Obsah (5)
§ 121§ 120§ 44§ 43§ 104KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-406 Haldusasi Tallinn, Järveotsa tee 9 kaebus Andmekaitse Inspekts
§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
- Tallinna Halduskohtusse saabus 10.02.2024 Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu kaebus, milles vastustajaks oli märgitud Eesti Vabariik Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) kaudu. Kaebuses taotletakse tunnistada täielikult õigusvastaseks AKI peadirektori Pille Lehise järelevalvemenetluse teostamata jätmine Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 06.12.2023 kaebuse põhjal korteriomanike X. X., Y. Y. ja Q. Q. suhtes lubamatu fotografeerimise ja filmimise asjus üldkoosolekul 30.11.
- Lisaks taotletakse AKI peadirektor Pille Lehise kohustamist teostama järelvalvemenetlust Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 06.12.2023.a. kaebuse alusel korteriomanike X. X., Y. Y. ja Q. Q. suhtes lubamatu fotografeerimise ja filmimise asjus üldkoosolekul 30.11.
- Kaebusest nähtuvalt toimus 30.08.2023 Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu erakorraline üldkoosolek, kus X. X. rikkus korda ja fotografeeris korteriühistu liikmeid ja juhatust ilma loata. 30.11.2023 toimus teine Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu erakorraline üldkoosolek, kus juba mitu korteriomanikku (X. X., Y. Y. ja Q. Q.) rikkusid korda ‒ filmisid ja pildistasid korteriühistu liikmeid ja juhatust ilma loata. Kaebaja väljatoodu kohaselt on 30.11.2023 lubamatu fotografeerimine tõendatud tunnistajate ütlustega. Koosoleku ajal W. W. ja O. O. nägid X. X., Y. Y. ja Q. Q. filmimist ja fotografeerimist eestpoolt saalist. W. W. kutsus neid korduvalt korrale. O. O. kutsus korrale Y. Y.t. Tagumisest reast nägi Q. Q. filmimist pealt D. D.. Kõik kolm rikkujat ei allunud korrale ja jätkasid filmimist ning ei kustutanud märguande peale oma salvestisi ja fotosid.
- 06.12.2023.a. pöördus Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu juhatus kirjaliku kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) peadirektori Pille Lehise poole algatamaks järelvalvemenetluse märgitud korteriomanike suhtes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 3 p.8 põhjal, soovides fotode ja videote kustutamist.
- 01.02.2024 vastas kaebaja pöördumisele AKI ametnik S.Biin, põhjendades, et menetlust ei teostata, kuna korteriühistu peab ise toime tulema oma elanikega. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust. Selleks teeb kohus halduskohtumenetluse seadustiku (
) §-s 120 sätestatud toimingud. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks (
§ 120lg 2).
Kui kaebuses esinevad kõrvaldatavad puudused, jätab kohus kaebuse käiguta ja annab kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (
§ 120lg 3).
6. Kohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada
§ 121lg 2 p 1 alusel.
Lisaks esineb alus tagastada kaebus
§ 121
lg 2 p 21 alusel.
§ 121
lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. IKS reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandemete töötlemisel (vt IKS § 1 lg 1). IKS ei reguleeri juriidiliste isikute (nt korteriühistu) kohta käivate andmete töötlemist.
§ 44
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (
§ 44lg 1). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (Krt
S) ega teistes seadustes ei ole ette nähtud võimalust, et korteriühistu esitab kaebuse oma liikmete õiguste kaitseks. Isikuandmete kaitse seondub alati konkreetse füüsilise isiku, mitte aga korteriühistu õigustega. KrtS § 12 lg-st 1 tulenevalt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Isikuandmed ei ole korteriomandist tulenevad õigused ning korteriühistul puudub õigus pöörduda kohtusse, kui tema liikmete isikuandmeid on seadusevastaselt töödeldud. Vastavad pöördumised peavad tegema isikud, kelle õigusi rikuti, ise. Seega korteriühistu liikmete fotografeerimine ja filmimine ühistu koosolekul ei saa rikkuda kaebajaks oleva korteriühistu õigusi ning kaebus tuleb tagastada
§ 121lg 2 p 1 alusel.
