1-22-5385/38

1-22-5385 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.

1. a Tallinn Kohtuasja nr 1-22-5385 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Aljona Kunda Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Maksim Šulgini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Maksim Šulgin (ik: 39811040223; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 22.04.
2. a, Tallinn, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Jätta Maksim Šulgin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
4. VangS § 76 alusel määrata, et Maksim Šulgini vabastamise küsimust võib uuesti arutada 6 (kuue) kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale Maksim Šulginile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 09.04.
5. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Šulgini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 03.11.
6. a kohtuotsusega nr 1-22-5385 tunnistati Maksim Šulgin süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 8 kuu ja 26-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 24.07.
7. a ja lõpp on 19.04.
8. a. Maksim Šulgini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, sooritas riigikeele B1 taseme eksami, läbis sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, vestles psühholoogiga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Tallinna Vangla ei toeta Maksim Šulgini tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Maksim Šulgin taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Andres Vegel edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Maksim Šulgini tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Maksim Šulgin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Maksim Šulginil on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta esmakordselt. Varasemalt on ta karistatud röövile kaasaaitamise, omavolilise sissetungi, ähvardamise ja lähisuhtes kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat karistust kannab korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Tema kuritegude muster kordub. Vanglas Maksim Šulgin töötab, sooritas riigikeele B1 taseme eksami, läbis sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, vestles psühholoogiga ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Asja materjalidest nähtub, et Maksim Šulginile tekitab suuri probleeme alkoholi tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Maksim Šulgin alkoholisõltlane. Kinnipeetav tunnistab, et on valdavalt kõik oma kuriteod toime pannud alkoholijoobes, k.a vägivaldsed. Viimane kuritegu on isiku poolt toime pandud alkoholijoobes 24.07.
9. a. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna andmetel (isiku suusõnaliste ütluse põhjal) tarvitas isik alkoholi ca korra kuus, kuid tunnistas, et ei suuda sellega piiri pidada ning peab alkoholi enda jaoks probleemiks. Riskihindamise vestluse käigus avaldas kinnipeetav, et alkoholi tarvitas esimest korda 12aastaselt. Rohkem hakkas tarvitama 16-17-aastaselt. Tunnistas, et on ühel korral
10. a või
11. a olnud alkoholimürgitusega Ida-Tallinna Keskhaiglas. Samuti on tunnistanud varasemalt tsüklite esinemist, ca 3 päeva pikkuseid. Tarvitas nii naisega kui ka sõpradega. Kinnipeetav on tunnistanud, et alkoholi tarvitamise tagajärjel ei kontrolli oma käitumist ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele. On siiani arvanud, et suudab oma tarvitamist ise kontrollida, kuid nüüdseks on aru saanud, et kahjuks ikka ei suuda. Soovib läbida riske maandavaid tegevusi ja avaldab sõnades valmidust alustada kainet eluviisi. 2 Ta rikkus viimasel kriminaalhooldusel olles kohtu poolt talle pandud alkoholi tarvitamise keeldu. 09.09.
12. a tuvastati alkoholijoove 0,78 mg/l. Rikkumise kohta tegi ametnik kirjaliku hoiatuse. Sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbis kriminaalhooldusel olles ajavahemikul 10.05.
13. a - 28.06.
14. a. Isik läbis kõik programmi teemad, kuid kahjuks läbitud programm ei aidanud ja toimus tagasilangus. Maksim Šulgin tarvitas ka narkootikume. Kinnipeetava sõnul on ta kahel korral suitsetanud kanepit, süstimist eitab. 09.08.
15. a Tallinna Vangla meditsiiniosakonna andmetel (isiku suusõnaliste ütluse põhjal) tarvitas ta varasemalt kanepit sagedusega paar korda kuus, viimati tarvitas ca 6 aastat tagasi. Peale seda ei ole uimasteid tarvitanud ja vägivaldset käitumist narkojoobes ei ole esinenud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Maksim Šulgini puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, psühholoogiga vestlemine, riigikeele õppimine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuid vanglas täitmiskava järgimine ja reeglitekohaselt käitumine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamine. Maksim Šulgin kannab praegu karistust oma endise abikaasa kehalise väärkohtlemise eest, kuid ta on ka varasemalt oma endise abikaasa suhtes kasutanud korduvalt vägivalda ja teda on ka selle eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et isikute ühine alaealine tütar oli ema süles, kui Maksim Šulgin oma endist abikaasat füüsiliselt väärkohtles. Lisaks on kinnipeetavale praeguses kriminaalasjas kohtuotsusega määratud lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelati läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 m, v.a tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel ja ühise alaealise lapse üleandmisel. Samuti ei tohi Maksim Šulgin läheneda kannatanu elukohale lähemale kui 50 m ja võtta kannatanuga ühendust võtta sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu, v.a ühise lapse kasvatamisel tekkivate küsimuste lahendamiseks. Lisaks Maksim Šulgin viibis juba oma eelmises kriminaalasjas nr 1-21-4709 kriminaalhooldusel 2 aasta ja 2-kuulise katseajaga, kuid ta pani katseaja
16. aastal toime juba uue samasuguse kuriteo, mille eest ta praegu liitkaristusena vangistust kannab. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Maksim Šulgin jällegi kriminaalhooldusele suunata, sest see ei ole piisavalt tõhus mõjutusvahend tema puhul uue kuriteo ärahoidmiseks. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata alkoholi tarvitamist ja vägivaldset käitumist, mis toob jällegi kaasa kuritegeliku käitumise oma lähedase suhtes. M. Šulgin on oma käitumisega ohtlik teistele inimestele, ta on järjest pannud toime vägivaldseid kuritegusid. Tema poolt ärakandmata karistusaeg on veel pikk – ligi 1 aasta. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta M. Šulgin tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Maksim Šulgini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör ega vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Küll aga kohus annab Maksim Šulginile võimaluse näidata kohtule, et ta on asunud paranemise, muutuste ja seaduskuulekale teele ning võimaldab M. Šulgini suhtes uuesti tingimisi 3 ennetähtaegselt vanglast vabanemise taotluse arutamist 6 kuu pärast käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
17. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4