Obsah (9)

§ 184§ 424§ 64§ 68§ 191§ 83§ 75§ 16§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-6403 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint Krim

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Meus Süüdistatav Raimi Kalmus isikukood: 38710252727; elukoht: Xxxxx xxx xx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxx; xx xxxxxxxx; emakeel: xxxxxx xxxxxx; xxxxxxxx xxxxxxxxxx kodanik kehtivaid kriminaalkaristusi pole tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.08.2021 ja 29.-31.07.2022 vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Raimi Kalmus

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust.

2. Tunnistada süüdi Raimi Kalmus

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel mõista Raimi Kalmusele liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Raimi Kalmusele mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning mõista Raimi Kalmusele lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata Raimi Kalmuse eelvangistuses viibitud aeg 04.-05.08.2021 ja 29.-31.07.2022 (s.o 5 päeva) karistusaja hulka ning määrata, et Raimi Kalmusel tuleb ära kanda veel 2 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

1. Kohustada Raimi Kalmust ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. Lugeda vangistuse kandmise alguseks Raimi Kalmuse vanglasse saabumise aeg. 1
2. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Raimi Kalmuselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud 1325,03 euro ulatuses.
3. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda menetluskulud 2650,05 euro ulatuses.
4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Raimi Kalmusel tasuda menetluskulud 1325,03 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 110,42 eurot ja viimasel
5. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 110,41 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10.

§ 191

alusel konfiskeerida sõidukite läbivaatuste käigus leitud ja Raimi Kalmuselt ära võetud amfetamiini sisaldav pulbriline aine ja 10 Xanaxi tabletti, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, ning jätta need pärast kohtuotsuse jõustumist NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 11.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist sõidukite läbivaatuste läbivaatuse käigus leitud ja Raimi Kalmuselt ära võetud 2 süstalt, ümbrik 4 soonsulguriga kilekotiga ja 2 plastikviaaliga, 2 plastikpurki ja 2 soonsulguriga kilekotti. Asitõendid asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas.

1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-R-plaat patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestisega. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
2. Raimi Kalmust süüdistatakse

§ 184lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1.

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdistatakse R.

Kalmust selles, et ta: -omandas tuvastamata asjaoludel 2,164 grammi amfetamiini, mida hoidis talle kuuluvas neljarattalises mopeedis AIXAM A741 registreerimismärgiga XXXX kuni politsei selle 04.08.2021 kella 19:26 ajal Tartu linnas Kalda tee 24 juures leidis ja ära võttis; -omandas tuvastamata asjaoludel 8,74 grammi amfetamiini ja vähemalt 10 tabletti Xanaxit (igas tabletis oli 0,5 mg alprasolaami, seega kokku 5 mg alprasolaami), mida hoidis talle kuuluvas neljarattalises mopeedis Microcar M.GO registreerimismärgiga XXXX kuni politsei need 29.07.2022 kella 23:55 ajal Tartu linnas Kalevi 1 juures leidis ja ära võttis. 2 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine” narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja ning alprasolaam sama määruse IV nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10-le inimesele. Amfetamiini puhul piisab 10-le inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist ja alprasolaami puhul 23 mg-st. Seega pani R. Kalmus toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise korduvalt. 1.2.

§ 424lg 2 järgi süüdistatakse R.

Kalmust selles, et ta juhtis: -29.07.2022 kella 23:55 ajal Tartu linnas Kalevi 1 juures neljarattalist mopeedi Microcar M.GO registreerimismärgiga XXX , olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; -12.08.2022 kella 02:18 ajal Tartu linnas Kastani 115a juures neljarattalist mopeedi Microcar M.GO registreerimismärgiga XXX , olles narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; -09.02.2023 kella 02:10 ajal Tartu linnas Roosi 45 juures neljarattalist mopeedi AIXAM S8 registreerimismärgiga XXX , olles narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. R. Kalmus rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Tulenevalt korrakaitseseaduse § 36 lg-st 1 on joobeseisund muu hulgas narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani R. Kalmus toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles R. Kalmuse süüditunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega ja

§ 424lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

Juhindudes

§ 64lg-st 1, mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Nii kujuneb lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mille hulka arvata

§ 68lg-st 1 lähtudes kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

Lisaks mõista süüdistatavalt välja menetluskulud. Narkootilised ained konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele, samuti konfiskeerida süstlad ja narkootilise aine pakendid ning hävitada need pärast otsuse jõustumist. CD-R plaat politseiniku vormikaamera salvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde.

1. R. Kalmus kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, tunnistas end süüdi, soovis kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist. Viimases sõnas avaldas R. Kalmus, et kahetseb oma tegu ja proovib abi saada. Ta nõustus narkosõltuvuse vastase raviga.
2. Kaitsja leidis, et süüdistus on tõendatud ning R. Kalmuse teod on õigesti kvalifitseeritud. Seoses karistusega palus kaitsja jätta R. Kalmuse lõplik karistus osaliselt täitmisele pööramata nii, et R. Kalmus kannab kohe ära 3 kuud ja 20 päeva vangistust ning ülejäänud vangistus jääb 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseajaks allutada R. Kalmus

§ 75

3 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile, keelates tal narkootilisi aineid tarvitada ja kohustades teda alluma narkosõltuvuse vastasele ravile. Menetluskuludest jätta 2/3 riigi kanda. 4 Kohtu seisukoht

1. Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetluses ja R. Kalmus anti üldmenetluses kohtu alla. 22.04.
2. a istungil soovisid prokurör, kaitsja ja süüdistatav kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ning kohus jätkas KrMS § 2371 lg 1 alusel kriminaalasja kohtulikku arutamist lühimenetluse sätete järgi. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud ja kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav. Pooled ei vaidle süü tõendatuse ega kuritegude kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega tõendatud ja R. Kalmuse tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi.

Süüdistus

§ 184lg 2 p 2 järgi 6.

Seoses 04.08.

