1-15-318/43

(5)tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtumäärus saata süüdimõistetule Vassili Otškalenkole, tema kaitsjale, prokurörile ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vassili Otškalenko tunnistati Tallinna Linnakohtu 15.10.

1. a kohtuotsusega nr 1-1057 süüdi KrK 139 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6-kuuline vangistus. Vassili Otškalenko tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 - § 115 lg 3 järgi ja karistati 10-aastase vangistusega. V. Otškalenko tunnistati süüdi KrK § 101 p 3 ja 6 alusel ning mõisteti karistuseks surmanuhtlus mahalaskmise läbi. KrK § 40 järgi loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga, KrK § 41 lg 1 kohaselt liideti karistusele kandmata karistus, s.o 2 kuud ja 21 päeva. Lõplikuks karistuseks loeti erakorraline karistus – surmanuhtlus, mahalaskmise läbi. Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.
2. a kohtuotsusega ning 12.04.
3. a Riigikohtu otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 15.10.
4. a kohtuotsus muutmata. Tallinna Linnakohtu 25.04.
5. a kohtumäärusega asendati KrMK § 336 ja KrK § 54 lg 1 ja 3 alusel Vassili Otškalenkole 15.10.
6. a kohtuotsusega mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega. Tallinna Vangla esitas 23.02.
7. a Harju Maakohtule materjalid Vassili Otškalenko tingimisi vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla toetab kinnipeetava Vassili Otškalenko vangistusest tingimisi vabastamist. Süüdimõistetu Vassili Otškalenko taotles kohtult tingimisi vanglast vabastamist, soovib vabaneda koos elektroonilise valvega ja on nõus asuma alkoholi vastasele ravile. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristjan Lill taotles kohtuistungil jätta Vassili Otškalenko tingimisi vanglast vabastamata. Isik pani toime väga raske isikuvastase kuriteo lapseealise vastu, mille tõttu oli talle algselt mõistetud surmanuhtlus, mille kohus asendas eluaegse vangistusega. Prokuratuur ei ole kindel, et isik ei paneks toime uut kuritegu, retsidiivsuseoht selleks on jätkuvalt liiga suur. Kinnipeetava vabanemine Haapsalu linna mõjuks negatiivselt nii kogukonnale kui ka kinnipeetavale endale. V. Otškalenko on määramata kodakondsusega ja selleks, et Eestis viibida, on tal vaja elamisluba. Kuna tal elamisluba ei ole, sisuliselt on ta välismaalane, siis ei ole ka seaduslikku alust vabaduses Eestis viibida. Mis puudutab tema kasuisa toetamist, siis kasuisa puhul tuleks mõelda professionaalsele tugiteenustele. Kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik taotles kohtuistungil, et kuigi süüdimõistetu on pannud toime rasked kuriteod, ei välista see tema tingimisi vabastamist. Juhul kui kohus peab võimalikuks V. Otškalenko tingimisi vabastada, siis on vangla teinud ettepaneku, kuidas vähendada riski seoses uue kuriteo toimepanemisega – mitte tarvitada alkoholi, olla elektroonilise valve all, keelata alaealistega suhtlemine, ka virtuaalsel teel ning samuti keelata 2

(5)alaealisi kutsuda oma elukohta. Samuti saaks talle määrata tugiisiku teenuse ja ta peaks läbima psühholoogilise nõustamise, ta on andnud nõusoleku käia seoses seksuaalkäitumisega Viljandi haiglas psühholoogi vastuvõtul. V. Otškalenko on vanglas käitunud seaduskuulekalt, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. V. Otškalenko viibib avavanglas, ta käib tööl väljaspool vanglat ja samuti käib kirikus. Kaitsja hinnangul ei ole õige, et isikule ei anta elamisluba seetõttu, et ta viibib vanglas. KarS § 77 lg 1 kohaselt võib eluaegse vangistusega karistatud isiku kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Tallinna Linnakohtu 15.10.

1. a kohtuotsuse kohaselt on Vassili Otškalenko karistuse kandmise alguseks märgitud 20.08.
2. a. Seega on praeguses asjas eluaegse vangistusega karistatud Vassili Otškalenkol vangistusest tingimisi vabanemiseks täidetud KarS § 77 lg 1 sätestatud formaalsed tingimused. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise materiaalsed eeldused aga ei erine tähtajalist vangistust kandva isiku ennetähtaegse vabastamise omadest. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise otsustamisel tuleb arvestada mõistetud karistuse võimalike eripäradega – eeskätt sellega, et vangistus on olnud väga pikk ja isik tavaelust ebatavaliselt kaua eemal. Eluaegset vangistust kandva isiku tingimisi vabanemiseks peab kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (RKKKm nr 1-15-400, p 9). KarS § 77 lg 2 ja § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu Vassili Otškalenko läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta viibib praegusel ajal avavanglas ja töötab väljaspool vanglat järelevalveta. V. Otškalenko on vanglas omandanud mitmeid erialasid, läbis riigikeele B1 taseme kursuse, läbis seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ja kinnistavad vestlused, vestles psühholoogiga, läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, käis regulaarselt Töötukassas vastuvõtul, kohtus tugiisikuga ja on viibinud lühiajalistel väljasõitudel – viimati
3. a jaanuaris, kus kohtus oma kasuisa ja endise abikaasaga ning talle on antud luba käia jumalateenistustel. Kinnipeetav ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Süüdimõistetu asuks vabanemisjärgselt elama oma kasuisa juurde xxx. Vangistuses on kinnipeetaval jätkuvalt säilinud suhted kasuisaga. Lisaks suhtleb V. Otškalenko endise abikaasaga, kellega on kohtunud ka lühiajalistel väljasõitudel ning need väljasõidud kulgesid probleemideta. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et Vassili Otškalenko vanglast vabastamine tingimisi ei ole võimalik. V. Otškalenko pani toime väga rasked isikuvastased kuriteod lapseealiste vastu, mille eest kohus karistas teda surmanuhtlusega. Surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega. Käesolevaks ajaks on Vassili Otškalenko viibinud vangistuses 31 aastat. Asjaolu, et isik on vangistusest ära kandnud 31 aastat, näitab üksnes formaalsete eelduste täidetust. V. Otškalenko tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Karistusregistri andmetel omab Vassili Otškalenko käesoleval ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat vangistust kannab varguse, alaealise vägistamise katse ja alaealise vägistamise katse varjamise eesmärgil tahtliku tapmise eest. Kuritegude 3

