Obsah (5)

§ 158§ 5§ 121§ 46§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-2512 29. mai 2024 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult (

§ 5lg 1 p 1).

1. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele ning möönis, et selle andmine võis olla põhjendatud. Nii vaides kui kohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja vaidlustada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestust, nende kohaldamise tingimusi (vaimset tervist ei jälginud meditsiinitöötaja, ei kohaldatud vaimselt ja füüsiliselt stimuleerivaid meetmeid) ja kinnipidamistingimusi kambris
2. Vaidlustatud käskkiri ei sätesta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestust või tingimusi, ammugi mitte tingimusi kambris, milles kaebaja paiknes. Täiendavate 2 julgeolekuabinõude kohaldamise kestust ei olegi võimalik nende kohaldamise käskkirjas reguleerida, kuna see sõltub ohu jätkuvast esinemisest. Kui kaebaja eesmärk on saavutada kohtuotsus, milles kohus leiab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati liiga kaua, nende kohaldamise tingimused olid õigusvastased või tingimused kaebaja kambris olid õigusvastased, siis ei ole seda võimalik saavutada vaidlustatud käskkirja täieliku või osalise tühistamise nõude esitamise teel. Kohus hindab vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude lahendamisel seda, kas käskkiri oli selle andmise ajal õiguspärane. Kohus ei hinda neid küsimusi, mille lahendamist soovib kaebaja. Vaidlustatud käskkirja ei saa tühistada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse või tingimuste või kambri tingimuste osas, kui käskkiri neid küsimusi ei reguleeri.
3. Vaidlustatud käskkirja alusel on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetatud, seega on käskkiri kehtivuse kaotanud. Kohtupraktikas tõepoolest aktsepteeritakse sellise käskkirja tühistamise nõuet ka pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõppemist (Riigikohtu 19.05.
4. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 13), kuid seda eeldusel, et vaidluse all on käskkirja õiguspärasus sellisena, nagu see algselt anti. Kui kinnipeetava hinnangul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigeaegselt ei lõpetata, siis on kohtupraktika põhjal kohaseks õiguskaitsevahendiks pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise taotlusega. Kui kinnipeetava taotlust ja vaiet ei rahuldata, saab kinnipeetav pöörduda halduskohtusse kohustamisnõudega. Kui käskkiri on kehtivuse kaotanud, on kinnipeetaval õigus põhjendatud huvi olemasolu korral taotleda halduskohtult vangla tegevusetuse (asjaolude äralangemisel haldusmenetluse uuendamata ja käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemist (Riigikohtu eespool viidatud lahend, p 21). Kui kaebajal on etteheiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimustele või üldisemalt kinnipidamistingimustele ja kaebaja enam nendes tingimustes ei viibi, siis on kaebajal võimalik põhjendatud huvi olemasolu korral esitada tuvastamisnõue.
5. Kohus selgitas kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks. Kaebaja seda ei teinud. Tühistamiskaebuse esitamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, s.o täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse ja tingimuste ning kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamist.

§ 121lg 2 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud ja kohus tagastab kaebuse.

Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 14. Kohus selgitab, et kaebajal on soovi korral võimalik esitada kaebus tuvastamisnõuetes uuesti (arvestades

§ 46lg 5 sätestatud kaebetähtaega).

Samas ei pruugi see olla otstarbekas, kuna kaebaja selgituse põhjal on ta esitanud vastustajale kahju hüvitamise nõude. Kui kaebaja tõi nõude alusena välja samad asjaolud nagu praeguses kaebuses, vastustaja jätab taotluse rahuldamata ja kaebaja esitab hüvitamiskaebuse kohtule, siis hindab kohus selle kaebuse sisulisel lahendamisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse ja kaebajale kohaldatud tingimuste õiguspärasust. 15. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks 3