1. a sündmusega selgub tunnistaja D.H ütlustest, et ta oli 04.08.2021 tööl koos abipolitseiniku O.Viga, kui nad märkasid kella 18:55 paiku Tartu linnas Sõbra 41 juures valgusfoori taga ebakindla sõidustiiliga sõidukit AIXAM A741 registreerimismärgiga XXXX – juht kiirendas ja sõitis autode vahelt. Politseinikud andsid Kalda teel sõidukile peatumismärguande, sõiduk peatus Kalda tee 24 juures ja juhiks osutus R. Kalmus. Kuna R. Kalmus tundus vesteldes närviline ja diktsioonihäiretega ning kõrvalistuja liigutused tundusid eriti aeglased, tekkis kahtlus, et nad mõlemad võivad olla joobes. Küsimise peale vastas R. Kalmus, et ta tarvitas samal kuupäeval kell 09:00 amfetamiini. Samuti leidis D.H sõiduki läbivaatuse käigus ja võttis hoiule 1 minigrip-koti valge kristalse ainega, 3 minigrip-kotti valge kristalse aine jääkidega, 2 süstalt läbipaistva vedelikuga ja kasteedi. Süstlad olid juhipoolse jalamati all, 1 minigrip-kott ainega ja 2 minigrip-kotti ainejääkidega olid juhipoolse ukse sahtlis prillikarbis ning
2. minigrip-kott ainejääkidega oli kõrvalistuja istme katte all. R. Kalmuse sõnul oli prillikarbist leitud kottides amfetamiin, mis koos kasteediga kuulub talle. Ülejäänud esemeid R. Kalmus enda omaks ei tunnistanud. O.V tegi nii R. Kalmusele kui ka kõrvalistujale kiirtestid, mis näitasid amfetamiini, ning R. Kalmus toimetati Raja tn-le ekspertiisi (I kd, tl 7). Vallasasja läbivaatuse ja hoiulevõtmise protokollidest koos tuleneb, et Lõuna prefektuuri koerajuht D.H vaatas 04.08.2021 kell 19:15 Tartu linnas Kalda tee 24 juures läbi sõiduki registreerimismärgiga XXXX ning leidis muu hulgas juhipoolse ukse sahtlist prillikarbist soonkinnitusega koti kristalse ainega ja 2 soonkinnitusega kotti valge pulbrilise aine jääkidega, juhipoolse jalamati alt 2 süstalt läbipaistva vedelikuga ning kõrvalistuja istme katte alt soonkinnitusega koti valge pulbrilise aine jääkidega. Kell 19:26 võttis D.H loetletud esemed hoiule, sest oli kahtlus, et tegemist võib olla narkootilise ainega (I kd, tl 3-4 pöördel). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt leiti R. Kalmuselt 04.08.2021 SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus võetud uriinist amfetamini (I kd, tl 8). Nähtuvalt 06.08.
3. a asitõendi vaatlusprotokollist ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) 19.10.
4. a narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 21E-AN1165 oli R. Kalmuse juhtud sõiduki läbivaatuse käigus leitud ja hoiule võetud pulbris ja vedelikus kokku 2,164 grammi amfetamiini (I kd, tl 12-14 ja 28). Ning 05.08.
5. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas R. Kalmus end süüdi, selgitades, et ta ostis 04.08.2021 äravõetud amfetamiini oma diilerilt samal kuupäeval umbes kella 08:00 paiku (tl 19).
6. 29.-30.07.
7. a sündmuse osas ilmneb tunnistaja R.K ütlustest, et ta oli 29.-30.07.2022 Tartu linnas tööl koos abipolitseiniku M.O, kui nad märkasid kell 23:54 Riia tn-l suunaga kesklinna poole sõitvat rollerautot registreerimismärgiga XXXX, mille juhil olid hämaras päikseprillid ees. Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida, andsid peatumismärguande ja sõiduk peatus Kalevi 1 juures. Juhiks osutus R. Kalmus, kel esinesid selged narkojoobe tunnused ̶ kõnnak oli taaruv, silmad punetasid ja läikisid ning pupillid olid ahenenud. Samuti oli sõidukis juhiukse taskus kaal ja tühjad kasutatud minigrip-kotid. Politseinikud tegid R. Kalmusele kiirtesti, mis näitas amfetamiini. Lisaks leidsid nad sõiduki läbivaatuse käigus süütevõtme küljest musta värvi lukuga suurema koti, milles oli plastikust 5 ravimipurk ja 2 minigrip-kotti valge pulbrilise ainega, ning sõiduki salongist tabletilehe 10 tabletiga, mille tagaküljele oli kirjutatud Xanax. R. Kalmus toimetati TÜK Psühhiaatriakliinikusse narkoekspertiisi ja sõiduk viidi tasulisse parklasse (I kd, tl 43). Vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt vaatas Lõuna prefektuuri välijuht R.K 30.07.2022 kell 00:01-00:15 Tartu linnas Kalevi 1 juures läbi sõiduki registreerimismärgiga XXXX ning leidis sõiduki salongist musta värvi koti, milles oli plastikpurk ja 2 minigrip-kotti valge pulbrilise ainega, ja 10 tabletti kirjega Xanax. Loetletud esemed võeti ära ja pakendati (I kd, tl 34-34 pöördel). Tulenevalt 30.07.
8. a asitõendi vaatlusprotokollist ja EKEI 30.09.
9. a narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 22E-AN1100 oli R. Kalmuse juhtud sõiduki läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud pulbris kokku 8,74 grammi amfetamiini (I kd, tl 35-3 ja 118-119). Täiendavalt nähtub 30.07.
10. a asitõendi vaatlusprotokollist, et R. Kalmuse juhitud sõidukist leiti ja võeti ära ka kinnine blisterpakend 10 tabletiga, millel on kirje „Xanax 0,5 mg“ (tl 38). Ning 30.07.
11. a kahtlustatavana ülekuulamistel tunnistas R. Kalmus end taas süüdi, selgitades, et ta tõi aine 29.07.2022 Rõhult, kus see oli talle valmis pandud. Ta sai Rlt ravimipurgi ja tegi Tartus Kastani tn-l minigrip-kotid endale valmis, et neid tarbida. Xanax oli autos ammu olnud (tl 89 ja 93).
12. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 04.08.
13. a kui ka 29.-30.07.
14. a osas) lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et R. Kalmus omandas kõigepealt täpselt tuvastamata asjaoludel 2,164 grammi amfetamiini, mida hoidis sõidukis AIXAM A741 registreerimismärgiga XXX kuni politsei selle 04.08.2021 kella 19:26 ajal Tartu linnas Kalda tee 24 juures leidis ja ära võttis. Seejärel omandas R. Kalmus täpselt tuvastamata asjaoludel 8,74 grammi amfetamiini ja 10 tabletti Xanaxit (kokku 5 mg alprasolaami), mida hoidis neljarattalises mopeedis Microcar M.GO registreerimismärgiga XXXX kuni politsei need 30.07.2022 kell 00:01-00:15 Tartu linnas Kalevi 1 juures leidis ja ära võttis.
15. R. Kalmuse eelpool kirjeldatud tegevus on käsitatav suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku korduva käitlemisena. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.
16. a määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirjas on märgitud amfetamiin ja IV nimekirjas on alprasolaam. Järelikult on amfetamiini näol tegemist narkootilise ainega ja alprasolaami näol on tegemist psühhotroopse ainega. Tulenevalt NPALS § 2 p-st 3 on käitlemine muuhulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine, valdamine ja hoidmine. Nagu öeldud, omandas R. Kalmus kõigepealt täpselt tuvastamata ajal 2,164 grammi amfetamiini, mida hoidis oma valduses kuni 04.08.
17. Seejärel omandas R. Kalmus täpselt tuvastamata asjaoludel 8,74 grammi amfetamiini ja 10 tabletti Xanaxit (mis sisaldasid kokku 5 mg alprasolaami), ja hoidis neid aineid enda valduses kuni 30.07.
18. Järelikult käitles R. Kalmus mõlemal korral narkootilist ainet ja teisel korral lisaks ka psühhotroopset ainet. Kuna R. Kalmusel polnud kummalgi korral narkootilise ega psühhotroopse aine käitlemiseks NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud seaduslikku alust, käitles ta neid aineid ebaseduslikult.
19. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on narkootilise või psühhotoopse aine kogus suur, kui sellest piisab joobe tekitamiseks 10-le inimesele. Nähtuvalt EKEI 10.06.
20. a vastusest piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist ja 23 mg alprasolaamist (I kd, tl 166). Arvestades eelnevat, oleks kuni 04.08.2021 käideldud 2,164 grammi amfetamiini tekitanud narkojoobe keskmiselt 16 inimesele ja kuni 30.07.2022 käideldud 8,74 grammi amfetamiini oleks tekitanud narkojoobe keskmiselt 67 inimesele. Kuni 30.07.2022 käideldud 5 mg alprasolaami oleks tekitanud narkojoobe keskmiselt 2 inimesele. 6 Seega käitles R. Kalmus nii kuni 04.08.2021 kui ka kuni 30.07.2022 mõlemal korral ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja kuni 30.07.2022 lisaks veel ebaseaduslikult väikses koguses psühhotoopset ainet alprasolaami. Kuni 30.07.2022 toime pandud narkootilise ja psühhotoopse aine käitlemine on üks tegu. Pidades silmas, et R. Kalmus käitles suures koguses amfetamiini ebaseaduslikult 2 korda, vastab tema tegevus

