Obsah (10)

§ 216§ 1262§ 1267§ 1265§ 1261§ 901§ 1091§ 215§ 15§ 60

Kriminaalasi nr.1-21-2771 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19. septembril 2023.a Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler Rahvakohtunikud Meelis Kurgpõld ja Paavo Lepisto sekretär Mo

§ 216

lg 3 p 1 ütleb, et nenetleja võib ühendada mitu kriminaalasja üheks menetluseks, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises.

§ 216

lg 3 p-s 1 kasutatud sõna „võib“ tähendab, et menetlejal on otsustamisõigus selle üle, kas kriminaalasjad ühendada ühte menetlusse. Seega ei ole nõue, et sama isiku kuritegusid tuleb arutada ühes menetluses, absoluutne. Sama paragrahvi neljas lõige ütleb, et kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. Seega juhul, kui mõne kuriteo uurimine takistab ülejäänute menetlemist mõistliku aja jooksul, ei pea seda kuritegu menetlema koos teiste sama isiku toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja tagamisse suhtuda erilise tähelepanuga olukorras, kus kuriteos süüdistatav viibib vahi all. Sellisel juhul peavad menetlejad rakendama kõiki vajalikke meetmeid viimaks kohtueelne menetlus lõpule võimalikult lühikese ajaga. Üheks taoliseks meetmeks on kindlasti kriminaalasja eraldamine teatud kuritegude osas juhul, kui see võimaldab vahi all viibiva süüdistatava suhtes kriminaalasja kiiremat menetlemist ega kahjusta samal ajal kriminaalmenetluse igakülgset ja terviklikku arutamist kohtus. Kohus leiab, et käesoleval juhul kriminaalasja eraldamine ei takistanud kriminaalasja igakülgset ja terviklikku arutamist, seega oli kriminaalmenetluse eraldamine seaduslik ja põhjendatud. Kaitsjad leidsid, et jälitustegevusega kogutud tõendid on lubamatud. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust. Riigikohus on oma mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 13.3). Prokuratuur esitas kohtule tutvumiseks kriminaalasja nr 20930000001 jälitustoimikud kokku 3. köites. Jälitusmenetlust on antud asjas alustatud 03.01.2020 Maksu-ja Tolliameti Uurimisosakonna Põhja I talituse vanemuurija Martin Kovalenko poolt

§ 1262lg 1 p 4 alusel.

Kohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasjas olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. 31.01.2020 esitas prokuratuur Harju Maakohtule taotluse

§ 1267sätestatud jälitustoiminguks A.

P., Aleksei Babenko, K. D.i ja J. M.i suhtes telefoni pealtkuulamist ning teiste nimetatud isikute kasutuses olevate seni teadmata või kasutusse võetavate uute abonentnumbrite vahendusel edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ning salvestamiseks. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku J. Vernikova 31.01.2020 määrusega nr KM8944/2020 anti jälitustoiminguks luba ajavahemikuks 03.02.2020 kuni 03.04.2020. 03.02.2020 andis prokurör loa nr PL8949/2020

§ 1265sätestatud jälitustoiminguks ajavahemikul 04.02.2020-04.04.2020 A.

P., K. D.i, J. M.i, Aleksei Babenko, A. T.i ja Nikolai Parfjonovi suhtes. 03.04.2020 esitas prokuratuur Harju Maakohtule taotluse

§ 1267

sätestatud jälitustoiminguks perioodil 04.04.2020-04.06.2020 Aleksei Babenko ja A. P. suhtes telefoni pealt kuulamist ning teiste nimetatud isikute kasutuses olevate seni teadmata või kasutusse võetavate uute abonentnumbrite vahendusel edastatava teabe salajane pealtkuulamist, vaatamist ning salvestamist ja perioodil 15.04.2020-04.06.2020 Aleksei Babenko ja A. P. suhtes muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku J. Vernikova 03.04.2020 määrusega nr KM9266/2020 anti taotletud jälitustoiminguteks luba ajavahemikus 04.04.2020-04.06.2020 ja 15.04.2020 kuni 04.06.2020. 04.06.2020. 03.04.2020 andis prokurör loa nr PL9267/2020

§ 1265sätestatud jälitustoiminguks ajavahemikul 05.04.2020-05.06.2020 A.

P., Aleksei Babenko, A. T. ja Nikolai Parfjonov suhtes. 03.06.2020 esitas prokuratuur Harju Maakohtule taotluse

§ 1267

sätestatud jälitustoiminguks perioodil 05.06.2020-05.08.2020 Aleksei Babenko ja A. P. suhtes telefoni pealt kuulamist ning teiste nimetatud isikute kasutuses olevate seni teadmata või kasutusse võetavate uute abonentnumbrite vahendusel edastatava teabe salajane pealtkuulamist, vaatamist ning salvestamist ja perioodil 05.06.2020-05.08.2020 Aleksei Babenko ja A. P. suhtes muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku J. Vernikova 04.06.2020 määrusega nr KM9612/2020 anti taotletud jälitustoiminguteks luba ajavahemikus 05.06.2020-05.08.2020. 08.06.2020 esitas prokuratuur Harju Maakohtule taotluse

§ 1267sätestatud jälitustoiminguks perioodil 09.06.2020-09.08.2020 A.

T. ja Nikolai Parfjonovi suhtes telefoni pealt kuulamist ning teiste nimetatud isikute kasutuses olevate seni teadmata või kasutusse võetavate uute abonentnumbrite vahendusel edastatava teabe salajane pealtkuulamist, vaatamist ning salvestamist. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku J. Vernikova 08.06.2020 määrusega nr KM9633/2020 anti taotletud jälitustoiminguks luba ajavahemikus 09.06.2020-09.08.2020. Aleksei Babenko ja Nikolai Parfjonovi suhtes läbi viidud jälitustoimingud on jälitustoimikus olevate menetlusdokumentide kohaselt läbi viidud prokuratuuri poolt

§ 1265lg 1 alusel antud loa alusel.

Samamoodi on toimunud Aleksei Babenko ja Nikolai Parfjonovi suhtes

§ 1267

alusel läbi viidud jälitustoimingud prokuratuuri taotluse läbivaatamise tulemusel antud eeluurimiskohtunike lubade alusel.

§ 1262

lg 2 on esitatud ammendav loetelu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisudest, milliste puhul võib teha jälitustoiminguid ning sellesse loetellu kuuluvad nii N. Parfjonovi kui ka A. Babenko suhtes tõusetunud esialgne kahtlustus KarS § 389 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt ei ole jälitustoiminguid läbi viidud loast tuleneva ajavahemiku väliselt. Tõendite kogumise järgselt on Nikolai Parfjonovile esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja A. Babenkole KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 - § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, millised kuriteokoosseisud samuti kuuluvad eelmärgitud ammendavasse loetellu, milliste kuriteokooseisude esinemisel võib jälitustoiminguid teha.

§ 1261

lg 2 sätete kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohus tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Jälitustoiminguteks loa taotlemisel on prokuratuur ja eeluurimiskohtunik oma lubade andmisel määrustes asunud seisukohale, et isikutele süüks arvatavate kuritegude toimepanemist iseloomustab kõrge konspiratiivsuse tase, seega ei ole võimalik tõendeid koguda avalike uurimistoimingutega, kuna see seaks ohtu kriminaalmenetluse tulemlikkuse, maksukuritegudega seotud isikud ei ole valmis andma ütlusi ja avaldama kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolusid ning võivad hakata hävitama või moonutama tõendeid ja tõendusteavet. Seega ei olnud tõendamiseseme asjaolusid võimalik tuvastada ega fikseerida teiste tõendikogumis viisidega. Seetõttu võib antud juhul väita, et käesolevas kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei olnud võimalik ja ka jälitustoimingutega oli nende kogumine oluliselt raskendatud. Tõendite kogumine jälitustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna maksukuriteo kohta tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate käitumise suure konspiratiivsuse tõttu võimatu. Kohtu hinnangul on jälitustoimingute kasutamine tõendite kogumisel käesolevas kriminaalasjas seadusega lubatav ning kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna maksupettuste tõendamine muude menetlustoimingutega oli oluliselt raskendatud. Kaaludes maksualaste kuritegude laia levikut, vajadust tõkestada maksupettused, oli kohtu hinnangul mõõdukas riivata jälitustegevuse objektiks olevate kahtlusaluste isikute eraelu puutumatust jälitustoimingutega kriminaalmenetluse eesmärgi, s.o tõe väljaselgitamise ja kuriteo toimepannud isikute kohtu ette viimise saavutamiseks, samuti üldise õiguskorra kui kollektiivse õigushüve kaitsmise nimel. Kontrollides kohtuliku arutamise ajal kohtule esitatud jälitustoimikut ning võrrelnud nii prokuröri taotlusi kui ka eeluurimiskohtunike määrusi, samuti prokuröri lubasid muude, kuid eeluurimiskohtuniku luba mittevajavate jälitustoimingute läbiviimiseks kohtule kohtuistungil esitatud kriminaaltoimiku materjalidega, mida kohtuistungil vahetult uuriti, asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute teostamine käesolevas kriminaalasjas oli nii vajalik kui ka vältimatu. Jälitustoimingute tegemata jätmisel ei oleks neid tõendeid olnud võimalik koguda. Seejuures oli just jälitustoimingute tulemusena võimalik kindlaks teha kuriteo toimepanemisega seotud isikute konkreetne ring, kuriteo toimepanemise ajavahemik ja ulatus ning iga isiku osavõtu aste ja roll kuriteo toimepanemisel. Avalike menetlustoimingutega ei oleks olnud võimalik selliseid tõendeid koguda. Jälitustoimingu lubade taotlustes ja nende läbiviimiseks antud lubadest nähtub üheselt põhjendatud kahtlus

§ § 1261 lg 2 märgitud kuriteo toimepanemise kohta ning jälitustoiminguid tegemata ei oleks olnud võimalik kuriteokahtluse kontrollimiseks tõendeid koguda. Kaitsjad leidsid, et elektroonilise sideettevõtjalt andmetega kogutud tõendid on lubamatud. Kohtule on esitatud elektroonilise sideettevõtjalt andmete nõudmise load ja protokollid perioodil 08.01.2020 kuni 05.10.2020. Prokuratuuri loa alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokollides toodud andmete puhul on tegemist

§ 901alusel hangitud elektroonilise side seaduse § 1111 lg-s 2 loetletud andmetega.

Riigikohus on 18.06.2021 kriminaalasjas nr 1-16-6179 märkinud, et Eesti õigus eksib puutuvalt selliste andmete kogumisse Euroopa Liidu õiguse vastu ja sellest tulenevalt saab niisuguseid andmeid tõendina kasutada vaid erandlikel juhtudel. Samas märkis Riigikohus ka seda, et enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu. Kuigi antud kriminaalasjas on load antud peroodil 08.01.2020 kuni 05.10.2020 ehk enne Riigikohtu otsuses märgitud kuupäeva, tuleb kohtul arvestada

§ 901

toodut.

§ 901

lg 2 kohaselt võib uurimisasutus teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib

§ 901

lg-s 2 ettenähtud päringu teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu kuulub

§ 1262lõikes 2 nimetatud kuritegude hulka.

Kuigi tegemist on

§ 1262

lõikes 2 nimetatud kuriteoga, tuleb hinnata, kas see oli ka vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Sellest tulenevalt ei ole sideettevõtjalt saadud andmete protokollid käesoleval juhul automaatselt lubamatud, vaid oluline on kontrollida, kas prokuratuuri pädevuse puudumisest tingitud menetlusviga on käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena (s.o kas tõendi kogumise korda on rikutud oluliselt). Seega tuleb kontrollida nimetatud tõendite kogumisega kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes sh arvesse kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud. Lisaks tuleb arvestada sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavad protokollide kui tõendusteabe tähtsust käesolevas asjas, samuti seda, kas nende tõendite saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks tõendi kasutamine kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust. Vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on olnud teise astme kuritegu, on tegemist kohtu hinnangul raske kuriteoga. Nimelt on KarS § 3891 eesmärgiks tagada maksude korrapärane laekumine ning maksumenetluse tulemuste õiguspärasus, laiemalt maksundus tervikuna, mille taga omakorda on riigieelarve tulude korrapärane laekumine ehk riigi fiskaalhuvid. Lisaks kuulub KarS § 3891 kuritegude kataloogi, mille puhul on võimalik teha isegi

ptk-s 31 ette nähtud jälitustoiminguid. Kohtu hinnangul ei oleks saanud andmeid koguda ka muul viisil. Sideettevõtjalt saadud andmed on kriminaalmenetluse jaoks olulised, kuna käesoleval juhul oli vajalik kindlaks teha isikute (sh süüdistatava) suhtlus, liikumine, viibimiskohad ja omavaheline seotus. Saadud andmetest koostatud protokollid on olulise tähtsusega ka käesolevas kriminaalasjas. Alternatiivseid võimalusi eelviidatud andmete saamiseks ei olnud. Osa andmeid oleks olnud võimalik saada jälitustegevuse raames, kuid jälitustoimingute kaudu saadav informatsioon on valdavalt tulevikku suunatud. Käesoleval juhul oli tõendeid vaja koguda eelkõige juba toimunud asjaolude kohta. Kohtu hinnangul on sideettevõtjalt saadud andmete kasutamine tõendina käesolevas kriminaalasjas seadusega lubatav ning kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna maksupettuste tõendamine muude menetlustoimingutega oli oluliselt raskendatud. Kaaludes maksualaste kuritegude laia levikut, vajadust tõkestada maksupettused, oli kohtu hinnangul mõõdukas riivata kahtlusaluste isikute eraelu puutumatust kriminaalmenetluse eesmärgi, s.o tõe väljaselgitamise ja kuriteo toimepannud isikute kohtu ette viimise saavutamiseks, samuti üldise õiguskorra kui kollektiivse õigushüve kaitsmise nimel. Nikolai Parfjonovi süüdistus KarS § 4182 lg 1 järgi. Nikolai Parfjonovit süüdistatakse sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, s.o KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et eeluurimisel tuvastamata kohas, ajal ja isikult, kuid enne 03.11.2020, omandas ta tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega laskemoona relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 20 lg 4 p 6 ja § 833 lg 1 p 3 mõistes, s.o laskekõlbliku teravaotsalise mantelkuuliga .50BMG (12,7x99mm) kaliibrilise kesktulepadruni, ning hoidis seda enda valduses eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 03.11.2020, mil Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna ametnikud aadressidel xxx, Tallinn; xxx, Tallinn ja xxx, Tallinn ning xxx, Tallinn territooriumil toimunud läbiotsimise käigus nimetatud padruni leidsid ja ära võtsid. KarS § 4182 lg 1 kohaselt on karistatav sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslik valmistamine, omandamise, hoidmine, üleandmine, võõrandamine või muu ebaseaduslik käitlemine. Objektiivsed tunnused seisnevad sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona käitlemisele RelvS-ga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. Sõjarelva (resp. sõjaväerelv) mõiste on tuletatav RelvS § 3 lg-test 1-3, mille kohaselt tuleb sõjarelvana mõista ametirelva, mis on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem. RelvS § 833 lg 1 kohaselt jagunevad sõjarelvad:

1. a)käsitulirelvad;
2. b)raketisüsteemid;
3. c)raskerelvad ja
4. d)muud relvad, mis ei ole tulirelvad. Sõjarelva laskemoon on määratletud RelvS § 833 lg-s 21 kui terviklik padrun või kui laskemoon, mis koosneb ühest või mitmest järgmisest komponendist:
5. a)püssirohi või muu paiskelaeng;
6. b)sütik;
7. c)kuul, haavel või muu lendkeha;
8. d)padrunikest, mürsuvõi miinikorpus, mis võib olla täidetud lõhkematerjali või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga;
9. e)süütekapsel. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Nikolai Parfjonov end antud episoodis süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et tema kodu läbiotsimise käigus leiti üks padrun kaliibriga 12,5 mm, sel ajal ta padruni kasutusotstarvet ei teadnud. Ta ei tea, millal ja kustkohast nimetatud padrun tema valdusesse sattus. Ta arvab, et see võis sattuda tema valdusesse Männiku lasketiirus. Talle on väljastatud relvaluba, mille jaoks sooritas eksami. Kokku on tal 17 relva. Relvad ta soetas kollektsioneerimise eesmärgil, spordiga tegelemiseks ja enesekaitse eesmärgil. Relvaloal on kirjas, et relvaluba on enesekaitseks. Ta tegeles laskespordiga ja osales võistlustel. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et Nikolai Parfjonovi elukohast leiti ja võeti ära üks laskekõlbliku teravaotsalise mantelkuuliga .50BMG (12,7x99mm) kaliibrilise kesktulepadrun, Nikolai Parfjonov on oma ütlustes ise seda kinnitanud. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 03.11.2020 teostati läbiotsmine Nikolai Parfjonovi kinnistutel xxx, xxx ja xxx, Tallinn ning läbiotsimise käigus andis Nikolai Parfjonov vabatahtlikult välja garaažis oleva kabineti kapist tulirelva padrunid, nende seas 1 padrun mille peal on kiri „CBC. 50 03 Cal. 13mm, hülsi pikkus 100 mm, mis pitseeriti tõkendiga nr 00571183 (1 kd, tl 21-58). Seda, et Nikolai Parfjonov hoidis enda valduses laskekõlblikku padrunit, tõendab tulirelvaekspertiisakt nr 20E-TB0142, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud üks teravaotsalise mantelkuuliga .50 BMG (12,7x99mm) kaliibriline kesktulepadrun kuulub tulirelva laskemoona hulka. Ekspertiisiakti kohaselt on padruni põhjal markeerimistähised „CBC .50 03“. Padrun oli väga heas korras ja vaatluse põhjal laskekõlbulik. Nimetatud padrunikaliiber on loetletud relvaseaduse §-s 20 viidatud määruses eriohtlike laskemoonade hulgas. Ekspertiisimäärusele lisatud relvaregistri väljavõttes, mis kajastab N. Parfjonovile kuulunud relvi, ei ole relvi, millest laskmiseks oleks see padrun olnud ette nähtud. Ekspertiisiaktist nähtuva ekspertarvamuse kohaselt on tegemist tulirelva laskemoonaga, mis ei sobi kasutamiseks ekspertiisimäärusele lisatud relvaregistri väljavõttes loetletud relvadega (1 kd, tl 100-114). Samuti tõendab seda, et Nikolai Parfjonov hoidis enda valduses laskekõlblikku padrunit lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakt nr 21E-PL0006, mille kohaselt esitati ekspertiisiks kaliiber 12,7x99mm (0.50BMG) padrun, mis koosnes süütekapsliga padrunihülsist, suitsuta püssirohust paiskelaengust ja vaskmantliga kuulist. Antud padruneid kasutatakse tulistamiseks vastava kaliibriga tulirelvadest, näiteks M2 Browning raskekuulipilduja või suurekaliibrilised vintpüssid Barret M82, M99 jpt. Antud padruni hülss sisaldas suitsuta püssirohust paiskelangut massiga 15,6 g ja see padrun oli kasutskõlblik ehk laskekõlblik (1 kd, tl 130-134). 16.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 03.11.2020 läbiotsimisel leitud padrunit, vaatlusprotokollist nähtub, et padruni põhjal on markeering „CBC .50 03“. Vaatlusprotokollis olevatel fotodelt nähtub, et padruni kogupikkus on ca 14 cm, padruni hülsi läbimõõt on ca 1,5 cm ( 1 kd, tl. 115-121). Kohtuistungil ülekuulatud EKEI tulirelvaekspert O. N. kes andis ütlusi, et ta töötab EKEI tehnikaosakonnas tulirelva valdkonnas kohtueksperdina. Kohtueksperdina on töötanud aastast 1998. Tulirelva valdkonnas on ta olnud ekspert alates 03.09.2012. Ametialaselt on tal juurdepääs teenistus ja tsiviilrelvadele registrile. Talle ekspertiisiks saadetud padruni kaliibriga 12,7 x 99 mm komponendiks on teravaotsaline täismantel kuul. Täismantel kuuli eesmärk on tagada võimalikult stabiilne lend pikaaja jooksul sellepärast, et ta on terava otsaga ja ta on voolujooneline ja ballistiliselt on selline keha lennul efektiivne, teda kasutatakse näiteks kauglaskmisel, sõjalisel eesmärgil või ka sporti tehes. Teine kasutus põhjendus on see, et sõjaväelises kasutuses kasutatakse sellist teravaotsalist täismantelkuuli just nimelt selleks, et ta läbiks keha, enamasti inimese keha eesmärgiga tekitada vigastus ja jätkata lendu lootusega, et ta vigastab veel kedagi, või siis, et see vigastus oleks selline, et see inimene vajaks kaaslaste abi ja mitte ei tapaks teda kohe, nagu poolmantel kuul seda teeks vaid tekitaks vigastust mille eest tuleb hoolt kanda. .50BMG kaliiber on suhteliselt ebatavaline ja haruldane kaliiber, kuna ta on võimas ja tema tüüpiline kasutus valdkond on ülikauglasud ja selle kaliibri loomise põhjus oli selle looja enda väitel luua kaliiber, millega saab lasta kergsoomust omavaid sõidukeid või madalalt lendavaid õhusõidukeid, ehk kaliiber on looja poolt loodud sõjaliseks otstarbeks, kuid seda kasutakse ka kauglaskmiseks, teda saab kasutada ka mittesõjalisel eesmärgil näiteks spordialade harrastamiseks, aga märksõna on kauglaskmine. s 12,7x99 mm kaliiber on eelkõige valmistatud kasutamiseks Browning M2 raskekuulipildujas sellest ka kaliibri teine nimetus .50 BMG. Tähis „BMG“ tollides toodud kuuli läbimõõdu järel on lühend, mis tähistab „Browning Machine Gun“ ehk Browning raskekuulipildujat. Kuulipilduja Browning M2 on siiani erinevates riikides sõjaväes kasutusel, mis teeb temast üldse väga pikalt kasutusel oleva relva. Tema teab kasutab Browning raskekuulipildujat Eesti Kaitsevägi ja ka kõikide teiste NATO riikide sõjaväeüksused. Samuti on olemas erinevate sõjaväeüksuste kasutuses erinevate snaipripüssid, mis kasutavad seda kaliibrit. Eesti Kaitsevägi kasutab ka snaipripüssi Hecate II, mis on samuti mõeldud 12,7x99 mm kaliibrilise moonaga ülikauglaskmiseks. Eesti Vabariigis ei ole tsiviil- ega teenistusrelvade registris ühtegi relvamudelit, millesse sobiks laskmiseks kõnesoleva kaliibriga padrun. Antud kaliiber on seostatav eelkõige sõjaväelise kasutusotstarbega. Kohtuistungil on ülekuulatud tulirelvade asjatundjana T. A.

§ 1091lg 3 p 2 alusel.

Kohus märgib, et kohtu hinnangul on asjatundja oma töökogemusest tulenevate eriteadmiste tõttu pädev selgitama tulirelvadega seonduvat. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta käesoleval ajal Politsei- ja Piirivalveametis vanemrelvurina. Tema tööülesanneteks teenistusrelvade arve pidamine, väljastamine, tagasivõtmine, hooldus, relvastusega seotud küsimused, laskemoonad, hangetes osalemised, kõik võimalikud teenistuse jaoks vajaduste kaardistamine, mida oleks vaja, mida oleks vaja muuta, mis on hästi, mis on halvasti. Varasemalt aastatel 1996 -1999 oli ta Politseiametis kohtuekspertiisibüroo trassoloogia ja relvalabori juhataja ja kohtuballistika ekspert, kes tegi ekspertiise tulirelvade alal. 12,7x99 mm kaliibriga padrunit kasutatakse kauglaskmiseks. Eestis ei ole selline laskemoon tsiviilkäibes lubatud. Mujal maailmas kasutatakse seda küll näiteks laskevõistlustel, mida korraldatakse snaiprilaskmises. Eestis ei ole tema teada sellist lasketiiru, kus saaks lasta 2 km maa peale. Kaitseväe ja Kaitseliiduga seotud isikud harjutavad ka snaiprirelvadest kauglaskmist, kasutades selleks ilmselt Kaitseväele laskeharjutusteks eraldatud kohti. Eestis kasutatakse 12,7x99 mm kaliibrit Eesti Kaitseväe kasutuses olevates Browning kuulipildujates. Eesti kontekstis on 12,7x99 mm kaliibriga padruni näol tegu sõjalise kasutusega laskemoonaga. Asjatundja selgitas, et relvaseadus kasutab mõistet sõjarelv ja selle kohta on relvaseaduses terve peatükk. Sõjarelv on asjatundja mõistes selline relv, mida Kaitsevägi ja Kaitseliit oma ülesannete täitmisel kasutavad. Kohtuistungil ülekuulatud EKEI ekspert A. J. andis ütlusi, et ta töötab EKEI-s vannutatud kohtueksperdina. Ta asus tööle 1998 oktoobris kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskusesse, kohtueksperdi pädevus lõhkeseadeldise ekspertiisi alal on tal alates 2005 september, kuskil 16 aastat. Tema on andnud ekspertiisiaktis nr 21E-PL0006 26.03.2021 ekspertarvamuse ühe padruni kohta. Ekspertiisis käinud padruni näol oli tegemist tervikliku padruniga, mis koosnes padrunile iseloomulikest komponentidest ehk siis kuulist, padrunikestast, püssirohu laengust ja süütekapslist. Ekspertiisi saadetud padruni hülsis oli sellise kaliibri jaoks tavapärane kogus paisklaengut, s.o 15,6 g. Ekspertiisi saadetud padruni näol tegu tööstuslikult toodetud padruniga, kuna sel puudusid tunnused, mis viitaksid padruni ümbertegemisele. Konkreetse padruni kaliibri määramiseks tegi ekspert mõõtmisi, s.o mõõtis kuuli diameetrit ja padrunihülsi pikkust ning tegi mõõtmete järgi kindlaks, et tegu on justnimelt 12,7x99 mm padruniga, sealjuures esimene arv tähistab kuuli diameetrit ja teine hülsi pikkust, see on tollimõõdustikus .50 ja BMG on Browning Machine Gun, Browning kuulipilduja padrun. Tuvastamaks relvasid, millest antud padrunit lastakse, ei pidanud ta eraldi uuringuid tegema, vaid pöördus erialakirjanduse ja tootja veebilehel kättesaadava info poole. Konkreetse padruni tootmisaastaks on 2003 ning tootjaks CBC (s.o Brasiilia relvatootja Companhia Brasileira de Cartuchos, veebiaadress www.cbc.com.br). Sõjaväepolitsei vastus järelpärimisele 16.02.2021, tõendab, et padrun 12,7x99mm M33 on toodetud 2003 Brasiilias CBC poolt. 12,7x99 mm padrun markeeringuga CBC .50 03 on olnud kasutusel Eesti Kaitseväes ning tegemist on sõjarelva laskemoonaga, mida kaustatakse raskekuulipildujas Browning M2 ( kd 1, tl 123). Nikolai Parfjonovi kaitsja S. Potissepp leiab, et Sõjaväepolitsei 16.02.2021 vastus on lubamatu tõend.

§ 215

kohaldamisala ei saa laieneda isikulistele tõendiallikatele küsimuste edastamisele ja vastuste saamisele. Selleks on eraldiseisva menetlustoiminguna nähtud ette isikulise tõendiallika (nt tunnistaja, ekspert, asjatundja etc.) kohtueelses menetluses ülekuulamine. Eeltoodu on kooskõlas võistlevas kohtumenetluses tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõttega (

§ 15

), millisel on oluline kaitseõiguse ja ausa kohtumenetluse tagamisel.

§ 215

alusel on võimalik isikutelt või asutustelt nõuda välja juba olemasolevaid dokumente, mitte nõudekirjale vastava isiku kirjalikku selgitust. Sellise praktika lubamisega oleks igakordselt võimalik isikulise tõendiallikale edastada kirjalikud küsimused ja kohustada neid andma kirjalikke vastuseid – tõlgendaks kohtueelses menetluses isikulise tõendiallika ülekuulamise regulatsiooni sisutühjaks. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Tegemist on digitaalselt allkirjastatud päringuga ja päringuvastusega, ja menetlejal on menetlusseadustikust tulenevalt õigus pöörduda päringutega kõikide Eesti asutuste poole ning juriidiliste ja füüsiliste isikute poole, ning Eestis asuvatel asutustel ja isikutel on kohustus menetleja päringutele vastata. Antud juhul sõjaväepolitsei asutusena sellele päringule ka vastas ning puudub igasugune põhjus, miks peaks kahtlema sõjaväepolitsei vastuse usaldusväärsuses.

§ 60

lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Eesti Kaitseväes kasutuses olevate relvade kohta saab infot https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/. Nimetatud veeblilehel oleva info kohaselt 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2 kuulub õhutõrjerelvade hulka. Seega on tõendamist leidnud, et N. Parfjonovovi valdusest leiti sõjalise otstarbega laskemoona, kuivõrd padrun vastas järgmistele tunnustele: kaliiber 12,7x99 mm ehk .50 BMG; terviklik, kasutuskõlbulik, tööstuslikult toodetud; kasutatav Eesti Kaitseväes kasutuses olevates relvades: snaipripüssis Hecate II ja raskekuulipildujas Browning M2; liigitatav sõjarelva ehk sõjalise otstarbega laskemoona hulka. Nikolai Parfjonov hoidis sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikult, kuivõrd sõjarelva jaoks sobivat laskemoona võivad RelvS § 8347 lg 1 kohaselt soetada üksnes valitsusasutus ja Kaitseliit oma teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks. Sõjalise otstarbega laskemoona võivad RelvS § 8350 lg 1 kohaselt hoida sõjarelvi omavad valitsusasutused ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lg 1 p-s 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 832 lg 3 alusel kehtestatud Kaitseministri 10.07.2018 määruse nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 1 lg 1 ja § 2 lg 1, mille kohaselt võib lisaks Kaitseliidule ja valitsusasutustele sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käidelda üksnes vastavat tegevusluba omav juriidilisest isikust ettevõtja. Nikolai Parfjonov eksis vaidlusalust padrunit enda valduses hoides kõigi eespool viidatud sätete vastu. Nikolai Parfjonoviga seotud juriidilistel isikutel ei olnud RelvS § 8333 nimetatud tegevusluba ning nad ei tohtinud sõjarelvi käidelda. Seega on tõendamist leidnud, et N. Parfjonov käitles sõjarelva padrunit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4182 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab KarS § 16 lg 4 kohaselt süüteokoosseisule vastavate asjaolude võimalikuks pidamist ja möönmist, s.o ükskõikset suhtumist neisse. Subjektiivse koosseisu elemente tuleb sageli tuvastada objektiivsete asjaolude pinnalt. Nikolai Parfjonov, isikuna, kellele oli 22.03.2019 väljastatud relvaluba nr XXXXXXXX (kehtivus peatatud 19.12.2019 üheks aastaks) seitsmeteistkümne erineva relvaühiku omamiseks enesekaitse ja laskespordi harrastamise eesmärgil, samuti isikuna, kes on tegelenud laskespordiga, pidas kirjeldatud kesktulepadrunit omandades ja enda valduses hoides vähemalt võimalikuks ning möönis, et kõnealuse laskemoona näol on tegu sõjalise otstarbega laskemoonaga ning selle omandamine ja hoidmine tsiviilisikute poolt ilma vastava tegevusloata on keelatud. Politsei- ja Piirivalveameti vastusega nõudekirjale on tõendatud, et Nikolai Parfjonovile on väljastatud 22.03.2019 relvaluba nr XXXXXXXX, mille alusel on tal õigus omada ja kanda enese ja vara kaitseks ning laskespordiga tegelemiseks tulirelvasid. Relvaloa kehtivus peatati 19.12.2019 üheks aastaks seoses LS § 224 lg 1 rikkumisega. (1 kd, tl 60-61). Politsei- ja Piirivalveameti 09.11.2020 täiendav vastus nõudekirjale, millest nähtub Nikolai Parfjonovi nimel registreeritud teenistus- ja tulirelvade nimekiri koos kaliibritega. Nimekirja kohaselt on Nikolai Parfjonovi nimele registreeritud vintraudne püstol Glock-17, kaliiber 9x19; vintraudne püstol Glock-33, kaliiber 357 Sig; 9x19; vintraudne püstol TT-33, kaliiber 7,62 Tokarev; vintraudne püstol Makarov, kaliiber 9mm Makarov; vintraudne püstol Walther P-38, kaliiber 9x19; vintraudne püstol TT, kaliiber 7,62 Tokarev; vintraudne püstol APS ümberehitatud, kaliiber 9mm Makarov; vintraudne püss Mossin-Nagant, kaliiber 7,62X54R; vintraudne püss SVT-40, kaliiber 7,62x54R; vintraudne püstol Luger-P-08, kaliiber 9x19; vintraudne püstol Mauser-HSC, kaliiber 7,65 mm Br; vintraudne püstol PSM, kaliiber 5,45 mm PSM; vintraudne revolver Nagan, kaliiber 7,62x38R; vintraudne püstol Walther PPK-S, kaliiber 7,65 Br; vintraudne püss Vepr, kaliiber 7,69x39; vintraudne püss Vepr, kaliiber 7,69x39; vintraudne püss Zoli-AZ-1900, kaliiber 30-06 (1 kd, tl 62). Politsei- ja Piirivalveameti vastus 12.11.2020, mille kohaselt teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel on kõik Nikolai Parfjonovile kuuluvad tulirelvad registreeritud nii enese ja vara kaitse kui ka laskespordiga tegelemise otstabel. Relvade ja laskemoona hoiukohaks on xxx, Tallinn. 24.04.2019 andis Nikolai Parfjonov kõik temale kuuluvad tulirelvad politseisse hoiule. Laskemoona politseile üle andnud ei ole. Nikolai Parfjonovile ei ole väljastatud relva- ja padruni kollektsioneerimisluba. (1 kd, tl 64). Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et Nikolai Parfjonovi elukohast leiti ja võeti ära üks laskekõlbliku teravaotsalise mantelkuuliga .50BMG (12,7x99mm) kaliibrilise kesktulepadrun, Nikolai Parfjonov on oma ütlustes ise seda kinnitanud. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 03.11.2020 teostati läbiotsmine Nikolai Parfjonovi kinnistutel xxx, xxx ja xxx, Tallinn ning läbiotsimise käigus andis Nikolai Parfjonov vabatahtlikult välja garaažis oleva kabineti kapist tulirelva padrunid, nende seas 1 padrun mille peal on kiri „CBC. 50 03 Cal. 13mm, hülsi pikkus 100 mm, mis pitseeriti tõkendiga nr 00571183 (1 kd, tl 21-58). Nikolai Parfjonov ise andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sattus vaidlusalune padrun tema valdusesse juhuslikult, tõenäoliselt Männiku lasketiirus. Padruni avastas Parfjonov enda valdusest hiljem, kuid ei pidanud vajalikuks seda muust laskemoonast kuidagi erilisemalt käidelda, sest ei teadnud, mis padruniga täpsemalt tegu on. Prokurör esitas täiendavas tõendi voorus Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiiru kasutuseeskirja. Eeskirja p-s 5.3 on loetletud relvad, milliseid on lubatud Männiku lasketiirus kasutada. Nende hulgas ei ole relvi kaliibriga .50 BMG. Tiirus on lubatud kasutada vaid selliseid täiskaliibrilisi tulirelvi, mille kaliiber ei ületa .338 (kuuli läbimõõt tollides). Kuivõrd kõnealuses tiirus ei ole üldse lubatud kasutada relvi, millistest saaks lasta kaliibrit .50 BMG, siis ei ole eluliselt kuidagi usutav, et vaidlusalune padrun sai N. Parfjonovi teadmata sattuda tema valdusesse just selles lasketiirus. See eeldaks padruni sihiklikku asetamist kellegi poolt N. Parfjonovi asjade hulka. Taoline olukord on omakorda eluliselt väga väheusutav. ( kd 13, tl 10-58). Ent isegi kui uskuda N. Parfjonovi versiooni, et ta omandas padruni n-ö enda tahtest sõltumatult, leidis ta padruni hiljem enda asjade hulgas üles ega pidanud vajalikuks seda politseile loovutada. Järelikult võttis N. Parfjonov kindlakstegemata ajal vastu otsuse padrunit enda valduses hoida. Edasine padruni ebaseaduslik hoidmine oli seega tahtlik tegevus. Kindlasti teadis N. Parfjonov, et kõnesoleva padruni hoidmiseks puudub tal luba, sest tema relvade kaliibritega antud padrun ei sobinud. Et padrun on oma väliste tunnuste poolest teistest padrunitest oluliselt erinev, s.o märkimisväärselt suurem, sai N. Parfjonov kindlasti aru sellest, et oma relvadest ta seda lasta ei saa. Kohus nõustub prokuröriga mis puudutab küsimust, kas N. Parfjonov teadis, et tegu on justnimelt sõjarelva padruniga, siis selle otsustamiseks on olulised järgmised faktid. N. Parfjonovile oli väljastatud relvaluba. Relvaloa saamisel sooritas ta eksami, mille käigus kontrollitakse muuhulgas isiku teadmisi relvade käitlemise eeskirjade kohta. N. Parfjonovile väljastatud relvaloa alusel omas ta 17 erinevat relvaühikut, nende hulgas nii erinevad püstolid, püssid kui ka revolver. N. Parfjonovi relvade loetelu on kohus eeleval käsitlenud. Tõendist nähtub, et N. Parfjonovi relvad olid erinevate kaliibritega. N. Parfjonov oli ka laskesportlane ning osales regulaarselt laskevõistlustel. Samuti leiti tema valdusest terve rida erineva kaliibriga padruneid, millest enamik sobis N. Parfjonovi seaduslike relvadega. Kõik need asjaolud kõnelevad prokuröri hinnangul üheselt sellest, et N. Parfjonovil oli piisavalt teadmisi ja oskusi, et relvi ja nende laskemoona käidelda, sh eristada erinevaid kaliibreid. Järelikult, avastades enda valdusest tavapärastest mõõtmetest oluliselt suurema padruni, tekkis N. Parfjonovil kindlasti küsimus, mis padrun see on ja kas ta tohib seda hoida. N. Parfjonovil oli reaalne võimalus internetist vabalt kättesaadava informatsiooni põhjal tuvastada, mida tähendab padruni hülsi põhjale kantud markeering .50 CBC ning millistes relvades sellise kaliibriga padrunit kasutatakse. Näiteks, sisestades Google otsingusse märksõna „.50 BMG kaliiber“, on leitav internetist vabalt kättesaadav eestikeelne artikkel ajakirjast Kaitse Kodu pealkirjaga „Täpsusrelvade kaliibritest II“. Selles artiklis kirjeldatakse detailselt muuhulgas kaliibrit 12,7x99 mm NATO ning tuuakse välja enamlevinud selle kaliibriga relvi, teiste hulgas Browning raskekuulipilduja, täpsuspüss Barrett M82 ja isegi Hecate II. Järelikult oli Parfjonovil võimalus teha selgeks, mis padrun tema kätte sattus. Et ta seda ei teinud, kuid jättis padruni siiski muu laskemoona hulka, viitabki kaudsele tahtlusele mistahes padruni, sh sõjarelva padruni hoidmiseks. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isikul on võimalus kontrollida, millist liiki tulirelva ta ebaseaduslikult omandab, kuid ta ei kasuta seda võimalust, või ta on omandatava tulirelva liigi osas ükskõikne, vastutab ta sätte järgi, mis kehtestab vastutuse seda liiki tulirelva ebaseadusliku omandamise eest, milline tegelikult omandati(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05, p 6). Seega on N. Parfjonovi puhul täidetud a kuriteo subjektiivne koosseis – tõendatud tegutsemine vähemalt kaudse tahtlusega mistahes laskemoona, sh sõjarelva laskemoona suhtes. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Nikolai Parfjonovi süüdistuses KarS 3891 lg 1 järgi, Alaksei Babenko süüdistuses KarS 3891 lg 1 ja lg 3 - § 22 lg 3 järgi, Betmix OÜ süüdistuses KarS § 3891 lg 3 ja CituProject OÜ süüdistuses KarS 3891 lg
