← Eesti

1-24-2184/13

Obsah (8)§ 424§ 68§ 50§ 63§ 65§ 69§ 329§ 56

1-24-2184 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2024. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-2184 Kohtukoosseis Inna Ombler, Janika Kallin j

§ 424lg 2 ja § 329 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7.

mai 2024 otsus lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Janek Raidlo isikukood: 38607075236, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, registreeritud töötu; elukoht enne kinnipidamist: Xxx, varem karistatud Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega nr 1-24-1675

§ 424

lg 2 järgi vangistus 1 aasta ja 8 kuud, mis

§ 68

lg 1 ja § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 594 tundi, tegemise tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 5 kuud, otsus jõustus 26.03.

  1. Merike Allikmäe Kaitsja Kaitsja ja apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON
  2. Jätta süüdistatava Janek Raidlo kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
  3. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt Janek Raidlole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 125,66 eurot. Mõista see Lk 1 / 4 1-24-2184 apellatsioonimenetluse kulu riigieelarvesse välja Janek Raidlolt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS
  4. Harju Maakohtu 7.05.2024 otsusega tunnistati J. Raidlo lühimenetluses süüdi

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi ja mõisteti

§ 63

lg 1 ja

§ 424lg 2 alusel karistuseks vangistuse 2 aastat, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega nr 1-24-1675, liites käesoleva otsusega mõistetud ärakandmata karistusele Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o tegemata üldkasuliku töö 595 tunni ulatuses (

§ 69

lg 6 kohaselt võrdub vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva) täies ulatuses, suurendades üksikkaristustest raskeimat. Kohtuotsuste kogumis mõisteti J. Raidlole liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmist arvestati alates J. Raidlo kahtlustatavana kinnipidamisest 28.03.

  1. Maakohus tegi otsustused menetluskulude ja süüteo toimepanemise vahendi kohta.
  2. J. Raidlo anti kohtu alla ja mõisteti süüdi

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi kokkuvõtvalt järgmises selles, et olles karistatud 18.03.2024 Harju Maakohtu poolt

§ 424lg 2 järgi, juhtis J. Raidlo uuesti korduvalt ja tahtlikult 28.03.2024 kella 17.15 ajal Harjumaal, Tõdva

Hageri tee 4 km suunaga Kiisa poole mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga xx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,11 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,01 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Janek Raidlo liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Samuti hoidis J. Raidlo tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ‒ isikuna, keda karistati 18.03.2024 Harju Maakohtu otsusega 1-24-1675 (jõustus 26.03.2024)

§ 424

lg 2 järgi, sh sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks ‒ juhtis tahtlikult uuesti 28.03.2024 kella 17.15 paiku Harjumaal, Tõdva-Hageri 4 km suunaga Kiisa poole mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga xx, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust ning pani toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise

§ 329järgi.

APELLATSIOON

  1. Apellatsiooni maakohtu otsusele esitas süüdistatava J. Raidlo kaitsja M. Allikmäe, kelle arvates süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsuse karistuse osas ja mõista süüdistatavale leebem, s.o 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus või alternatiivselt asendada J. Raidlole mõistetud karistus üldkasuliku tööga.
  2. J. Raidlole on võimalik mõista lühem vangistus vaatamata sellele, et teda on varem samalaadse rikkumise eest kriminaalkorras karistatud. Ta on oma süüd täielikult tunnistanud ja kahetsenud tegu. Tal oli plaan pärast 18.03.2023 Harju maakohtu otsust asuda osalema Lk 2 / 4 1-24-2184 sotsiaalprogrammis ja allutada end alkoholismi ravile ning asuda täitma kontrollnõudeid. Ta tabati mootorsõiduki roolis üpris kiiresti, ta võis sõita vaid üle 10 kilomeetri, mistõttu saab lugeda tema süü suurust väiksemaks. Kohus on tema ohtlikkust hinnanud paisutatult, arvestamata süüdlase isikut, kes on esmakordselt vangistuses. Kohus ei arvestanud isiku tänukirja varasema hea töö eest ja vangistuse traumeerivat kogemust. Arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist võinuks kohus mõista talle

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 6 kuu pikkuse vangistuse ja liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Samuti on J. Raidlo valmis alternatiivselt vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsiooni põhjendused ei anna ilmselgelt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaitsja apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks, sest vaidlustatud asjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et apellandi väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses. Maakohus ei ole eksinud süüdistatavale karistuse kohaldamisel ja mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta. Samuti ei ole praegusel juhul ringkonnakohtul seadusest tulenevat alust apellatsiooni piiridest väljumiseks. Seega on apellatsioon perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
  2. Kaitsja arvates hindas maakohus J. Raidlot paisutatult ohtlikumaks ja võinuks lugeda teosüüd väiksemaks ning arvestades 28.03.2024 alkoholijoobes sõidetud teekonna pikkust ja kergendavat asjaolu ning süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid mõista kergema karistuse. Apellatsioon ei sisalda argumente, millest tulenevalt saaks pidada maakohtu hinnangut teosüüle ja kaalutlusi karistuse eri- ning üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks valeks. Apellandi argumendid ei anna ilmselgelt alust J. Raidlole mõistetud karistuse vähendamiseks. Maakohus arvestades kergendava asjaoluna kaitsja viidatud süüdistatava kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist. Samas lähtus maakohus teosüü keskmisest suuremaks hindamisel õigesti tõigast, et J. Raidlo on praegusel juhul ühe teoga toime pannud kaks erinevat süütegu. Samuti arvestas kohus keskmises sanktsioonimääras karistust mõistes mõlema süüteo asjaoludega ning tõsiasjaga, et süüdistataval on kehtiv kohtulik karistus

§ 424

lg 2 järgi (eelnevas otsuses karistati teda kolme

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest) ning et käesolevas asjas menetlevad teod pani ta toime juba kahe päeva möödudes eelmise kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonis on jäetud karistuse kergendamiste taotlemisel täielikult tähelepanuta maakohtu põhjendused

§ 329

järgi etteheidetava teo kohta ning maakohtu põhjendatud hinnang kuritegude kogumis üle keskmise süü osas. Taotledes alternatiivselt karistuse asendamist üldkoguliku tööga, jätab arvestamata maakohtu asjakohased selgitused, et kuivõrd süüdistatav pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö kandmise ajal, on

§ 69

lg 7 tulenevalt karistuse asendamine üldkoguliku tööga välistatud ning karistused tuleb liita

§ 65lg 2 alusel.

Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt tähelepanuta jäetud asjaolusid, otsuses on järgitud

§ 56lg 1 põhimõtteid ja üldist karistuspraktikat ning maakohus ei ole J.

Raidlole karistust mõistes kaalutlusvigu teinud.

  1. Seega on kriminaalkolleegium üksmeelsel seisukohal, et süüdistatava J. Raidlo kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata. Lk 3 / 4 1-24-2184
  2. Süüdistatava J. Raidlo kaitsja M. Allikmäe esitas taotluse riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks apellatsiooni koostamise ja Tallinna Vanglas kaitsealuse nõustamise ning apellatsiooni esitamise eest, millele kulus kokku 70 minutit, makstava tasu suuruseks kokku 125,66 eurot, sh käibemaks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja toimingutele märgitud ajakulu vajalikkuses ning tasu määr vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale“. Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu 125,66 eurot, sh käibemaks, kress § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.