§ 184lg 2 p 2 objektiivsetele tunnustele.

11. Kohtu hinnangul on mõlema käesolevas asjas kõne all oleva teo puhul täidetud ka subjektiivsed tunnused. R. Kalmus teadis mõlemal korral, et ta omab ja hoiab enda juures sõidukis amfetamiini ja 30.07.2022 teadis ta ka Xanaxi tablettidest. Kuna R. Kalmus teadis ka ainete kogust, tegutses ta mõlemal korral otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

12. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb R. Kalmus

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada.

Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 13.

Seoses 29.07.

1. a joobes juhtimisega selgub tunnistaja R.K ütlustest, et kui rollerauto registreerimismärgiga XXXX peatus politsei peatumismärguande peale Tartu linnas Kalevi 1 juures, esinesid sõiduki juhil R. Kalmusel selged narkojoobe tunnused ̶ kõnnak oli taaruv, silmad punetasid ja läikisid ning pupillid olid ahenenud. Kiirtest näitas amfetamiini ja R. Kalmus toimetati TÜK Psühhiaatriakliinikusse narkoekspertiisi. Kaasreisijal olid samuti narkojoobe tunnused (I kd, tl 43). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis Lõuna prefektuuri välijuht R.K 30.07.2022 kell 00:41 ajal Tartus Kalevi tn-l indikaatorvahendiga R. Kalmuse joovet ja indikaatorvahend reageeris mh amfetamiinile. Samuti oli R. Kalmuse sõidustiil ebakindel, sõidukist väljumisel oli tasakaal häiritud, kõnnak oli kergelt taaruv, ta värises, tema kõne oli häiritud, silmad olid märjad ja läikivad ning pupillid olid ahenenud (I kd, tl 33-33 pöördel). Nähtuvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati R. Kalmus 29.07.2022 kell 23:55 Tartus Kalevi 1 juures sõiduki registreerimismärgiga XXXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 40). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja järgi leiti R. Kalmuselt 30.07.2022 kell 00:40 SA TÜK Psühhiaatriakliinikus võetud uriinist amfetamiini (I kd, tl 45). Terviseseisundi kirjeldusest tulenevalt olid 30.07.2022 kella 01:48 ajal mh R. Kalmuse küünarlohkudes nähtavad süstejäljed, artikulatsioon oli pisut häiritud (kõne kergelt düsartriline), pupillid reageerisid valgusele aeglaselt, tasakaal ja koordinatsioon olid ebakindlad ja R. Kalmus sooritas kand-varvas kõnni sirgjoonel samuti ebakindlalt, eksides korduvalt (I kd, tl 46-47 pöördel). Ning EKEI eksperdi kirjaliku hinnangu kohaselt esines R. Kalmusel joove (I kd, tl 48).
2. 12.08.
3. a joobes juhtimise osas ilmneb tunnistaja A.T ütlustest, et ta oli samal kuupäeval Tartu linnas patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku L.L, kui nad märkasid öösel kella 2 paiku Riia tn-l kesklinna suunas liikuvat neljarattalist mopeedi Microcar M.GO registreerimismärgiga XXX. Kuna mopeedi sõidustiil oli ebakindel, andsid politseinkud peatumismärguande ja sõiduk peatus Kastani 115a kõrval parklas. Juhiks osutus R. Kalmus, kel esinesid narkojoobe tunnused ̶ kitsas pupill, kahvatu nägu ja äkilised liigutused. Kaasreisijal olid samuti narkojoobe tunnused ja R. Kalmus toimetati Raja tn-le ekspertiisi (I kd, tl 141). Tulenevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati R. Kalmus 12.08.2022 kell 02:18 sõiduki Microcar M.GO registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 138). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja järgi leiti R. Kalmuselt 12.08.2022 kella 03:25 SA TÜK Psühhiaatriakliinikus võetud uriinist amfetamiini ja metamfetamiini (I kd, tl 136). Terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt oli 12.08.2022 kella 03:32 ajal mh R. Kalmuse pulsi- ja 7 hingamissagedus kiirenenud, artikulatsioon oli pisut häiritud (kõne kergelt düsartriline), esines horisontaalne nüstagm, tema liigutused olid veidi aeglasemad, kand-varvas kõnd sirgjoonel oli veidi ebakindel ja sõrme-nina katse oli ebatäpne (I kd, tl 137). Ning EKEI eksperdi kirjaliku hinnangu kohaselt esines R. Kalmusel joove (I kd, tl 139).
4. Puutuvalt 09.02.
5. a joobes juhtimisse selgub tunnistaja G.P ütlustest, et ta oli samal kuupäeval patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku K.P, kui nad märkasid kell 01:40 Narva mäel sõidukit registreerimismärgiga XXXX, mis keeras Jaama tn-le. Politseinikud andsid peatumismärguande ja sõiduk peatus Roosi 45 juures. Sõidukil polnud kehtivat tehnoülevaatust ega kindlustust ja juhil R. Kalmusel esinesid vesteldes narkojoobe tunnused ̶ värisemine, kerged tasakaaluhäired ja silmade läikimine. Kiirtest näitas amfetamiini ja metamfetamiini ning R. Kalmus toimetati Raja tn-le ekspertiisi (I kd, tl 149). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi kontrollis patrullpolitseinik Karl Pääsik 09.02.2023 kell 01:47 Tartus Roosi 45 juures indikaatorvahendiga R. Kalmuse joovet ning indikaatorvahend reageeris amfetamiinile ja metamfetamiinile. Samuti oli R. Kalmuse kõnnak kergelt taaruv, ta värises, oli elava käitumisega, tal olid torke- või süstimisjäljed, jutukus oli suurenenud, kõne oli häiritud, pupillid reageerisid valgusele aeglaselt ja olid ahenenud ning silmad olid märjad, läikivad (I kd, tl 143143 pöördel). Tulenevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati R. Kalmus 09.02.2023 kell 02:10 Tartus Roosi 45 juures sõiduki AIXAM S8 registreerimismärgiga XXXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 144). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt leiti R. Kalmuselt 09.02.2023 kell 02:45 SA TÜK Psühhiaatriakliinikus võetud uriinist amfetamiini ja metamfetamiini (I kd, tl 145). Terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt oli 09.02.2023 kella 02:51 ajal mh R. Kalmuse pupillid kitsad ja reageerisid valgusele minimaalselt, tasakaal ja koordinatsioon olid osaliselt häirunud ja ta sooritas kand-varvas kõnni sirgjoonel aeglaselt ja kergete tasakaaluhäiretega (I kd, tl 137). Ning EKEI eksperdi kirjaliku hinnangu järgi esines R. Kalmusel joove (I kd, tl 150).
6. Täiendavalt tunnistas R. Kalmus 30.07.
7. a ja 21.08.
8. a kahtlustatavana ülekuulamistel end täielikult süüdi. Ta sõitis 29.07.2022 koju, olles eelmisel päeval amfetamiini tarvitanud. R. Kalmus on süstiv narkomaan, tal on sõluvus ja ta peab süstima iga päev mitu korda. R. Kalmus ei tundud sõiduki juhtimiste ajal, et on joobes, ei taha kellelegi liikluses ohtlik olla ja kahetseb oma tegu (I kd, tl 89-90 ja 153).
9. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 29.07.
10. a, 12.08.
11. a kui ka 09.02.
12. a osas) lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et R. Kalmus juhtis kõigepealt 29.07.2022 kella 23:55 ajal Tartu linnas Kalevi 1 juures neljarattalist mopeedi Microcar M.GO registreerimismärgiga XXXX , olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Seejärel juhtis R. Kalmus 12.08.2022 kella 02:18 ajal Tartu linnas Kastani 115a juures neljarattalist mopeedi Microcar M.GO registreerimismärgiga XXXX , olles narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ning viimaks juhtis R. Kalmus 09.02.2023 kella 02:10 ajal Tartu linnas Roosi 45 juures neljarattalist mopeedi AIXAM S8 registreerimismärgiga XXXX , olles taas narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
13. Asudes andma R. Kalmuse eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et kuna R. Kalmus juhtis joobeseisundis olles mootorsõidukit 3 korda, vastab tema käitumine

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele.

