) § 248 lg 1 p -st 5 ja § -st 249, kohus otsustas:
M. kaitsjatasu 447,60 eurot ja sundraha 876 eurot riigi kanda. 3. Salvestis:
lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendis VS1 asuv CD-plaat, millel on XXX video. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus E. M. t süüdistatakse selles, et tema: - Detsembris 2020.a Tartu maakonnas XXX M. H. K.V rühmakodus võttis kahe käega kinni kanntanu A. K. käsivartest ja tõmbas kannatanu toa ukse juurest eemale. Seejärel lõi ta ühe käe käsivarrele küüned sisse ning teise käega haaras kinni A. K. juustest. E.M. tõmbas kannatanut täiest jõust juustest selliselt, et kannatanul tulid juuksed pealaest välja. E. M. põhjustas kannatanule A . K. füüsilist valu ja tervisekahjustused – juuste pealaest väljatõmbamise ning pealaele muhu. − 04.01.2021 kella 10:53 ajal Tartu maakonnas XXX M. h. E. õ. rühmakodus ründas tahtlikult kaaõpilast A. K. E.M. kägistas kannatanut kahe käega kõrist, lõi käega kannatanut pähe, võttis seejärel kinni kannatanu juustest ning lõi jalaga kaks korda kannatanule kõhtu. E.M. põhjustas kannatanule A. K. füüsilist valu, hingamisraskused ja tervisekahjustuse – kaela piirkonnas marrastuse. 2 − 05.01.2021 kella 12 ajal Tartu maakonnas XXX külas M. h. E. õppekeskuse I rühmakodu ühistoas viskas veepudeli kannatanu A. K. suunas tabades sellega kannatanu kätt, lõi tahtlikult A. käega vastu pead, haaras juustest kinni ja tiris A. juukseid selliselt, et osa juukseid tuli peast ära. Seejärel E. M. lõi käega kannatanut selliselt, et tabas kannatanu kätt. E.M. eemaldus kannatanu juurest, kõndis köögikapi juurde, võttis kruusi ning viskas selle kannatanu suunas. E.M. kruusiga kannatanut ei tabanud. E. M. tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – juuksesalgu pealaest väljatõmbamise. Sellega pani E. M. toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E. M. karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. M. ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1202,40 eurot, millest
lg 1 p 4 alusel on advokaat Anne Vissaku tasu kohtueelses menetluses 205,20 eurot, sellele lisandub advokaat Anu Vildi tasu kohtueelses menetluses 121,20 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 121,20 eurot,
lg 1 p 9 ja
lg 1 p 2 alusel teise astme süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot.
M. väljamõistetud menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav E. M. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav taotles menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E. M. süüdi tunnistada KarS 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas E. M. menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 326,40 eurot. Lisaks sellele määratud kaitsjat asu kohtumenetluses 121,20 eurot.
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1323,60 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. E. M. avaldas, et ta lõpetas XXX ning soovib jätkata õpinguid XXX. Temal endal sissetulekud puuduvad. Ta on ülalpeetav. XXX töötab XXX ajutisel töökohal. XXX ülalpidamisel on XXX alaealist last. XXX koondati. Eeltoodud põhjusel taotleb E. M. väljamõistetud menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist. Kohus leiab, et menetluskulude tasumine käib E. M, arvestades asjaolu, et tegemist on alaealisega, kes pole veel alustanud iseseisvat elu, tal puudub töökoht, ta on alles XXX, tema emal on ülalpidamisel XXX alaealist last ning XXX on töötu, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse E. M. varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta kogu menetluskulu, s.o kokku 1323,60 eurot riigi kanda. Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.