) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6,
lg 1,
lg 1,
lg 1,
MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2226,05 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt ja sissenõudmiskuludelt (kokku summalt 2266,05 eurot) alates 18. aprillist 2024 kuni selle kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 385 eurot ja õigusabikulude summas 200 eurot, kokku 585 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 385 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 200 eurot, s.h maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja õigusabi kulude osas tunnitasu arvestust ei esitanud. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja õigusabi tasu mõistliku suurusega. 3
MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.