3. KarS 3891 lg 1 kohaselt on karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. KarS § 121 p 2 tulenevalt on suure kahjuga tegemist juhul, kui summa ületab 40 000 eurot. Seega on alates 01.01.2015 muudetud piirmäära, millest alates on maksupettuse puhul tegemist kuriteoga. Selleks on 40 000 eurot. . Käesolevas kriminaalasjas on süüdistuse esemeks KarS § 3891 lg 1 teoalternatiiv, mis seisneb maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamiseks, kui sellega jäi maksudena laekumata või tasaarvestati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Süüteo objektiivse koosseisu realiseerimiseks piisab maksuhaldurile valeandmete esitamisest Betmix OÜ episood Käesolevas asjas puudub vaidlus, et Nikolai Parfjonov on alates 02.05.2017 Betmix OÜ (juriidiline aadress Õilme tn 1-3, Tallinn) juhatuse liige. Nimetatud asjaolu on lisaks Nikolai Parfjonovi enda ütlustele tõendatud 09.12.2019 Betmix OÜ ( reg. nr 14250798) äriregistri väljatükiga, millest nähtub, et Betmix OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on alates 02.05.2017 Nikolai Parfjonov ik 38306220273 (kd 1, tl 139-140). Juhatuse liige on äriseadustiku § 180 lg-st 1 ja §-st 183 tulenevalt vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. Maksukorralduse seaduse § 8 lg-st 1 lähtuvalt on juhatuse liige Nikolai Parfjonov kohustatud tagama Betmix OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. Nikolai Parfjonov ei täitnud eelloetletud kohustusi nõuetekohaselt ning esitas maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid Betmix OÜ maksustamisperioodide juuni 2019 – detsember 2019 maksudeklaratsioonides, vähendades Betmix OÜ käibemaksukohustust 53 220,74 euro ulatuses Seda, et Betmix OÜ oli käibemaksukohuslane tõendab Betmix OÜ maksukohustuslaste registri väljatrükk, millest nähtub, et Betmix OÜ on käibemaksukohustuslane alates 02.05.2017 (kd 1, tl 141). Süüdistatav Nikolai Parfjonov andis ütlusi, et tema on Betmix OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Betmix OÜ teeb betoonitöid. Betmix OÜ andis alltöövõttu S OÜ-le. S OÜ ehitas Rakvere Vallimäe laululava, tegi armatuurkarkasse, paigaldas raketisi ja valas betooni, tegi betoonivalu. Sõlmisid S OÜ-ga juunis. S OÜ osutas Betmix OÜ-le teenust seoses Rakvere Laululavaga juunist, juulist 2019 kuni 2019 aasta lõpuni. Samuti osutas S OÜ veel teenust Betmix OÜ-le Depo kaubanduskeskuses. Talle tundus, et Aleksei Babenko oli S OÜ juhtiv töötaja. 2019 aastal osutas raamatupidamisteenust Betmix OÜ-le I. S., kellele tema edastas raamatupidamisdokumendid. Maksuametile käibedeklaratsioone esitas I. S. Tunnistaja I. S. ütluste kohaselt teab ta süüdistatav Nikolai Parfjonovit. Ta on elukutselt raamatupidaja. 2019 aastal osutas ta Betmix OÜ-le raamatupidamisteenust Ńikolai Parfjonovi ettepanekul. Tema kohustuste hulka kuulus ka Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioonide esitamine. Tal oli juurdepääs Betmix OÜ e- maksuametile, kus ta sai esitada deklaratsioone. Kõik 2019 aastal OÜ Betmix nimel esitatud deklaratsioonid on tema poolt esitatud. Raamatupidamisarvestust pidas ta Nikolai Parfjonovilt saadud algdokumentide ja andmete alusel, uskus, et N. Parfjomovi poolt esitatud dokumendid on õiged. Seda, et Betmix OÜ nimel esitas Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioone I. S. tõendab 06.01.2021 koostatud vaatlusprotokoll koos lisadega CD plaadil ja joonistega ( kd, 1, tl 201-208), milles vaadeldakse Maksukohustuslaste registris talletatud OÜ Betmix nimel esitatud käibedeklaratsioone perioodil 06.2019 kuni 12.2019, samuti nähtub vaatlusprotokollist, et käibedeklaratsioonide lisa INF vorm B (s.o ostutehingud) deklareeris OÜ Betmix perioodil 06.2019 kuni 12.2019 kuute ostu S OÜ-lt: Periood Deklaratsiooni Deklaratsiooni Tehingupartneri Arve Arve Arve esitamise esitaja nimi number kuupäev summa kuupäev km-ga eurodes Juuni 17.07.2019 I. S. S OÜ 30062019.3 30.06.2019 26 107,20 2019 Juuli 20.08.2019 I. S. S OÜ 30072019.3 30.07.2019 28 074,00 2019 KMD deklsisen euro 4 35 4 67 August 2019 Sept 2019 Okt 2019 Nov 2019 Dets 2019 17.09.2019 I. S. S OÜ 30082019.5 30.08.2019 55 596,00 9 26 19.10.2019 20.11.2019 20.12.2019 19.01.2020 I. S. I. S. I. S. I. S. S OÜ S OÜ S OÜ S OÜ 30092019.9 31102019,5 30112019 30122019 55 896,00 88 983,00 44 324,88 20 343,36 30.09.2019 31.10.2019 30.11.2019 30.12.2019 Kokku deklareeris Betmix OÜ eelnimetatud perioodil soetust S OÜ-lt summas 319 324,44 eurot (käibemaksuga) ning arvas eelnimetatud arvete alusel tasumisele kuuluvast käibemaksust maha 53 220,74 eurot. Süüdistuse kohaselt pani Betmixi nimel ja huvides kuriteo toime juhatuse liige Nikolai Parfjonov, kes tegutses vahendliku täideviimise vormis. Nimelt esitas Betmix OÜ käibedeklaratsioone ja nendes sisalduvaid valeandmeid tegelikkuses raamatupidaja I. S., kuid N. Parfjonov valitses raamatupidajat ülekaaluka teadmisega Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) (3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). 6 804,32 eurot. Tunnistaja M. H. ütluste kohaselt teab ta süüdistatav Aleksei Babenko. S OÜ äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks sai ta 2019 aasta alguses. Selle inimeseni, kes firmat müüs jõudis ta läbi Aleksei Babenko. Firma eelmise omanikuga võttis ühendust Aleksei, tema kohtus firma endise omanikuga esimest korda notari juures, kus käis koos Alekseiga. Kabinetti läks tema üksi, Aleksei ootas ootesaalis. Firma ostis notaris 800 euro eest, maksis sularahas, raha andis Aleksei. Peale firma omamist, ei olnud tal firmas mingeid ülesandeid. Ta töötas lihtsalt firmas S OÜ-s maalrina, tema ülemus oli Aleksei. Ta tegi maalritöid Kristiine Keskuse juures ja Mustamäel. Ta avas firma konto LHV pangas ja tegi internetipanga lepingu. Ta sai internetipanga PIN-koodid pangast ja andis need Alekseile, et Aleksei saaks firma asjadega tegeleda. See oli kohe algusest peale selge, et Aleksei hakkab firma asju ajama. Tema sai firma omanikuks olemise eest raha igakuiselt kuskil 500 kuni 1500 eurot. S OÜ maksuaruandlusega ja pangakontol majandamisega tegeles Aleksei, selleks andis ta Alekseile enda ID kaardi ja PIN-koodid. Tema firma LHV kontot ei kasutanud. Firma kontolt tegi tehinguid Aleksei. Ta kohtus Alekseiga, et lepinguid allkirjastada, lepingud koostas Aleksei. Ta ei tea kes koostas arveid. 03.11.2019 S OÜ osanike otsus ei ütle talle midagi, ta ei tea millega seoses kutsuti teda juhatusest tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti J. M.. Ta ei oska öelda, kuidas sattus tema digitaalne allkiri S OÜ otsusele. Ta tunneb M.t, kuid ei teinud M.le ettepanekut asuda S OÜ juhatuse liikmeks. Samuti ei tea miks J. M. märtsis 2020 tagasi kutsuti. Mäletab, et ülekanne 50 000 eurot Y GmbH oli seotud telefonidega. Saksamaalt osteti IPhone mobiiltelefone ja toodi Eestisse edasimüümiseks. Tema enda käes ühtegi telefoni ei ole hoidnud ja ta ei tea kuhu need ladustati. M Gmbh firmaga tehingutest ta ei tea midagi. Lisaks kohtumistele suhtles ta Alekseiga läbi viberi. Viberis suhtlesid seoses firmaga, Aleksei andis teada, millal oli tal vaja dokumente allkirjastada. 23.03.2020 S OÜ (xxxxxxxx) äriregistri väljatrükist nähtub, et M. H. on firma ainuosanik alates 25.01.
4. M. H. on antud firma ainuke juhatuse liige ajavahemikul 30.01.2019 kuni 04.11.2019 ja alates 17.03.
