Obsah (6)

§ 99§ 100§ 101§ 116§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-7710 Tsiviilasi S.M. hagiavaldus E.M. vastu elatis

§-le 101 lg 1 ja tagasiulatuv elatis summas 1317,24 eurot perioodi 01.01.2022 kuni 30.06.2022 eest ja elatise võlgnevus summas 87,41 eurot perioodi 01.07.2022 kuni 31.08.2023 eest. Hageja märgib, et kostja hakkas hagejale ülalpidamist andma alles hetkest kui kostja sai eeldatavasti hagimaterjalid kätte ehk alates 05.08.2022 ja seda ka ebapiisavas ulatuses (hagis nõuab hageja elatise tasumist miinimummääras, mida kostja ei tee ka nendel kuudel kui ta elatist hakkas tasuma). Enne seda tasus kostja hageja seaduslikule esindajale võlga, mitte elatist. Võlg seisnes selles, et hageja seaduslik esindaja oli laenanud oma tuttavate käest raha kostja võlgade tasumiseks. Kostja poolt näidatud maksed perioodil 05.01.2022 kuni 05.07.2022 olid maksed omaenda võla tagastamiseks hageja seaduslikule esindajale. Kuigi peale hagi esitamist on kostja hakanud elatist tasuma, ei ole ta seda siiski teinud piisavas ulatuses ja olgugi, et vahe miinimumelatise ja makstud elatise osas ei ole väga suur, oli hagiavalduse esitamine siiski õigustatud ja alaealise lapse huvides. Kostja pole lapsega olnud mitte ühtegi päeva, seega puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. KOSTJA VASTUVÄITED 2 2-22-7710

1. 12.01.2023 esitas kostja vastuse esitatud hagiavaldusele koos kajaga Pärnu Maakohtu 13.12.2022 tagaseljaotsuse peale. Kostja palub hagi rahuldamata jätta, kuna ta täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Pangakonto väljavõttest on nähtav, et kostja teeb alates 05.01.2022-05.01.2023 igakuiseid makseid lapse ülalpidamiseks. Selle perioodi jooksul tasus kostja 3660,00 eurot.
2. 19.01.2024 esitatud seisukohas märkis kostja, et kostja on maksnud elatist hagejale. Kostja ei olnud teadlik sellest, kuidas kasutab hageja seaduslik esindaja kostja poolt lapsele kantud raha, kuid antud raha oli mõeldud lapse ülalpidamiseks. See, et hageja seaduslik esindaja kandis raha edasi mingisuguste võlgnevuste katteks ei tähenda seda, et need võlad kuulusid kostjale. Kostja ei tunne antud pangakonto väljavõttes kajastunud isikuid v.a hageja seadusliku esindaja ema G.A.´t ja N.M.´it, kes on hageja seadusliku esindaja sõbranna või küünetehnik, kellega kostja kunagi suhelnud pole või veel vähem temalt laenu võtnud ega pole ka palunud lapse emal temalt laenu võtta. Kõik ülejäänud nimed on kostja jaoks võõrad. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, kelle ees on kostjal samuti ülalpidamiskohustus. Ehk kokku on kostjal 3 last, keda ta peab üleval samas ulatuses nagu hagejat ja seda ilma kohtuotsuseta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas kogutud tõenditega leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4. Kuna hageja esitas järgmised väited, millele kostja ei ole vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja ja kostja suhtest sündinud xxxxxxxxxxx tütar S.M. (dtl 4); • hageja elab emaga koos; • kostja on hageja seaduslikule esindajale kandnud perioodil 05.01.2022-05.12.2022 igakuiselt kokku 3430 eurot ja 05.01.2023-06.03.2023 230 eurot kuus, aprillis 2023 on kostja tasunud 225 eurot, mais 2023 230 eurot ja alates juuni 2023 260 eurot kuus (dtl 33, 42, 43, 160-161, 168-169, 196, 202).
5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (

) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta oli 2022 aastal 209,20 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale 3 2-22-7710 lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hagiavaldusest nähtub, et lapsetoetus laekub lapsega koos elavale vanemale. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 116lg 1).

8. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ei ole alates 01.01.2022 kostjaga koos viibinud. Kuigi hageja on menetluse kestel palunud elatise välja mõistmist muutuva suurusena alates 01.09.2023 ja palunud kindla summana välja mõista elatise võlgnevus perioodi eest 01.07.2022-31.08.2023, selgitab kohus, et kohus menetleb elatise nõuet perioodi kohta alates 01.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras, mis hagiavalduse esitamise hetkel oli arvestades lapsetoetust 225,64 eurot ja mis suureneb vastavalt elatise miinimumi suurenemisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

Seega kuivõrd hageja on palunud elatise välja mõista muutuva suurusena, siis kohus elatise suurust alates 01.07.2022 kuni lahendi tegemise ajani kindla summana otsuses välja ei arvuta. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud elatise võlgnevuse arvestuse alates 01.07.2022. 9. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 10. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

1. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
2. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis.
3. Kostja ei ole tuginenud alustele, mis annaks õiguse elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Seega tuleb ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras. Eeldustel, et 4 2-22-7710 lapsetoetust makstakse lapse emale, lapse ema peres ei ole rohkem lapsi, kellega seoses makstaks lasterikka pere toetust, laps viibib isa juures vähem kui 7 ööpäeva kuus (esitatu kohaselt ei viibi üldse), on kehtiva