Samuti on kõigi kõnealuste joobes juhtimiste puhul täidetud

§ 424lg 2 subjektiivsed tunnused.

R. Kalmus tarvitas kõigil 8 kordadel enne mootorsõiduki juhtima asumist narkootikume ja lisaks narkootiliste ainete organismis sisaldumisele esinesid tal kõigil kordadel arvukad äratuntavad välised joobetunnused (sh koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, hälbed silmavaates ja häiritud kõne). Pidades silmas taolist teo välist pilti, tundis ja teadis R. Kalmus mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on narkojoobes. Kuna R. Kalmus asus vaatamata eelnevale mootorsõidukit juhtima, möönis ta, et paneb toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Seega tegutses R. Kalmus kõigil kordadel otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

19. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb R. Kalmus kõigis joobes juhtimistes

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 20.

§ 184

lg 2 näeb karistusena ette 3- kuni 15-aastase vangistuse ning

§ 424lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse.

Kuigi

§ 424

lg 4 p 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, pole praeguses asjas võimalik lisakaristust mõista, sest R. Kalmusel pole mootorsõiduki juhtimisõigust. 21.

§ 184

lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust ja

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust.

Asudes analüüsima R. Kalmuse süü suurust, toob kohus välja, et R. Kalmus käitles 2 korda ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini, kusjuures kuni 04.08.2021 käideldud 2,164 grammist amfetamiinist oleks piisanud narkojoobe keskmiselt 16 inimesele ja kuni 30.07.2022 käideldud 8,74 grammist amfetamiinist keskmiselt 67 inimesele. Kuni 30.07.2022 käideldud 5 mg alprasolaami oleks tekitanud narkojoobe keskmiselt 2 inimesele. Seega jäi kuni 04.08.2021 käideldud amfetamiini kogus suure koguse piirmäära lähedale ja kuni 30.07.2022 käideldud amfetamiini kogus ei ületanud samuti märkimisväärselt suure koguse piirmäära. Lisaks kirjeldas R. Kalmus 05.08.

1. a ja 30.07.
2. a kahtlustatavana ülekuulamistel, et tal on narkosõltuvus, ta on tarvitanud amfetamiini järjepidevalt 10 aastat ning nii 04.08.2021 kui ka 30.07.2022 äravõetud narkootikum oli mõeldud eeskätt talle endale. R. Kalmus pole kellelegi narkootikume müünud, üksnes mõnikord peol jagab sõpradele (I kd, tl 19 ja 89-90). Kohus leiab, et kuna R. Kalmus ei käidelnud amfetamiini väga suurtes kogustes ja ohustas narkootikumi käitlemisega valdavalt vaid iseenda tervist, on tema süü suurus

§ 184lg 2 järgi oluliselt alla keskmise.

Mis puudutab joobes juhtimisi, siis R. Kalmus juhtis 29.07.2022, 12.08.2022 ja 09.02.2023 (s.o ca kui 6 kuu vältel) narkojoobes olles mootorsõidukit 3 korda, kusjuures kõigil kordadel esinesid tal arvukad äratuntavad välised joobetunnused. Teisalt juhtis R. Kalmus kõigil kordadel sõidukit öisel ajal, mil üldteadaolevalt on liiklejaid vähem, ega ohustanud järelikult väga paljude inimeste elu ja tervist. Järelikult on R. Kalmuse süü ka

§ 424lg 2 järgi alla keskmise.

1. Karistust raskendavaid asjaolusid pole, täiendavalt ütles R. Kalmus 21.08.
2. a kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta kahetseb siiralt joobes juhtimisi ega taha kedagi liikluses ohustada (I kd, tl 153). Ka kohtuistungil avaldas R. Kalmus kahetsust ja kohus ei kahtle nende sõnade siiruses. R. Kalmus on kogu menetluse vältel narkosõltuvust tunnistanud ja kirjeldanud avameelselt oma narkoprobleemi ulatust. Seega arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Lisaks arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et R. Kalmusel pole kehtivaid karistusi ja teda pole varem samasuguste kuritegude eest karistatud (I kd, tl 154-155). 23. Lähtudes eelnevast kogumis, mõistab kohus R. Kalmusele

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust (s.o sanktsiooni minimaalmääras) ja

§ 424lg 2 järgi 1 aasta 9 vangistust (s.o mõnevõrra alla keskmise määra).

