
11. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuigi kohus tuvastab hageja põlvnemise käesoleva otsusega, on võimalik elatist nõuda ka tagasiulatuvalt. Hageja on esitanud vastava nõude üheaegselt põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudega (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-22-7773, p 12). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis perioodi eest 15.11.2020 kuni 29.03.2021 summas 200 eurot kuus, s.o kogusummas 900 eurot. Menetluskulud 16.

§ 174

lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas lahendis.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus leiab, et menetluskulud, mis on tekkinud põlvnemise tuvastamisega seoses on põhjendatud jätta

§ 164lg 11 järgi kostja kanda.

Muud kulud tuleb

§ 164lg 1 alusel jätta menetlusosaliste enda kanda.

17.

§ 138

lg 1, 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Hagejale anti Pärnu Maakohtu 6.10.2021 määrusega menetlusabi ja vabastati ekspertiisikulude ettemaksmisest

§ 181alusel.

Ekspertiisiakti nr 21E-GE0935 kohaselt oli bioloogilise suguluse hindamise ekspertiis maksumuseks 210 eurot. 5 Pärnu Maakohtu 10.02.2022 määrusega taotluse Soome pädevalt kohtule abi tõendi kogumiseks Euroopa Nõukogu 28.05.2001 määruse nr 1206/2001 alusel, et tuvastada, kas L.J. põlvneb M.V.ist. Määrus tõlgiti soome keelde. Tõlke arvest nr 220420 nähtub, et 10.02.2022 määruse tõlkekuluks on 50,87 eurot. Eelnimetatud kulud on seotud põlvnemise tuvastamise hagiga ja seega tuleb välja mõista kostjalt (ekspertiisikulu

§ 190lg 3 alusel).

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 6