5. 04.11.2019 kuni 17.03.2020 oli juhatuse liige J. M. (kd 1, tl 169-171). 19.01.2021 S OÜ maksukohustuslaste registri käibemaksukohustuslane kuni 24.02.2020 (kd 1, tl 172). väljatrüki kohaselt oli S OÜ 9 31 14 8 7 38 3 39 19.01.2021 S OÜ Maksu-ja Tolliameti väljatrükk, millest nähtub, et S OÜ-d on suhetes Maksu- ja Tolliametiga alates 25.01.2019 kuni 18.03.2020 esindanud M. H. ja 04.11.2019 kuni 17.03.2020 J. M. (kd 1, tl 173-174). 21.02.2020 Maksu- ja Tolliameti otsus, mille kohaselt Maksu- ja Tolliamet kustutas S OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 25.02.2020, kuna äriühing ei esitanud ettevõtlusega tegelemise majandustegevuse dokumente (kd 1, tl 175-176). 02.04.2020 Äriregistri teabesüsteemi väljavõtetest nähtub, et S OÜ oli käibemaksukohustuslaseks 11.06.2018 kuni 24.02.2020 (kd 1, tl 177). 03.11.2020 koostatud läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt toimetati läbiotsimine Aleksei Babenko elukohas aadressil xxx tõendab, et läbiotsimisel andis Aleksei Babenko vabatahtlikult välja elukoha elutoast M. H. (i.k xxxxxxxxxxx5) isikutunnistuse nr XXXXXXXX, kehtiv kuni 20.06.2024 (kd 6, tl 238-246). 30.01.2020 koostatud vaatlusprotokoll koos lisadega, milles vaadeldakse S e-Maksuameti vahendusel deklaratsioonide esitamise IP-aadresse, tõendab, et S OÜ e-Maksuametisse logiti S OÜ nimel M. H. ID-kaardiga perioodil 16.04.2019 kuni 03.11.2020, valdavalt on IP aadressi füüsiliseks asukohaks olnud Harjumaa, xxx, milline on A. Babenko lahutatud abikaasa J. B. sideaadressiks, J. B.le kuuluva lepingulise mobiiltelefoni numbri xxxxxxxxxxx abil loodud internetiühenduse kaudu, mobiiltelefoni numbri xxxxxxxxxxx on Aleksei Babenko rahvastikuregistri andmete kohaselt esitanud Politsei ja Piirivalveameti kontaktiks ( kd 4, tl 88106) Tunnistaja J. M.i ütluste kohaselt Nikolai Parfjonovit ega Aleksei Babenkot ta ei tea, ei tunne saalis olevaid meesterahvaid. Ettevõtlusega pole ta kunagi tegelenud. Seda, et ta oli S OÜ juhatuse liige sai teada, kui menetlejad temaga ühendust võtsid ja hakkasid küsimusi esitama. Ta töötas 2019 taksojuhina ja kurtis kliendile, et elab vanematega, rahadega ei ole hästi ja siis tundmatu klient tegi talle ettepaneku osaleda äris ja selleks, et äris osaleda oli vaja tema ID-kaarti. Ta andis enda ID-kaardi koos PIN-koodidega äris osalemiseks selle kliendi kätte. Korra anti talle ka sülearvuti, ta tegi oma näost pilti ja siis andis arvuti tagasi. Tööl kirjutas ta mingitele failidele ja digidokumentidele alla ID kaardiga. Ta sai kaks kolm korda raha 100 kuni 150 eurot isikult, kellele ID kaardi andis. Nad koheselt esmakohtumisel vahetasid kontaktid ja suhtlesid Telegramis. Samuti paluti tal pangas konto avada, mida ta ka tegi. Isikuga kohtus ta erinevates kohtades ja kohtumised leppisid kokku Telegrami sõnumi kaudu. Seda ei mäleta, kas ta hiljem ID kaardi sai tagasi. Ta ei tea millegi firma täpselt tegeles aga vist ehitusega. Tema vanemad on talt küsinud, et kus tema ID kaart on aga ta ei vastanud sellele. Kaarti siis tema valduses ei olnud. Ta teab, et isa blokeeris selle ID kaardi. 2019 sügisel oli tema tervislik seisund psüühiliselt korrast ära, tal oli närvivapustus, elus tekkisid probleemid ja ta tarvitas kanepit. S OÜ majandustegevusest ei tea ta midagi. Tunnistaja O. M. ütluste kohaselt tema Nikolai Parfjonovit ega Aleksei Babenkot ei tea. J. M. on tema poeg. 2019 sügisel olid J.l probleemid psühhotroopsete ainetega. 2019 aasta lõpus tuli jutukäigus välja, et J.l puudus ID-kaart. Mingi aeg J. ütles, et tema ID-kaart on heade inimeste käes. Ta sai teada, et J. on seotud S OÜ-ga kui MTA helistas talle 2020 või
6. Poeg talle sellest ärist ei rääkinud aga ta aimas, et tema poja ID-kaarti võidi ära kasutada, aga lootis, et poeg kaotas selle. Sellepärast ta panigi kaardi kinni. Ta ei oska öelda, mis asjaoludel tema poeg hakkas S OÜ juhatuse liikmeks. 30.01.2020 koostatud vaatlusprotokoll koos lisadega, milles vaadeldakse S OÜ e-Maksuameti vahendusel deklaratsioonide esitamise IP-aadresse tõendab, et S OÜ e-Maksuametisse logiti S OÜ nimel J. M.i ID-kaardiga perioodil 15.11.2019 kuni 06.01.2020, valdavalt on IP aadressi füüsiliseks asukohaks olnud Harjumaa, xxx, milline on A. Babenko lahutatud abikaasa J. B. sideaadressiks, J. B.le kuuluva lepingulise mobiiltelefoni numbri xxxxxxxxxxx abil loodud internetiühenduse kaudu, mobiiltelefoni numbri xxxxxxxxxxx on Aleksei Babenko rahvastikuregistri andmete kohaselt esitanud Politsei ja Piirivalveameti kontaktiks ( kd 4, tl 88106). 12.02.2021 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse S OÜ LHV Pank arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX väljavõtet vahemikus 01.01.2019-04.11.2019 tõendab, et ajavahemikus juulis kui oktoober 2019.a S OÜ kontodele laekunud rahadest kantakse edasi Saksa äriühingutele Y GmbH ja M Gmbh kontodele ( kd 4, tl 201-2018). 27.-28.01.2021 koostatud vaatlusprotokoll koos lisaga CD-plaadil, milles vaadeldakse Vilniuse Ringkonnaprokuratuuri vastuskirja 08.01.2021 nr TP-02-00330-20, milles UAB Paysera LT vastuskiri koos S OÜ arvelduskonto väljavõttega kuni 04.01.2021, tõendab, et S OÜ konto nr XXXXXXXXXXXXXX Payseras avati Eesti kodaniku J. M.i poolt (isikukood xxxxxxxxxxx, tel. Nr. xxxxxxxxxxx, e-post - xxx, aadress - xxx, Eesti), kes on ka ainus konto kasutaja. Samuti tõendab vaatlusprotokoll asjaolu, et perioodil 28.11.2019-04.01.2021 S OÜ arvelduskontole OÜlt Betmix laekunud raha kanti valdavalt edasi Saksamaa Liitvabariigi äriühingutele A GmbH ja M GmbH ( kd 4, tl 196-199). 29.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, koos protokolli lisaks oleva CD-plaadiga (millele on salvestatud telefonidest leitud andmed), milles vaadeldakse xxx ning sõiduauto Land Rover Discovery 4 (reg nr XXXXXX) 03.11.2020 läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefoni Samsung Galaxy S20 Ultra, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S10, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy S8 kõvaketastest tehtud koopiaid, tõendab, et Aleksei Babenkolt äravõetud mobiiltelefonist Samsung Galaxy S6 leiti APR Communication poolt 05.12.2019 koostatud arve 2019/12/002 mobiiltelefonide eest, mis oli adresseeritud S OÜ-le, mobiiltelefonit Samsung Galaxy S10 S10 leiti 3 e-kirja on seotud Saksa äriühingutega, 05.11.2019 e-kiri saatjalt xxx. A. Babenkole puudutab justnimelt S OÜ-d ja S LHV kontolt 05.11.2019 tehtud ülekannet Y GmbH-le, (k 7, kd 8) Asitõendi vaatlusprotokoll 29.03.2021 koos lisaga CD-plaadil (millele on salvestatud sülearvutitest leitud andmed), milles vaadeldakse sõiduauto Land Rover Discovery 4 (reg nr XXXXXX) 03.11.2020 läbiotsimise käigus leitud sülearvutite Dell Latitude E5570 ja Dell Latitude 5480 kõvaketastest tehtud koopiaid. Aleksei Babenko sõidukist leitud arvutist Dell Latitude 5480 leiti S OÜ raamatupidamisdokumentatsioon sh S OÜ-lt Betmix OÜ-le esitatud, mis on esitatud M. H. nimelt, S OÜ kassa sissetuleku orderid, S OÜ poolt erinevatele äriühingutele esitatud arved, S OÜ 03.1122019.a osanike koosoleku protokoll ja osanike otsus, millega kutsuti OÜ juhatuse liikmest tagasi M. H. ja uueks juhatuse liikmeks lisati J. M. (kd 9, tl 11-28). M. H. ja J. M.i ütlustest tulenevalt ei olnud nemad S OÜ tegelikud juhid, tegelikkuses juhtis äriühingut A. Babenko, kelle korraldada ja kontrollida oli nii äriühingu maksuaruandlus, suhtlus koostööpartneritega, dokumentide vormistamine, pangakontol olevate rahade haldamine. A. Babenko arvutitest leiti S OÜ raamatupidamisdokumentatsioon: äriühingu esitatud müügiarved, samuti äriühingule adresseeritud ostuarved, kassadokumendid, osanike koosoleku protokoll ja osanike otsus, mille alusel toimus novembris 2019 S juhatuse liikme vahetus, samuti äriühingut puudutavad muud dokumendid. Seega võib tõsikindlalt väita, et S OÜ oli A. Babenko kontrolli all, tema oli firma tegelik juht ja kasusaaja. S OÜ poolt Betmix OÜ-le esitatud arved N. Parfjonovi antud ütluste kohaselt tegi S OÜ Betmix Oü-le alltöövõttu Rakvere Vallimäe objektil ja DEPO objektil Tallinnas. Vajalikud materjalid tööde teostamiseks soetas peamiselt Betmix OÜ. S OÜ poolt oli töö. JUUNI 04.03.2021 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse I. S. poolt menetlejale antud Betmix OÜ raamatupidamise dokumente ja xxx läbiotsimise käigus ära võetud dokumente koos lisadega (CD-plaadile salvestatud asjassepuutuvate raamatupidamisdokumentide koopiad), tõendab, et 30.06.2019 esitas S OÜ Betmix OÜ-le arve nr 30062019.3 karkasside ettevalmistamise, karkasside ümberpainutamise ja transpordi eest kokku summas 21 756 eurot, millele lisandus käibemaks 4351,20 eurot ( kd 5, tl. 1-80) 14.10.2020 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse S OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, tõendab, et juunis 2019 ei deklareerinud S OÜg tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil palga väljamakseid ( kd 4, tl 130-141). S OÜ arvelduskontode väljavõte tõendab, et S OÜ ei ole pangakonto kaudu nimetatud kuul ega vahetult selle järel juulis 2019 kellelegi palka maksnud ( kd 4, tl 218). JUULI 04.03.2021 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse I. S. poolt menetlejale antud Betmix OÜ raamatupidamise dokumente ja xxx läbiotsimise käigus ära võetud dokumente koos lisadega (CD-plaadile salvestatud asjassepuutuvate raamatupidamisdokumentide koopiad), tõendab, et 30.07.2019 esitas S OÜ Betmix OÜ-le arve nr 30062019.3 soklitalade karkasside ja trepi karkasside valmistamise, transpordi ja abimaterjalide eest kokku summas 23 395 eurot, millele lisandus käibemaks 4679 eurot ( kd 5, tl. 1- 80,) 14.10.2020 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse S OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, tõendab, et juulis 2019 näitas äriühing palga väljamakseid kuuele töötajale: A.T.le, A. Z.le, A. J.le, J. K.le, K. K.le, S. G.le ( kd 4, tl 130-141). Tunnistaja A. J. ütluste kohaselt teab ta Aleksei Babenkot. S OÜ-s töötas ta lühikest aega 2 või 3 aastat tagasi, töökoha sai Aleksei Babenko kaudu Sillamäe sadamas, kus ta soojustas torusid. Tema teab, et see töökoht oli ametlik. Ta reaalselt kirjutas lepingule alla, mille juures oli Aleksei, keda ta tundis. Lahkus firmast, kui objekt sai lõpetatud. Tema Rakveres, Tapal, Tartus, Valgas töötanud ei ole. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt teab ta süüdistatavat Nikolai Parfjonovit ja Aleksei Babenkot. Aleksei Babenko alluvuses töötas 2019 S OÜ-s, ta soojustas Sillamäe sadamas torusid soojustamine. Töölepingu sõlmis ta Alekseiga. Peale Sillamäe objekti tal teisi objekte ei ole olnud. Depo kaubanduspinnaobjektil ta töötanud ei ole. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt teab ta süüdistatav Aleksei Babenkot. Alekseiga tutvus A. P. kaudu. Äriühing S OÜ ei ole talle tuttav. Ta ei oska selgitada, miks ta oli töötajate registri andmetel töötanud selles firmas maist kuni septembrini 2019 aastal. See firma on arvatavasti seotud Aleksei Babenkoga. Tema ei ole töötanud Sillamäel asuvas sadamas. Ta arvab, et ei ole S OÜ-lt mingeid palga väljamakseid saanud. Tema ei ole kunagi Aleksei Babenko ega A. P. alluvuses töötanud. Rakvere linnas ta ei ole töötanud. Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt ta teab Aleksei Babenkot, kellega on tööalaselt kokku puutunud. S OÜ-ga tegi ta pikalt koostööd. Sillamäe sadamas pakuti talle torustiku soojustust ja juhendada väikest brigaadi, samuti värbas töötajaid. Rakvere objektile tema töötajaid vahendanud ei ole. Tunnistaja A. Ž. ütluste kohaselt süüdistatavaid ta ei tea. S OÜ ei ütle talle midagi, tema selles äriühingus töötanud ei ole. Ta ei oska öelda, miks on S OÜ deklareerinud tema nimel töötasu juulis 2019 ja augustis