§ 101

järgi arvestatud summa alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022 225,64 eurot kuus, alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 215,64 eurot kuus, alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Kostja on küll esitanud pangakonto väljavõtted elatise igakuise tasumise kohta alates 01.07.2022, kuid väljavõtetelt ei nähtu, et ta oleks lapse ülalpidamisel osalenud igakuise elatise tasumisega seadusjärgses määras. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtub, et juulis 2022 on kostja tasunud 220 eurot, augustis 180 eurot ning septembris 210 eurot, kuigi tasuma pidi igas kuus 225,64 eurot (dtl 42, 43, 160-161). Seega oli ainuüksi 3 kuu maksetega kostja võlgnevuses 66,92 eurot. Kuigi edasiselt on kostja alates oktoober kuni märts 2023 tasunud 230 eurot kuus, ei ole see piisav võlgnevuse tasumiseks. Aprillis 2023 tasus kostja 225 eurot, mais 230 eurot ja juuli 2023 kuni märts 2024 260 eurot, kuigi pidi tasuma 260,33 eurot (dtl 168-169, 196, 202). Kostja on seega rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud.

1. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi igakuise elatise nõude osas ja mõistab kostjalt välja elatise alates 01.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (s.o 209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2023) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2022 kuni 30.06.2022 eest leides, et kostja ei ole hagejale sellel perioodil elatist tasunud. Kostja on seisukohal, et tagasiulatuv elatise nõue on põhjendamatu kuna tema on elatist tasunud ka perioodi eest 01.01.2022-30.06.
5. 16.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest.

1. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas käsitleda kostja makseid selgitusega “kallile emmekesele” on tasutud elatis või mitte. Hageja väidete kohaselt on kostja maksed kostja enda võlgnevuse tasumine. Võlg seisnes hageja selgituste kohaselt selles, et hageja seaduslik esindaja oli laenanud oma tuttavate käest raha kostja võlgade tasumiseks. Kostja poolt näidatud maksed perioodil 05.01.2022 kuni 05.07.2022 olid maksed omaenda võla tagastamiseks hageja seaduslikule esindajale. Kohus selgitas 13.02.2024 määruses hagejale, et kuivõrd kostja on hageja vastava väite vaidlustanud, märkides, et asjaolust, et hageja seaduslik esindaja kandis raha edasi mingisuguste võlgnevuste katteks ei tähenda seda, et need võlad kuulusid kostjale, tuleb hagejal tõendada enda väiteid sellest, et hageja seadusliku esindaja kontole kostja poolt kantud summade näol oli tegemist kostja võlgnevuste tasumisega. Kohus leiab, et hageja ei ole menetluses suutnud tõendada enda väiteid sellest, et kostja tasus hagejale enda võlgnevust kolmandate isikute ees. Hageja on ise hagiavalduses vastuoluliselt enda hilisema seisukohale väitnud, et hageja esindajat ja hagejat toetab hageja vanaema, hageja esindaja sõbrad. Hageja esitatud pangakontolt nähtub samuti, et hageja on teinud ülekandeid erinevatele isikutele selgitusega „aitäh“, „suured tänud“ (dtl 162-167). Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et hageja tasus tegelikkuses kolmandatele isikutele enda võetud kohustusi, mitte kostja võetud kohustusi. Kostja maksed selgitusega „kallille emmekesele“ algavad jaanuarist 2022, mil hageja enda selgituse kohaselt kostja enam Soome Vabariigist töölt koju ei naasnud. Ka selgituses toodud viide emmekesele viitab kohtu hinnangul asjaolule, et ülekanded olid suunatud lapse ülalpidamiseks. Seega tuvastab kohus 5 2-22-7710 pangakonto väljavõttelt nähtuvalt, et kostja on alates jaanuar 2022 teinud hageja seadusliku esindaja kontole ülekandeid elatise tasumise eesmärgil. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
2. Perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli miinimumelatise suurus 213,44 eurot ja alates 01.04.2022 225,64 eurot. Jaanuaris 2022 tasus kostja hageja seadusliku esindaja kontole pangaväljavõttest nähtuvalt 590 eurot, veebruaris 2022 420 eurot, märtsis 2022 300 eurot, aprillis 2022 420 eurot, mais ja juunis 2022 200 eurot (dtl 161). Vaidlus puudub selles, et hageja nõuab elatist miinimummääras. Seega on kostja elatist lapse ülalpidamiseks tasunud miinimummäärast suuremas ulatuses, mistõttu hageja tagasiulatuv elatise nõue tuleb rahuldamata jätta. Hageja on lõplikes seisukohtades ka ise märkinud, et juhul kui kohus leiab, et kostja poolt tasutud maksed selgitusega “kallile emmekesele” on tasutud elatis, siis perioodil 01.01.2022 kuni 30.06.2022 elatise võlgnevus puudub.
3. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks alates 01.07.2022 summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx. Elatise summat indekseeritakse iga aasta
4. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega: „elatisraha S.M.le“. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 01.01.2022-30.06.2022 eest kokku summas 1317,24 eurot. Kohus ei anna otsuses hinnangut tõenditele, mis ei oma puutumust elatise nõudesse. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
2. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaksmääramata. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik 6