← Eesti

4-24-1170/13

Obsah (4)§ 63§ 95§ 109§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024.a. Tallinn Väärteoasja number 4-24-1170 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Carina

) sätetest.

§ 63lg 1 sätestab tõendite ammendava loetelu, mh on tõendiks eksperdi arvamus.

Ekspertiis määratakse siis, kui on vaja kasutada mitteõiguslikke eriteadmisi (

§ 95lg 1).

Dokumendi ehtsuse küsimus nõuab reeglina mitteõiguslikke eriteadmisi (v.a ilmselge võltsingu korral). Kohtu hinnangul oleks õige tõendi vorm ekspertiis, mis tulnud vastavalt määrata ja vormistada. Eriteadmisi võib rakendada ka asjatundja

§ 109

’ järgi, kuid asjatundja ei ole iseseisev tõendiallikas (s.o tema kirjalik arvamus ei ole tõend), vaid tõendiks on ütlus, st asjatundja tulnuks kohtuistungil üle kuulata. Väärteomenetluses võiks kõne alla tulla ka dokumendi vaatlus (

§ 87

lg 1 p 3), eriti ilmsete võltsimistunnuste korral, kuid antud juhul ei ole see dokument vaatlusprotokollina vormistatud. Väärteomenetluses on oluline, et tõend mahuks

§ 63lg 1 sätestatud tõendite loetellu ja akte tõenditena see paragrahv ette ei näe.

Akte on võimalik koostada järelevalvemenetluses ning seal koostada ka ekspertiise ning ekspertiis üle võtta 2 väärteomenetlusse, kuid antud juhul võiks kritiseerida seda, et aktilt puudub eksperdi vanne. Kohus nõustub kaitsjaga, et dokumendi uurimise akt ei ole kohane tõend. Samas on kaebuse esitaja rikkumine tuvastatav teiste tõenditega. Kohtuistungil uuris kohus Ukraina avalikku andmebaasi aadressil www.opendata.hsc.gov.ua/check-driver-licence, millest selgus, et kaebuse esitaja juhiloa seerianumber ei ole vastavuses isiku sünniajaga. Kohtul ei ole alust selles andebaasis kahelda, kuna tegemist on Ukraina ametliku andmebaasiga. Seetõttu on põhjust järeldada, et kaebuse esitaja poolt esitatud juhiluba on võltsitud. See tähendab ka seda, et kaebuse esitaja pole suutnud tõendada, et tal on sõiduauto juhtimisõigus. Kohus leiab, et kaebuse esitaja juhtis 17.02.2024 mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Lisaks sellele on õige kohtuvälise menetleja kohtus avaldatud seisukoht, et kuna kaebuse esitaja kolis Eestisse 2022, pidanuks ta juhiloa välja vahetama Eesti juhiloa vastu aasta jooksul. See tuleneb Viini 1968a teeliikluse konventsioonist, mille järgi kehtib juhiluba Eestis 12 kuud alates selle omaniku alaliselt elama asumisest Eestisse. Igal juhul ei ole kaebuse esitajal Eestis kehtivat juhiluba, s.o tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Mõlemad eelkirjeldatud asjaolud on iseseisvalt piisavad, et tuvastada kaebuse esitajal mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine. Kaebuse esitaja on ise tunnistanud ning ka väärteotoimikus on tõend selle kohta, et ta on juba varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 01.06.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on kaebuse esitaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 91 lg 1 järgi on „sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.“ Antud juhul on juhtimiselt kõrvaldamise alus mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine. See otsus kehtib kuni sõiduauto juhtimisõiguse omandamiseni. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud endal juhtimisõiguse olemasolu, seetõttu ei ole juhtimiselt kõrvaldamise alus ära langenud ning juhtimiselt kõrvaldamise otsus LS § 91 lg 1 järgi kehtib. Kaebuse esitaja väide, et politsei selgitas talle, et juhtimiselt kõrvaldamine kehtib vaid ühe aasta jooksul ei ole usutav ega vasta seadusele. Ei ole kuidagi mõistetav, kuidas võiks juhtimisõiguseta isik üks aasta pärast juhtimiselt kõrvaldamist asuda mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtima. Mootorsõiduki juhtimise õigus tuleneb antud situatsioonis ikkagi juhtimisõiguse omandamisest. Nagu kohus on varem tuvastanud, kaebuse esitajal juhtimisõigust käesoleval ajal ei ole. Seetõttu oli kohtuvälisel menetlejal õige viidata, et kaebuse esitaja on juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud kaebuse esitaja poolt mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta olukorras, kus ta on varem juhtimiselt kõrvaldatud. Kaebuse esitaja on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 ja 3, mille järgi mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning täitnud LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, et kaebuse esitaja teadis, et ta on juhtimiselt kõrvaldatud, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja soovis mootorsõidukit 17.02.2024 juhtida vaatamata sellele. Sellega on täidetud antud väärteokoosseisu subjektiivne külg. Teo õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ 3 Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Nii ka kohus. Kohus leiab, et karistus on mõistetud vastavalt seadusele sanktsiooni keskmises määras. Karistuse muutmiseks alus puudub. Kassatsiooniteates on kaitsja palunud jätta kaebus rahuldamata, kuid saata materjalid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kaitsja leiab, et otsuse resolutsiooni on võimalik vastavalt täiendada. Kohus märgib, et kohus on resolutsiooni juba kuulutanud ning seda muuta enam ei saa. Kriminaalasja alustamise küsimuse saab otsustada Politsei- ja Piirivalveamet, kellele võltsitud dokument esitati. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.