Obsah (9)

§ 15§ 361§ 36§ 32§ 362§ 29§ 363§ 364§ 13

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Tallinnas Haldusasja number 3-24-1795 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti ta

§ 15

lg 6 ja § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 7 sätestatud kinnipidamise alused.

Taotluses on tuginetud kokkuvõtvalt järgnevale. 2.

1. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, tal puudub Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud viisa, elamisluba või muu õiguslik alus viibimiseks. PPA-le teadaolevalt on isik Prantsuse Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning tema taotluse ning PPA-le pole täpselt teada, millises menetluslikus staadiumis on asüülitaotluse nr 2815356 läbi vaatamine. Isiku sõnul oli tema sihtkoht Soome Vabariik. 2.
2. Lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublin III määruse)) artikli 24 lg-st
3. Viidatud norm sätestab, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu
4. detsembri 2008.a direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikide ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) artikli 6 lõikest 2, kui liikmesriik, kelle territooriumil isik ilma elamisloata viibib, otsustab vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 17 teha otsingu Eurodac-süsteemis, esitatakse /…/ tagasivõtmispalve võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EL) nr 603/2013 artikli 17 lõike 5 kohase Eurodaci kokkulangevuse teate saamisest arvates. 2.
5. Isik võeti 15.06.2024 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele ning PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Prantsuse Vabariigis ja Prantsusmaa vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Isiku ütluste kohaselt on tema asüülitaotlus Prantsusmaal läbi vaadatud ning temale keelduti rahvusvahelisest kaitsest. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Prantsuse Vabariigist, seega isik ei oleks tohtinud Prantsuse Vabariigist omavoliliselt lahkuda. PPA tegi Prantsusmaa Vabariigile taotluse isiku tagasivõtupalve Dublini III määruse alusel ning Prantsusmaal palvele aega vastata kuni kaks nädalat. Seega jätkatakse isiku kinnipidamist

§ 36´1 lg 2 p 7 alusel eesmärgiga anda isik üle Prantsusmaa Vabariigile.

2.4. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse ajaks (

§ 32lg 1, § 361 lg 1).

PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht (

§ 361

lg 21, § 361 lg 2 p 7, VSS § 68 p 9) ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Puudutatud isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega Prantsuse Vabariiki naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Eesti Vabariigi kaudu Soome Vabariiki, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset ning kasutada sealset arstiabi. Isik ei osanud nimetada külastatavat arsti asutust ning samuti ei osanud nimetada arsti, keda planeeris külastada. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. 2.5. Võttes arvesse isiku senist käitumist on PPA seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. PPA-le teadaolevalt lahkus isik Prantsuse Vabariigist ilma Prantsusmaa loata. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul piisavad rahalised vahendid enda elatamiseks. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka see, et isik sai Prantsusmaalt Eestisse tulla ilma kehtiva reisidokumendita läbides selleks erinevad Schengeni 2 riigid: Prantsusmaa (Pariis) – Saksamaa (Leipzig) – Berliin – Poola (Varssav) – Läti (Riia) – Tallinn. 2.

1. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
2. Puudutatud isik selgitas istungil, et soovis minna Soome, et kohtuda psühhiaatriga. Kinnipidamiskeskusesse jääda ei soovi. Vabanedes läheks Soome või kui see võimalik ei ole, siis Prantsusmaale tagasi.
3. PPA selgitas kohtuinstungil, et ei ole saanud veel vastust Prantsismaalt. Kogemus näitab, et vastused ei tule väga kiiresti. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (

§ 362

lg 2).

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alustel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 6. PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alustena

§ 361

lg 2 p-le 7.