(5)vägivaldsuse raskusaste on tema puhul suurenenud. Ta pani toime üliraske eluvastase süüteo ja seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Kusjuures pani V. Otškalenko praeguse süüasja kuriteod toime eelmise kohtuotsusega talle mõistetud katseajal, kus ta oli juba tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastatud. Seega saab V. Otškalenkot vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohus on arvamusel, et V. Otškalenko puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt. Kuna V. Otškalenko on pikka aega olnud tavaühiskonnast eemal, on tema puhul võimalike kohanemisraskustest tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik tugiisik või pigem isegi rehabilitatsioonikeskusesse vabanemine, kus tal oleks spetsialistide abi võimalike probleemide õigeaegsel lahendamisel. Juhul kui Vassili Otškalenko vabaneks rehabilitatsioonikeskusesse, oleks vabanenule igakülgne toetus tagatud, seda eriti tingimustes, kus tal puudub kehtiv elamisluba, mis seab takistused tööle asumise ja ravikindlustust nõudvates tegevustes. Kinnipeetavale pakuti võimalust vabaneda xxx. Kuid kinnipeetav ei olnud valmis loobuma vabanemisel ainuüksi suitsetamisest, mis on turvakodu üheks kodukorra punktiks ja seega talle turvakodu kohta ei võimaldanud. Teise võimalusena pakuti kinnipeetavale vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse xxx asukohaga xxx linnas, kuid kinnipeetav keeldus ka sealsest teenusest, kuna keskus asub kinnipeetava jaoks tundmatus piirkonnas, kuhu ta minna ei soovi. Kinnipeetav soovib naasta ikkagi kasuisa juurde xxx maakonda, kinnipeetava emale kuulunud kinnistule ning kasuisa eest hoolt kanda. Selline kinnipeetava suhtumine muudatuste tegemiseks oma elus ja käitumises näitab, et ta ei ole ikkagi tegelikult valmis ega motiveeritud oma elus muutusi tegema. V. Otškalenko elama naasmine xxx lähistele, kus ta pani toime väga rasked süüteod, mõjuks negatiivselt nii sealsele kogukonnale kui ka kinnipeetavale endale. Vassili Otškalenkol puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Vanglas kinnipeetav töötab alates 28.11.

1. a kuni vanglast vabanemiseni järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes OÜ-s xxx ja kinnipeetav arvas, et saaks tulevikus samuti antud ettevõttesse tööle asuda. Kuid asutuse juhatuse liikme teatel ei ole ettevõttel kindlat kokkulepet kas tulevikus on võimalik V. Otškalenkoga töösuhet jätkata ja samuti ei ole neil võimalik pakkuda üüripinda. Seega peaks kinnipeetav ise leidma elamispinna üürimisevõimaluse Tallinnas. Praegust vangistust kannab ta muuhulgas ka varavastase teo eest, s.o varguse katse sisstungimisega (seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega). Seega vaatamata sellele, et V. Otškalenkol oli olemas töökoht, puudus tal oskus majanduslikult toime tulla ning praegusel ajal ei ole välistatud, et isik võib toime panna majanduslikuks toimetulekuks uusi kuritegusid. Vassili Otškalenkole anti PPA otsusega nr xxx tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusega 11.02.
2. a kuni 11.02.
3. a. Kinnipeetaval puudub aga praegusel ajal elamisluba Eestis elamiseks, kuna PPA jättis 12.10.
4. a otsusega nr xxx Vassili Otškalenko tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata. Kohtuasi on praegusel ajal küll Tartu Ringkonnakohtu menetluses, kuid Vassili Otškalenkol oleks käesoleval ajal vanglast vabanemisel võimatu ametlikult tööle asuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kinnipeetava tingimisi vabastamine ei ole õigustatud ega põhjendatud. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu vabastamist pooldavad asjaolud nagu vanglas töötamine ja seal tegevustes osalemine ning vabaduses elukoht ning lähedaste toetus üles sooritatud kuritegusid ning kinnipeetava vabastamine ei ole võimalik. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava käitumiskontroll mööduks probleemideta ning leiab, et avavanglas viibimine mõjub käesoleval hetkel kinnipeetavale positiivsemalt, kui tema tingimisi vabastamine. Kinnipeetava tingimisi vanglast vabastamine ei sõltu vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks. Vassili Otškalenko praegusel ajal vanglast tingimisi vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu 4

(5)peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vassili Otškalenko tingimisi vabastamata. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76,§ 77 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5