Obsah (7)

§ 199§ 120§ 121§ 263§ 64§ 68§ 76

1-17-11754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prok

§ 199lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,

§ 121

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti I.L-ile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.-21.03.2017, 12.10.2017, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Karistusaja alguseks loeti 10.11.

1. 05.09.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt seisneb oht seksuaalses ärakasutamises, füüsilises ründes ja kergete kehavigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem seksuaalsete ihade rahuldamatuse korral, kui isik on alkoholijoobes ja viibi avalikes kohtades. Kui jätkab suhtlemist varasemate tuttavatega ja allub nende mõjutustele, käitub hetketuju ajel, kaotab enesevalitsuse ja suhtub pealiskaudselt ühiskonnanormidesse, oskamatus probleeme lahendada, kui elab koos isaga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 41 - 62%. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Enda hinnangul kannab
2. reaalset vangistust, kuid kui materjalides on 4, siis see on õige. Karistust kannab § 120, 121 alusel. Vangistuse jooksul on psühhiaatri juures individuaalsetel kursustel käinud. Pani ennast kirja kursustele, aga saadeti ära Tartu vanglasse ja ei saanud. xxx elavad ema ja isa. Viimati suhtles nendega kohtuistungi toimumise päeval telefoni teel. Helistab ülepäeviti. Tahtis tegelikult minna rehabilitatsioonikeskusesse ja pandi järjekorda, kui helistas, siis öeldi, et on järjekorras ja kui vabaneb, siis võib tulla. Vabanedes läheks rehabilitatsioonikeskusesse ja siis tööle. Ravile tahab minna alkoholiprobleemiga. Narkootikume alates 2015 ei tarbi. Kriminaalhooldusel oli 2016 aastal. Läks kriminaalhooldusesse, et nad saadaks ta kohtusse, hakkas jooma kõvasti ja tahtis vanglasse. On vägivaldsusega probleeme, aga suhtles psühholoogiga, rohkem ei ole abi saanud. On nõus alluma sõltuvusravile. Peale ema ja isa toetab vend. Abikaasat ei ole, tütar on täiskasvanud, suhtleb harva, vangistuses ei suhtle. Ise ei taha suhelda hetkel. Sõpru ei ole vabaduses, kõik on vanglas. Tahaks minna ravile, loodab, et vanglasse tagasi ei sattu enam. Tahab joomisest loobuda ja tööle minna. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa I.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega, on arvamusel, et kuigi Tartu Vangla iseloomustusest ei nähtu otseselt seisukohta isiku vabastamise või mittevabastamise osas, siis iseloomustavatele materjalidele tuginedes ei toeta prokuratuur isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. I.L kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on I.L temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 10 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustuses on märgitud elukoha kohta, et enne vangistust elas isik vanematega kahetoalises heade tingimustega korteris xxx. Pärast vabanemist ei ole vanemad nõus teda enda juurde võtma sõltuvusprobleemide ja kriminaalse käitumise tõttu. Pärast vabanemist soovib minna Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, on järjekorras. Juhul, kui kinnipeetaval vabanemisel kindlat elukohta ei ole, saab isik elama asuda kodutute varjupaika Tallinnasse, Alasi

1. Isiku kinnitusel on tal vabanemise korral kavas minna rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta ka järjekorras on. Selle kohta esitas isik ka tõendi. Kohus märgib, et esitatud tõendist nähtuvalt on isik ravijärjekorras. Tõend ei kinnita kindla elukoha olemasolu vabanemisel. Ennetähtaegseks vabastamiseks peab isikul olema kindel ja kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht. Midagi sellist materjalidest hetkel ei nähtu ning vangla on märkinud, et elukoha puudumisel on isikul võimalik asuda elama varjupaika. Varjupaik aga ei ole käsitletav kindla ja kontrollitud elukohana. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.L tuleb jätta temale Harju Maakohtu 29.01.
2. a otsusega nr 1-17-11754 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik