← Eesti

3-24-1658/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-1658 Haldusasi Xi taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks ja seejärel suunamiseks Viljandi haiglasse psühhiaatrilisele ravile RESOLUTSIOON
  3. Tagastada Xi taotlus.
  4. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  5. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
  6. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates. Tallinna määruse
  7. X esitas 02.06.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ja seejärel suunamiseks Viljandi haiglasse psühhiaatrilisele ravile. Taotleja palub kohtul esialgse abina ümber paigutada Viljandi haiglasse, sest vanglas ei saa ta õiget ravi. Koos taotlusega esitas X ka taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks.
  8. Kohus tagastab taotluse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Süüdimõistetu ennetähtaegset karistusest vabastamist tema haiguse tõttu reguleerib KrMS §
  9. Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse ja kohaldab psühhiaatrilist sundravi (lg 2). Seega on taotluse lahendamiseks ette nähtud eraldi menetluskord ja taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Samamoodi on kaebaja taotlust tõlgendanud Tallinna Ringkonnakohus 31.05.2024 määruses nr 324-1302, leides, et sisult sama taotlus ei ole seotud vanglas osutatava tervishoiuteenuse nõuetekohasusega, vaid sellega, et taotleja soovib enda ümberpaigutamist Viljandi Haigla psühhiaatrikliinikusse ja leiab, et tema diagnoosiga inimese vanglas kinnipidamine ei ole õiguspärane. Seega soovib taotleja alustada KrMS §-s 425 sätestatud menetlust süüdimõistetu ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamiseks tema haiguse tõttu ning vangistuse asemel psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks (p 6). Tallinna Ringkonnakohus selgitas samas määruses samale taotlejale, et kui vangla keeldub tegemast täitmiskohtunikule esildist kinnipeetava vabastamiseks KrMS § 425 alusel, saab kinnipeetav KrMS § 431 lg 1 kohaselt esitada maakohtu täitmiskohtunikule kohustamisnõude (samas). 1

(2)Kuna seadus ei luba kohtul taotlust maakohtule edastada, tuleb taotlejal seda ise teha. Arvestades taotleja viibimist Tallinna Vanglas, tuleb avaldus esitada Harju Maakohtu täitmiskohtunikule. Vajadusel on kohtu poole võimalik pöörduda vangla kulul paberkandjal avaldusega (VangS § 28 lg 2 lause 2).
  1. Kuna KrMS § 431 lg 1 ja § 425 lg 2 alusel on eraldi menetluskord ette nähtud ka juhuks, kui vangla keeldub täitmiskohtunikule esildist esitamast, s.o sellisel juhul on taotlejal võimalus esitada avaldus otse maakohtule, puuduks halduskohtul asja lahendamiseks pädevus ka siis, kui tõlgendada esitatud taotlust kaebusena Tallinna Vangla kohustamiseks maakohtule esildist esitama. Samuti puudub kohtul taotluses viidatud esialgse õiguskaitse kohaldamise pädevus, kuivõrd põhivaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
  2. Kuna halduskohus tagastas taotluse, puudub menetlus, milles tekiks kaebajal riigilõivu tasumise kohustus ning kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Tagastamise tõttu tuleb ka järeldada, et halduskohtumenetlus ei ole taotleja jaoks edukas (HKMS § 111 lg 1), mille tõttu on võimalik jätta taotlus ka rahuldamata. Kuna tagastamise tõttu on taotleja võimalus oma õigusi halduskohtumenetluses kaitsta ilmselgelt vähene, jääb rahuldamata ka riigi õigusabi taotlus (RÕS § 7 lg 1 p 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.