← Eesti

2-24-5734/8

Obsah (11)§ 468§ 3141§ 407§ 444§ 445§ 122§ 129§ 173§ 174§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 29. mai 2024, Rakvere 2-24-5734 Kohtuasi K. K. K. hagi A. S. v

§ 468lg 1 p 2). 1

(4)Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused K. K. K. esitas Viru Maakohtule hagi A. S. vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 11.04.2024. Kostjale toimetati tsiviilasjas nr 2-24-5734 kogu digitoimiku väljavõte (sh hagiavaldus koos lisadega ning 11.04.2024 menetlusse võtmise määrus)

§ 3141lg 2 alusel kätte 18.04.2024 (kohtu e-kiri edastati 12.04.2024).

Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 08.05.2024 kostja vastust hagile ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on 2

(4)õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oli miinimum elatis 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele tuleb lisada 3% EV keskmisest brutokuupalgast 1685 x 0,03=50,55 eurot, 50,55+249,78= 300,33 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, so 80/2= 40 eurot; 300,33-40= 260, 33 eurot. Alates 01.04.2024 on miinimum elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele tuleb lisada 3% EV keskmisest brutokuupalgast 1832 x 0,03=54,96 eurot; 54,96+272,76=327,71999999999997 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, so 80/2=40 eurot; 327,71999999999997 - 40 = 287,71999999999997 eurot, elatise suuruseks on 287,72 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus, so tagasiulatuv elatis 876,89 eurot (periood: jaanuar 2024 kuni 10.04.2024; jaanuar, veebruar ja märts 2024 3 kuud x 260,33 eurot; aprill 2024 10 päeva 95,90 eurot). Edasiulatuvat igakuist elatist nõuab hageja kostjalt alates 11.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 287,72 eurot, mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ei täida hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1) tagasiulatuva elatise 876,89 eurot (periood jaanuar 2024 kuni 10.04.2024; jaanuar, veebruar ja märts 2024, 3 kuud x 260,33, so miinimum elatis=780,99 eurot; periood: 01.04.2024-10.04.2024, 287,72/ 30 x 10 päeva=95,90; 780,99+95,90=876,89 eurot) ning 2) alates 11.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 287,72 eurot (272,76 eurot baassumma+54,96 eurot, so 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust. Hageja taotlusest lähtuvalt ja

§ 445lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatised kohustub A.

S. tasuma hageja seadusliku esindaja K. K. arvelduskontole nr xxxx. Igakuine elatis tuleb A. S.il tasuda kohtulahendi jõustumisest hageja seaduslikule esindajale iga kuu esimeseks kuupäevaks. 3

(4)Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9*287,72=2589,48 eurot). Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 07.05.2024 hageja menetluskulude avaldusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 680 eurot (sh kliendiga kohtumine ja juriidiline konsultatsioon 1 h x 30 minutit; hagiavalduse koostamine 2 h ja 30 minutit, kokku 4 h x 170=680 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 680 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.