Seejärel mõistab kohus R. Kalmusele

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 3 kuud vangistust. R. Kalmus pani toime eriliigilised kuriteod, mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. Edasi vähendab kohus KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes R. Kalmuse liitkaristust 1/3 (s.o 1 aasta ja 1 kuu) võrra ning mõistab lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. R. Kalmus peeti kahtlustatavana kinni 04.-05.08.2021 ja 29.-31.07.2022 (s.o kokku 5 päeva) (I kd, tl 16-17 ja 50-51).

§ 68

lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistusaja hulka, misjärel kujuneb kandmata karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

1. Kaitsja taotles R. Kalmusele mõistetava vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist, kuid kohtu arvates pole see võimalik. Kuigi R. Kalmuse süü pole suur, tal pole kehtivaid karistusi ja teda pole varem sarnaste kuritegude eest karistatud, on tal suure tõeäosusega väga tõsine narkosõltuvus, mistõttu ta pani toime käesolevas asjas kõne all olevad kuriteod. Nii selgitas R. Kalmus 05.08.
2. a kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta alustas narkootikumide tarvitamist 18-aastaselt ja on viimased 10 aastat tarvitanud järjepidevalt amfetamiini. Enne seda oli 3-aastane paus ja enne seda tarvitas ta samuti amfetamiini. R. Kalmus süstib amfetamiini enam-vähem igapäevaselt ning töötasu kulubki toidule ja amfetamiinile (I kd, tl 19-20). Seejärel 30.07.
3. a kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas R. Kalmus, et ta peab süstima iga päev mitu korda (I kd, tl 90). Ning 21.08.
4. a kahtlustatavana ülekuulamisel ilmnes, et kui R. Kalmus töötas varem xxxxxxx xxxxxxxxxxx tehnikuna, siis ta enam ei tööta (I kd, tl 151). Täiendavalt nähtub ka kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest, et tööandja lõpetas 01.07.2023 R. Kalmusega töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu, sest R. Kalmusel oli tihti probleeme õigel ajal tööle jõudmisega ja ta jäi sageli tund-kaks tööle hiljaks. R. Kalmuse sõnul hilines ta tööle, sest tarvitas eelmisel õhtu amfetamiini ega maganud end hommikuks välja. Kuni 01.10.2023 oli R. Kalmus Töötukassas arvel, kuid siis arvelolek lõpetati, sest R. Kalmus ei täitnud nõuet ilmuda 1 kord 30 päeva jooksul Töötukassasse. R. Kalmus on alates
5. a augustist amfetamiini tarvitamist vähendanud ja üritanud sõltuvusest omal käeel jagu saada, kuid pole siiski täielikult narkootikumidest loobunud. Ta nõustub statsionaarse raviga Viljandi Haiglas (I kd, tl 170).
6. Pidades silmas, et R. Kalmus on praegu 36-aastane, on ta järelikult tarvitanud narkootikume 18 aastat kogu täiskasvanuna elatud elu jooksul. Selle aja vältel on narkootikumide tarvitamine kujunenud igapäevaseks amfetamiini süstimiseks ja käesoleva kriminaalmenetluse jooksul on see veelgi sagenenud ̶ kui 05.08.
7. a kahtlustatavana ülekuulamisel ütles R. Kalmus, et ta süstib enam-vähem igapäevaselt, siis 30.07.
8. a kahtlustatavana ülekuulamisel (s.o 1 aasta hiljem) avadas R. Kalmus, et ta peab süstima end mitu korda päevas. Lisaks sellele, et R. Kalmus pani 04.08.2021-09.02.2023 (s.o ca 1 aasta ja 6 kuu vältel) oma narkoprobleemi tõttu korduvalt toime kuritegusid, kaotas ta 01.07.2023 (s.o veidi vähem kui 1 aasta tagasi) narkoprobleemi tõttu ka töökoha ja loobus alates 01.10.2023 (s.o 3 kuud hiljem) Töötukassas käimisest. Seega kuigi R. Kalmus rääkis kriminaalhooldusametnikule, et ta on püüdnud alates
9. a augustist (s.o viimase ca 10 kuu jooksul) omal käel sõltuvusega hakkama saada, pole see tema olukorda vägimalgi määral parandanud, vaid vastupidi ̶ kriminaalmenetluse vältel on R. Kalmuse hakkamasaamine järjest halvenenud. Nii jättis R. Kalmus ka kohtumenetluses 04.03.
10. a ja 11.04.
11. a istungitele ilmumata ning kriminaalasja oli võimalik arutada alles 22.04.
12. a istungil, mil R. Kalmus toimetati sundkorras kohtusse. Olukorras, kus süüdistatav ei ilmu vabatahtlikult kohale isegi kohtu kutse peale, pole mistahes alust arvata, et ta allub kriminaalhooldaja korraldustele, asub täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja allub sõltuvusravile. Samuti lubas R. Kalmus juba 31.07.
13. a vahistamistaotluse läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungil kohtule, et kui teda ei võeta vahi alla, pöördub ta juba järgmisel päeval Raja tn-le ravile (I kd, tl 106). Vaatamata viimati märgitule, polnud R. Kalmus 22.04.
14. a seisuga (s.o ca 1 aasta ja 9 kuu jooksul) ravile pöördunud. 10
15. Arvestades R. Kalmuse narkoprobleemi ulatust ja ajas järjest süvenemist, ei suuda ta väga suure tõenäosusega vabaduses narkootikumidest hoiduda, muid kriminaalhoolduse nõudeid järgida ega täida ilmselt ka (olgugi, et vabatahtlikult võetud) kohustust alluda statsionaarsele sõltuvusravile. Seega ei maanda karistusest tingimisi vabastamine ega kriminaalhooldus R. Kalmuse narkoprobleemist lähtuvat ohtu, ei hoia tema puhul ära uusi samalaadseid (eeskätt