7. Tema ei ole sellelt firmalt palga väljamakseid saanud. 2019 aastal ei töötanud ta kuskil. Ta ei ole kunagi töötanud ehitusel Rakveres. Oma isikut tõendavat dokumenti ta ei ole kellelegi andnud. Ta ei oska öelda, kuidas sattus tema juhiloa foto Aleksei Babenko telefoni. Sillamäe sadamas tema töötanud ei ole. Tunnistaja S. G. ütluste kohaselt ta süüdistatavaid ei tea. S OÜ firma ei ütle talle midagi, tema sellises äriühingus töötanud ei ole. 2019 aasta suvel oli ta Eestis ja otsis tööd tuttavate kontaktide kaudu ja sai Töötukassast mingeid pakkumisi. Viimati töötas
8. Tema ei ole Rakveres ehitusel töötanud. Ta ei oska seda öelda, miks on S OÜ deklareerinud temale palga maksmist juulis, augustis ja septembris. Tema ei oska seda öelda, kuidas tema juhiloa pilt on Aleksei Babenko telefoni sattunud. S OÜ arvelduskontode väljavõte tõendab, et S OÜ ei ole pangakonto kaudu A.T.le, A. Z.le, A. J.le, J. K.le, K. K.le, S. G.le juulis 2019 palka maksnud ( kd 4, tl 218). AUGUST 29.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga CD-plaadil (millele on salvestatud sülearvutitest leitud andmed), milles vaadeldakse sõiduauto Land Rover Discovery 4 (reg nr XXXXXX) 03.11.2020 läbiotsimise käigus leitud sülearvutite Dell Latitude E5570 ja Dell Latitude 5480 kõvaketastest tehtud koopiaid, tõendab, et Aleksei Babenko sõidukist leitud arvutist Dell Latitude 5480 leiti 30.08.2019 S OÜ poolt Betmix OÜ-le esitatud arve nr 30082019.5 soklitalade karkasside armatuuride valmistamine, raketiste montaaž, treppide armeerimine, kaamerabokside seinte ladumine, vabaõhufoorumi karkasside armatuur ja vabaõhufoorumi betoneerimine kokku summas 46 330 eurot, millele lisandus käibemaks 9266 eurot ( kd 9, tl 1127). 04.03.2021 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse I. S. poolt menetlejale antud Betmix OÜ raamatupidamise dokumente ja xxx läbiotsimise käigus ära võetud dokumente koos lisadega (CD-plaadile salvestatud asjassepuutuvate raamatupidamisdokumentide koopiad), tõendab, et S OÜ Betmix OÜ vahel koostatud akti kohaselt august 2019 toimus soklitalade karkasside ettevalmistamine, purikatuse rostvärki armeerimine, tribüünide raketiste montaaž, demontaaž, puhastus, kaamerabokside seinte ladumine, vabaõhufoorumi karkasside valmistamine ja vabaõhufoorumi soklitalade betoneerimine ( kd 5, tl. 1- 80). 14.10.2020 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse S OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, tõendab, et augustis 2019 näitas äriühing palga väljamakseid üheteistkümnele töötajale: A. T., A. Z., A. J., J. K., K. K., S. G., A. M., I. S., N. S., V. M. ja V. M. ( kd 4, tl 130-141) S OÜ arvelduskontode väljavõte tõendab, et S OÜ ei ole pangakonto kaudu A. T.le, A. Z.le, A. J.le, A. K.le, K. K.le, S. G.le, A. M.le, A. S.le, N. S.le, V. M.le ja V. M.le juulis 2019 palka maksnud ( kd 4, tl 218). Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt ta süüdistatavaid ei tunne. Ta ei mäleta, et oleks töötanud S OÜs, aga võimalik, et töötas august kuni oktoober 2019, lihtsalt ei mäleta. Ta töötas Sadama 25 Tallinn. Kruiisiterminali ehituse töö leidis ta ka kuulutuse kaudu. Tööandjaks oli seal Anatoli nimeline isik. Ta allkirjastas ka kontoris töölepingu. Palka sai ta panga arvele. Kruiisiterminali ehituselt lahkus seoses objekti lõppemisega. Rakvere lauluväljaku ehitamisel ta ei ole osalenud. Teistes maakondades ta tööd ei ole teinud. Depo kaupluse ehitusega ei ole tal ka seost. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt ta süüdistatavaid ei tunne. S OÜ nimi ei ütle talle midagi. Umbes kaks aastat tagasi töötas ta ühes äriühingus Sillamäe sadamas kus tegeles torude isoleerimisega. Tema palk oli 600 eurot kuus sularahas kätte. Omateada pole ta oma dokumente ja pangakaarte kellegi kätte andnud, kuid tööle asudes võis anda oma passi koopia, aga seda ma täpselt ei mäleta. Tunnistaja I. S. ütluste kohaselt teab ta Aleksei Babenkot. Ta töötas S OÜ-s maist kuni september
9. Ta oli töötu ja Aleksei pakkus talle abitöölise tööd Sillamäel. Ta tegi ID- kaardist koopia ja andis Alekseile, et ta saaks ta tööle vormistada. S OÜ-st lahkus, kuna töö sai otsa. Tema on töötanud ainult Rakvere objektil, mis on seotud S Oü-ga. Tunnistaja N. Š. ütluste kohaselt süüdistatavaid ei tunne. On näinud ainult Aleksei Babenkot. Ta ei mäleta, et ta oleks saanud august, november ja detsember 2019 S OÜ-st töötasu. Ta ei oska midagi öelda S OÜ töötamise kohta. Ta ei mäleta, et oleks selles firmas töötanud. Ta ei ole kunagi ametlikult töötanud. Ta on tegelenud eluaeg spordiga (poks). Ta ei oska öelda, miks kaks firmat on näidanud teda enda töötajana. Tunnistaja A. M.i ütluste kohaselt teab ta Aleksei Babenkot teab. Tema töötas Stockmanni kõrval mingis hoones. S OÜ ei ütle talle midagi. Tema ei ole saanud S OÜ poolt palka august kuni november
10. Tema ei ole Rakveres kunagi töötanud. Tartu mnt 1, Tallinn ei ütle talle midagi. S OÜ arvelduskontode väljavõte tõendab, et S OÜ ei ole pangakonto kaudu A. T.le, A. Z.le, A. J.l, A. K.le, K. K.le, S.G.le, A. M.le, A. S.le, N. S.le, V. M.le ja V. M.le augustis 2019 palka maksnud ( kd 4, tl 218). SEPTEMBER 29.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga CD-plaadil (millele on salvestatud sülearvutitest leitud andmed), milles vaadeldakse sõiduauto Land Rover Discovery 4 (reg nr XXXXXX) 03.11.2020 läbiotsimise käigus leitud sülearvutite Dell Latitude E5570 ja Dell Latitude 5480 kõvaketastest tehtud koopiaid, tõendab, et . Aleksei Babenko sõidukist leitud arvutist Dell Latitude 5480 leiti 30.09.2019 S OÜ poolt Betmix OÜ-le esitatud arve nr 30092019.9 summas 46 580 millele lisandub käibemaks 9316, arvel on viide akti nr 4 alusel kokku ( kd 9, tl 11-27). 04.03.2021 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse I. S. poolt menetlejale antud Betmix OÜ raamatupidamise dokumente ja xxx läbiotsimise käigus ära võetud dokumente koos lisadega (CD-plaadile salvestatud asjassepuutuvate raamatupidamisdokumentide koopiad), tõendab, et S OÜ Betmix OÜ vahel koostatud akti kohaselt september 2019 toimus soklitalade karkasside ettevalmistamine, trepi karkasside valmistamine, tribüünide treppide armeerimine, vabaõhufoorumi karkasside valmistamine ja vabaõhufoorumi soklitalade betoneerimine. ( kd 5, tl. 1-80). 14.10.2020 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse S OÜ-de tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, tõendab, et septembris 2019 näitas äriühing palga väljamakseid kuuele töötajale: A. T.le, A. J.le, A. K.le, K. K.le, S. G.le, A. M.le, A. S.le, V. M.le ja V. M.le. ( kd 4, tl 130-141) . S OÜ LHV Pank arvelduskonto väljavõte tõendab, et S OÜ ei ole pangakonto kaudu A. T.le, A. J.le, A. K.le, K. K.le, S. G.le, A. M.le, A. S.le, S. M. septembris 2019 palka maksnud, 07.10.2019 on töötasu makstud V. M.le ja 16.10.2019 on palga väljamakse A. S.le summas 600 eurot. ( kd 4, tl 218) Tunnistaja A. Š. ütluste kohaselt teab Aleksei Babenkot. S OÜ-ga oli tal tööleping. S. N. palkas teda maalritöödele. Ta töötas Tuukri 1a objektil, kus ehitati elumaja. Tööleping sõlmiti temaga Tuukri tänaval 15.09.