§ 361

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublin III määrus) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks, st üle andmiseks. Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Isik tuleb Prantsusmaa Vabariigile üle anda, kuna tema suhtes on väidetavalt tehtud rahvusvahelise kaitse tagasi lükkav otsus. Rahvusvahelise kaitse taotlemist kinnitab isiku esitatud Prantsusmaa rahvusvahelise kaitse taotleja kaart. PPA selgitas, et taotluse esitamise hetkel puudus info, millises menetluslikus staadiumis on asüülitaotluse nr 2815356 läbi vaatamine. Sellest lähtuvalt on PPA seisukohal, et Prantsusmaa Vabariik vastutab isiku kas taotluse läbivaatamise või välja saatmise eest ning Eesti Vabariigi kohustus on isik Prantsusmaa Vabariigile üle anda. 7. Riigikohus on selgitanud, et kui isiku suhtes pole veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist (vt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-56, p 20). Käesoleval juhul on isik rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole Prantsusmaa Vabariik teinud isiku suhtes lõplikku otsust tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas. 8. Kinnipidamine ei ole

§ 361

lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. 9.

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik on 3 enda sõnade kohaselt lahkunud Prantsusmaa Vabariigist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal. PPA-l puuduvad andmed isiku taotluse menetlusstaadiumi kohta, kuid isikule ei ole antud luba lahkumiseks Prantsusmaa Vabariigist. Isiku ütluste kohaselt on talle tehtud taotluse osas keelduv otsus, mille ta kohtumenetluses vaidlustas. Samuti kinnitas isik oma ütlustega, et ta soovis minna Soome Vabariiki ning seda asjaolu tõendab ka see, et isik peeti kinni, kui ta soovis minna Tallinn- Helsingi praamile. Isik selgitas PPA-le ning ka kohtuistungil, et soovis minna Soome Vabariiki rahvusvahelist kaitset taotlema ning külastada arsti. Eeltooduga on kohtu hinnangul täidetud põgenemisoht VSS § 68 punkti 9 tähenduses. 10. Kohus nõustub PPA seisukohtadega, et

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) poleks võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Kohus nõustub, et isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu ning isikul puudub Eestis võimalik elukoht. Isik lahkus PPA-le teadaolevalt Prantsuse Vabariigist ilma Prantsusmaa loata. Isikul puuduvad isikul piisavad rahalised vahendid enda elatamiseks. Seetõttu on põhjendatud PPA järeldus, et isiku käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud, seda tõsiasja kinnitab isiku teekond Prantsusmaalt Eestisse. 11. Kohtule esitatud andmete põhjal ei saa isiku kinnipidamist kaheks kuuks pidada ebaproportsionaalseks või vastuolus isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega (

§ 363

lg 3), arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus Prantsusmaa Vabariigile üleandmiseks. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. 12. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on PPA taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks põhjendatud kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui kaheks kuuks (17.08.2024 k.a). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

13. Menetluse kinniseks kuulutamine (jätta taotlus rahuldamata) PPA on teinud taotluse kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks HKMS § 77 lg 1 alusel. Kohtule ei selgu taotlusega esitatud materjalidest, et esineb vajadus kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks.

§ 13

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja tema valitsemisala asutused, kinnipidamiskeskus, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus, samuti tõlk ja muud asjassepuutuvad isikud on kohustatud hoidma neile taotleja kohta teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena ja järgima nimetatud välismaalase isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse nõudeid.

§ 13

lg 2 kehtestab sisuliselt nõude hoida rahvusvahelise kaitse taotleja kohta teatavaks saanud teave konfidentsiaalsena. Kohus märgib, et menetluse kinniseks kuulutamisel ei oleks asja menetlemisel mingit reaalset mõju. Kohtuistungil ei viibinud kõrvalisi isikuid. Kui menetlusväline isik peaks avaldama soovi toimikuga tutvumiseks, siis arvestab kohus selle lahendamisel, et toimik sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet. Juurdepääsupiiranguna on käsitletav ka

§ 13

lg 2, mis kehtestab nõude hoida rahvusvahelise kaitse taotleja kohta teatavaks saanud teave konfidentsiaalsena. Kohus arvestab ka isikuandmete kaitse nõuetega. Kokkuvõtvalt ei kuuluta kohus kohtumenetlust kinniseks, kuid kuna isiku kohta avaldatud informatsioon ei saa olla avalik, siis isiku identifitseerimise välistamiseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3 ja

§ 13lg 2 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga.

4 14. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 5