§ 184järgi kvalifitseeritavaid) kuritegusid ega täida karistuse eesmärke.

Selleks, et saada olukord kontrolli alla, tuleb piirata R. Kalmuse ligipääsu narkootikumidele ja ta tuleb vanglasse saata. 2 aasta 1 kuu ja 25 päevase vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda aeg, mil R. Kalmus saabub vanglasse karistust kandma. Kriminaalmenetluse kulud 27. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud joobe tuvastamise kulu (p 3), riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3), määratud kaitsjale makstud tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4), süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9) ning menetlejal sularaha arvelduskontole sissemaksega kaasnenud teenustasu (p 10). R. Kalmus tunnistati muu hulgas süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi, s.o esimese astme kuriteos. Nähtuvalt Kr

MS § 179 lg 1 p-st 1 on esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (2,5x820=2050). Joobe tuvastamise kulu on kokku 348 eurot (4x87=348) (I kd, tl 8, 45, 136 ja 145) ning narkootilise aine ekspertiiside tegemise kulu on kokku 756 eurot (504+252=756) (I kd, tl 30 ja 120). R. Kalmuse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 232,80 eurot (103,20+129,60=232,80) (I kd, tl 98 ja 163). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 578,28 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kogu kriminaalmenetluses kokku 811,08 eurot (232,80+578,28=811,08). Viimaks on menetluskuluks ka sularaha arvelduskontole sissemaksega kaasnenud teenustasu 10 eurot (I kd, tl 129). Kõik menetluskulud on kokku 3975,08 eurot (2050+348+756+811,08+10=3975,08).

1. Kohtuistungil palus kaitsja jätta 2/3 menetluskuludest riigi kanda. Kohtu meelest on kaitsja taotlus põhjendatud. Nagu märgitud, kaotas R. Kalmus narkoprobleemi tõttu 01.07.2023 töökoha ning enne seda kulus sissetulek toidule ja amfetamiinile. Seejuures nähtub R. Kalmuse ütlustest, et tal polnud võimalik ka amfetamiini eest alati kohe maksta, vaid ta tegi seda siis, kui sai raha (I kd, tl 19-20). R. Kalmusel pole kinnisvara ja ta elab emale kuuluval kinnistul eluasemeks kohandatud ehitussoojakus (I kd, tl 76-87 ja 90). Lisaks peab R. Kalmus praeguse kohtuotsuse järgi viibima vanglas veidi enam kui 2 aastat, mis arusaadavalt tema varalist olukorda ei paranda. Arvestades ülal toodut, pole R. Kalmusel suure tõenäosusega ligi 4000-euroste menetluskulude tasumiseks piisavalt vara. Lähtudes eelnevast, jätab kohus riigi kanda 2/3 menetluskuludest (s.o 2650,05 eurot) ja mõistab R. Kalmuselt välja 1/3 menetluskuludest (s.o 1325,03 eurot). Samuti võimaldab kohus R. Kalmusel tasuda menetluskulud 1325,03 eurot ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid
2. Käesolevas asjas on asitõenditeks 04.08.
3. a ja 30.07.
4. a sõiduki läbivaatuste käigus leitud ja ära võetud amfetamiini sisaldav pulbriline aine ja 10 Xanaxi tabletti, mis on hoiul EKEI-s. Kohus konfiskeerib need

§ 191

alusel ning jätab NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Sõidukite läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud 2 süstalt, ümbriku 4 soonsulguriga kilekoti ja 2 plastikviaaliga, 2 plastikpurki ja 2 soonsulguriga kilekotti, mis asuvad Lõuna prefektuuri 11 asitõendite hoidlas Tartus Riia tn 132, konfiskeerib kohus

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahenditena. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb loetletud esemed pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. DVD-R-plaat patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestisega jääb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 12