11. Lepingu allkirjastamiseks tõi S. N. Sellel lepingul oli juba M. H. allkiri all. Tema ei ole isiklikult kunagi M. H.t näinud. Objektil andis korraldusi S. N. Palgakokkuleppe tegi ta Sergeiga. Lepingu järgi oli tal palk kuus 600 eurot. Rohkem objekte tal S OÜ-ga seoses ei ole olnud. Seega on tunnistajate A. J., K. K., J. K., A. T., A. Ž., S. G., V. M., V. M., I. S., N. Š., A. M.i ja A. Š. ütlustega ja ülaltoodud tõenditega tõendatud, et S OÜ töötajad ei ole perioodil juunist kuni septembrini teinud töid Rakvere Vallimäe objektil. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas S võis omakorda kasutada alltöövõttu, et teostada Nikolai Parfjonovi tellimusel töid Rakvere Vallimäel. 08.01.2021 koostatud vaatlusprotokoll koos lisadega CD plaadil ja joonistega, vaadeldavaks objektiks on S OÜ 05.2019 – 12.2019 käibedeklaratsioonid ning KMD lisad inf A ja Inf B tõendab, et S OÜ on juuni 2019 käibedeklaratsiooni INF vormil B deklareerinud isikustatud ostutehinguid SE OÜ-lt arve nr 2019-06-30 8 alusel summas 86 700 eurot ( kd 2, tl 7 -32). OÜ S LHV Pank arvelduskonto väljavõte tõendab, et S OÜ ei ole pangakonto kaudu SE OÜ-le sellist arvet tasunud ( kd 4, tl 218). Tunnistaja D. D. ütluste kohaselt teab ta Aleksei Babenkot, keda tunneb A. P. kaudu. Tema kunagi omandas SE OÜ. Antud firma omandas 2019 aastal, kuna soovis ehitusega tegeleda. Ta oli ka firma SE juhatuse liige. Ta pöördus Aleksei Babenko ja Marki, kelle perekonna nime ta ei tea, poole, et nad aitaks firma juhtimises. Mark näitas talle SE OÜ objekti, kus töötasid tema firma 23 töötajat. See objekt asus Tallinnas, sadama D-Terminali lähistel ja seal tehti korrusmaja fassaaditöid. Ta vaatas objekti üle ja läks minema. Ta ei oska seda öelda, kes tegeles objektil olevate inimeste palga arvestamisega ja maksmisega. Tema MTA mingeid tulusotsiaalmaksudedeklaratsioone ei esitanud. Sellega võisid tegeleda Mark või Aleksei. Ta ei oska öelda, kes firmas raamatupidamisega tegeles. Tunnistaja S. A. ütluste kohaselt teab ta SE OÜ kuulub dokumentide järgi just nagu temale, aga tegelikult see ei kuulu talle. See firma kuulub talle 2018 või 2019 aastast. Sel ajal ta tegeles narkootikumide müügiga. Seda firmat ta ei ostnud omaalgatusel. Ta oli raha võlgu ja talle pakuti sellist variant. Tema pidi lihtsalt Tallinnasse notari juurde sõitma. Samuti öeldi, et mõnikord hakatakse talle seoses firmaga kirjutama. Igapäevaselt temal firmas mingeid ülesandeid ei olnud. Firma omanikuks hakates andis ta oma ID kaardi koos paroolidega ära. 03.11.2020 koostatud läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt toimetati läbiotsimine Aleksei Babenko elukohas aadressil xxx. Läbiotsimisel andis Aleksei Babenko vabatahtlikult välja elukoha elutoast S. A. (i.k xxxxxxxxxxx) isikutunnistuse nr XXXXXXXX, kehtiv kuni 02.05.20234 loos PIN-koodide ümbrikuga (kd 6, tl 238-246). 08.01.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, koos protokolli lisaks oleva CD-plaadiga (millele on salvestatud telefonidest leitud andmed), milles vaadeldakse xxx ning sõiduauto Land Rover Discovery 4 (reg nr XXXXXX) 03.11.2020 läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefoni Samsung Galaxy S8 kõvaketastest tehtud koopiaid.) tõendab, et A. Babenko telefonist leiti fotod, millest esimeselt nähtub ekraanipilt, millel on kuvatud SE OÜ Swedbank kontol nähtuvad tehingud (laekumised) märtsis
12. Teises failis on pilt SE OÜ maksekorraldusest, pilt on udune, kuid sellelt on siiski võimalik eristada, et ülekanne tehti kontole, mille alguses on tähed „DE“ (Saksa konto). Viimane märgitud foto on ekraanipilt, millel on kuvatud SE OÜ maksuvõlgnevused 22.10.2019 seisuga, mis moodustasid tol hetkel 43 510,80 eurot. (kd 7,-8). Tunnistajate D. D.i ja S. A. ütlustega ning ülaltoodud tõenditega tõendatud, et SE OÜ oli Aleksei Babenko kontrolli all, äriühingul oli üksikuid töötajaid, siis neid töötajaid ei kasutatud Rakvere Vallimäe objektil. 08.01.2021 koostatud vaatlusprotokoll koos lisadega CD plaadil ja joonistega, vaadeldavaks objektiks on S OÜ 05.2019–12.2019 käibedeklaratsioone ning KMD lisad inf A ja Inf B tõendab, et S OÜ on juuli 2019 käibedeklaratsiooni INF vormil B deklareerinud isikustatud ostutehinguid L OÜ-lt kokku kuue arve alusel ja augustis 2019 samuti kuue arve alusel. L OÜ juuli ja august 2019 käibedeklaratsioonide INF A vormil isikustatud müügitehinguid deklareerinud ei ole ( kd 2, tl 7-32). S OÜ LHV Pank arvelduskonto väljavõte tõendab, et S OÜ ei ole pangakonto kaudu L OÜ-le makseid teinud ( kd 4, tl 218). Tunnistaja V. A. ütluste kohaselt süüdistatavaid ta ei tea. Umbes 3 aastat tagasi käis ta Tartu maanteel asuvas saunas, kus talle tehti ettepanek alustada oma firmaga. 04.03.2019 allkirjastas ta digitaalselt dokumendi Firma L OÜ ostmiseks. Ta käis erinevates pankades, kuid kontot tal avada ei õnnestunud, seetõttu ei läinud firma tegevus ka käima. Ta ei oska öelda, kas firma OÜ L oli aruandekohuslane aga Roman küsis talt ID kaarti, et saaks Maksuametisse aruandeid esitada. Seda ta ei oska öelda, kas Maksuametile aruandlust esitati. Tema omakäeliselt või ID kaardiga ei ole firmaga L seotud mingeid dokumente allkirjastanud. Romani käes oli tema ID kaart märtsi lõpust kuni septembrini
13. Tema reaalselt firma ei ole L OÜ majandustegevust juhtinud. 29.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga CD-plaadil (millele on salvestatud sülearvutitest leitud andmed), milles vaadeldakse sõiduauto Land Rover Discovery 4 (reg nr XXXXXX) 03.11.2020 läbiotsimise käigus leitud sülearvutite Dell Latitude E5570 ja Dell Latitude 5480 kõvaketastest tehtud koopiaid, tõendab et A. Babenko arvutist leiti S OÜ poolt erinevatele firmadele esitatud müügiarveid, samuti S OÜ-le esitatud erinevaid ostuarveid, kuid nende seas ei olnud SE OÜ ega ka L OÜ arveid ( kd 9, tl 11-27). 08.01.2021 koostatud vaatlusprotokoll koos lisadega CD plaadil ja joonistega, milles vaadeldakse S OÜ 05.2019-12.2019 käibedeklaratsioone ning KMD lisasid inf A ja Inf B, mis tõendab, et OÜ S septembris 2019 käibedeklaratsiooni INF vormil B ei deklareerinud isikustatud ostutehinguid ( kd 2, tl 7-32). Ülal uuritud tõenditest saab teha järelduse, et S OÜ ei ostnud ka septembris 2019 mitte kusagilt sisse teenust, mida oleks saanud edasi müüa Betmix OÜ-le. Seega on välistatud, et juunist kuni septembrini 2019 sai S OÜ Betmix OÜ-le Rakvere Laululava ehitusel alltöövõttu teha. Järelikult on tõendatud fakt, et selle perioodi eest S poolt Betmixile esitatud arved on intellektuaalselt võltsitud, s.o nende alusel ei ole teenuseid tegelikkuses osutatud. OKTOOBER ja NOVEMBER 14.10.2020 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse, S OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, tõendab, et oktoobrist 2019 näitas äriühing palga väljamakseid viiele töötajale: A. P.le, D. B.le, E. S.l, J. G.le, A. M.le ja novembris 2019 seitsmele töötajale A. P., D. B., E. S. ja J. G., A. M.le, A. J.le ja N. S.le ( kd 4, tl 130-141) 24.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos protokollile lisatud CD-plaadiga (millele on salvestatud andmekandjatelt leitud tõenduslikult olulised failid), milles vaadeldakse xxx ja xxx, Tallinn läbiotsimisel leitud mäluseadmest goodram tehtud koopiat ning sõiduauto Renault Kangroo (reg nr XXXXXX) läbiotsimisel leitud sülearvuti Dell Latitude E5440 kõvakettast tehtud koopiat, tõendab, et Nikolai Parfjonovi sülearvutist leiti Exceli fail S OÜ ja Betmix OÜ vahel koostatud teostatud tööde akt nr 1 perioodi 01-30 november 2019 kohta ja teostatud tööde akt nr 2 01.12-30.12.2019 kohta ( kd 6, tl 176-190). Tunnistaja E. S. ütluste kohaselt ta tunneb tööalaselt Nikolai Parfjonovit, kui ka Aleksei Babenkot. Ta töötas Betmix OÜ-s 2019 aasta suvel. Elukutselt on ta keevitaja aga Betmix OÜ-s töötas betoneerijana. Betmix OÜ-sse võttis teda tööle Nikolai, kes oli ka tema ülemus. Ta on töötanud Betmix OÜ objektil Rakvere Vallimäel. Samuti töötas ta Järve kergliiklusviadukti, Muuga Sadama, Depo kaubanduspinna, Nõmme suusasilla ehitustel. Ta täitis ise ka brigaadijuhi ülesandeid ja tal oli tavaliselt brigaadis 4 kuni 5 inimest. Kõik allusid nad Nikolaile. Betmix OÜ maksis talle palka pangakontole. Ta töötas mõni aeg ka S OÜ-s Rakvere Vallimäe objektil. Tal tekkis Nikolaiga konflikt, kuna objektile tulid ukrainlased, mis neile ei meeldinud. Peale seda konflikti asusid nad tööle S OÜ-sse. Nikolai Parfjonov andis talle Aleksei Babenko telefoninumbri. Alekseilt küsis ta tööd ning kohtusid temaga Rakvere objektil. Alekseil oli pakkuda Rakvere Vallimäel tööd. S OÜ-st sai ta palka sularahas, palga sularahas maksis Aleksei. Objektil andis korraldusi Aleksei. Tema lahkus S OÜ-st töölt peale objekti lõpetamist. Tal oli uus töökoht olemas NBH ja see firma oli kuidagi seotud Nikolaiga. NBH kontakti sai ta Nikolailt. Antud firma juht oli vist Nikolai naine. T. pakkus neile Depo objektil kivimüüri tegemist. Tunnistaja D. B. ütluste kohaselt ta tunneb Nikolai Parfjonovit, kuna töötab tema juures. Samuti teab tööalaselt Aleksei Babenkot. Ta on töötanud City Project OÜ-s ja ülemuseks on Nikolai Parfjonov. CityProject OÜ tegeleb betoonitöödega. Objektid on olnud Tallinnas, Järve kergliiklusviadukt, Muuga sadam, Rakvere Vallimägi, kaubanduskeskus Depo, Tartus Riia ja Vaksali kergliiklustunnel. S OÜ-s töötas ta paar kuud peale seda, kui Rakveres läksid tülli ukrainlaste pärast. Nikolai tegi ettepaneku asuda tööle S OÜ-sse ta andis firma Aleksei Babenko telefoni numbri. Aleksei Babenkoga kohtus Rakvere objektil. Aleksei Babenko juures töötades oli palk 550 või 600 eurot, mis maksti sularahas. NBH firma nime ta oleks nagu kuulnud, võimalik et seoses Depo objektiga. Seal oli tema ülemuseks Nikolai Parfjonovi naine T. Depo objektil nad ladusid piirdeaeda hoone ümber. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt on tal Nikolai Parfjonovi ja Aleksei Babenkoga on tal tööalased suhted. Ta on töötanud Nikolai Parfjonovi firmades CityProject OÜ ja Betmix OÜ. Rakveres ehitasid lauluväljakut. Rakveres töötades oli algul ta CityProject tööline ja pärast Aleksei firmas aga ei mäleta nime. Rakveres vahetas tööandjat, kuna läks tülli, Nikolaiga läksid tülli Ukrainlaste pärast, kuna Nikolai tahtis, et neid välja õpetaks. Safonov pakkus talle Rakvere objektil jätkata Aleksei alluvuses S OÜ-s . Ta sai palka 500 kuni 550 eurot k