7. Kohus ei pea ka võimalikuks ega vajalikuks käesoleval juhul jätta kaebust käiguta ning anda võimalust kaebuse muutmiseks, kuna käesoleval juhul on vaidluse objektiks AKI tegevus, mitte ei asu kohus iseseisvalt tuvastama, kas vaidlusalusel ühistu koosolekul rikuti kellegi õiguseid või mitte. AKI on 01.02.2024 vastuses selgitanud, et ei sekku korteriühistu sisesuhetesse ning korteriühistul on õigus kehtestada reeglid üldkoosoleku läbiviimiseks ja rakendada meetmeid reeglite rikkujate suhtes. AKI on välja toonud, et pildistamine/filmimine ja salvestiste säilitamine ei ole ilmtingimata seadusevastane ning et isikuandmete kaitse nõuded ei rakendu olukorras, kus jäädvustatakse isiklikul eesmärgil, st jäädvustatut vaadatakse ainult ise või pereringis ning väljapoole ei avaldata. Mobiilsete seadmetega jäädvustamist käsitletakse seni, kui seda ei avaldata, üldjuhul isikliku otstarbena. AKI märgib, et ühtki tõendit, et salvestatut oleks kusagil avaldatud, kaebaja esitanud ei ole. Kui siiski on isikutest avaldatud pilte/salvestisi nii, et nad on nendel äratuntavad, peab isik AKI juhiste kohaselt kõigepealt ise nõudma oma andmete kustutamist avaldajalt. Alles pärast seda, kui tema taotlust kuu aja jooksul ei rahuldata või taotlus on jäetud põhjendamatult rahuldamata, on AKI-l põhjust sekkuda. AKI teavitas lisaks, et alustab järelevalvemenetlust, kui tegemist on olulise rikkumisega, mis vajab korrakaitseorgani sekkumist. Praegu sellise juhtumiga tegemist ei ole, sest korteriühistu juhatus saab ise ühistu sisesuhteid reguleerida ja juhul, kui kellegi isikuandmeid on avaldatud, saab inimene ise nõuda nende kustutamist avaldajalt. 2
(3)8. Kohtule nähtuvalt ei ole AKI tegevuses selliseid kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa vajaduse kohustada AKI-t järelevalvemenetlust läbi viima. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et mõne korteriomaniku isikuandmeid oleks avaldatud. On õige, et ka fotografeerimine ja filmimine on isikuandmete töötlemine, kuid, kui neid salvestisi kusagil ei avaldata, ei saa olla tegemist isikute õiguste intensiivse riivega. Kohus nõustub AKI-ga, et ühistu üldkoosoleku juhatajal on volitus nõuda osalejatelt õigusaktide täitmist, sealhulgas nõusolekuta salvestamise lõpetamist. AKI hilisem järelevalve ei muuda filmimise ja fotografeerimise fakti kuidagi olematuks, mistõttu jääb ka ebaselgeks, milline oleks oodatav järelevalvemenetluse tulemus. Olukorras, kus salvestusi ei ole avaldatud, tuleks AKI poolt nõuda salvestusvahendite ette näitamist ning vajadusel nende sisu kustutamist. See võib eeldada vahetu sunni kohaldamise vajadust, mida tuleb juhtumi asjaolusid arvestades pidada ebaproportsionaalseks meetmeks, mistõttu pole riikliku järelevalve käigus tõenäoliselt võimalik saavutada seda eesmärki, mida kaebaja soovib. Arvestada tuleb ka sellega, et AKI-l on järelevalve algatamise üle oluline kaalutlusruum. On usutav, et AKI-l ei ole ressurssi kõigi pöördumiste puhul järelevalvemenetlust algatada, mistõttu peab AKI oma ressursid koondama olulistele rikkumistele, kus õiguste riive on selge ning rikkumine on olulise mõjuga. Kohtule ei nähtu, et AKI oleks kaalutlusõigust kuritarvitanud, kui jättis järelevalvemenetluse algatamata. AKI on selgitanud, et isikud, kelle õigusi on rikutud, võivad ise pöörduda andmete avaldaja poole ning nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Raskemate rikkumiste korral on võimalik nõuda ka kahju hüvitamist. Seega on isikute enda võimuses võimalikule rikkumistele reageerida. Seega oleks kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu esineb
§ 121
lg 2 p-s 21 toodud alus kaebuse tagastamiseks.
§ 121
lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 9. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse
§ 121lg 1 p 1 ja lg 2 p 21 alusel.
Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
§ 43lg 2).
Tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele (
§ 104lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3
(3)