Obsah (7)

§ 63§ 15§ 16§ 2§ 56§ 47§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2024, Rakvere Väärteoasja number 4-24-1417 (2590,24,000498) Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Mati Linnu (Lin

§ 63

lgst 3, liikluskindlustuse seaduse § 81 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ja liiklusseaduse § 207 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, osaliselt karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus. Süüdi tunnistada Mati Lind liikluskindlustuse seaduse § 81 ja liiklusseaduse § 207 lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 sätet kohaldades liiklusseaduse § 207 lg 1 alusel karistuseks mõista rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 1 Rahatrahv summas 120 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse kättesaamisest 45-ne päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis, EE701700017001577198 Luminor Bankis või EE777700771003813400 LHV Pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik R. S. koostas 22.03.2024 lühimenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2590,24,
3. Lühimenetluse otsuse kohaselt juhtis Mati Lind 22.03.2024 kell 15.08 LääneViru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Jaani tn 12 liikluskindlustuseta sõidukit registreerimismärgiga xxxx. Mati Linnu väärtegu kvalifitseeriti LKindlS § 81 järgi ning talle määrati LKindlS § 811 lg 2 alusel mõjutustrahv 80 eurot.
4. 22.03.2024 esitas Mati Lind kaebuse lühimenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2590,24,
5. Kaebuse kohaselt soovib Mati Lind lühimenetluse otsust vaidlustada. Kaebuse esitaja tegi kindlustuse samal päeval umbes tund enne kui tehti lühimenetluse otsus, mis on näha ka panga tehingult, millal makse toimus. Kaebuse esitaja usub, et kuna lihtsalt ei olnud süsteemi veel jõudnud, et kindlustus kehtib, ei oleks aus seda juhile süüks panna.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuhi M. R. 25.03.2024 väärteomenetluse uuendamise määrusega uuendati antud asjas Mati Linnu suhtes väärteomenetlus.
7. 03.04.2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht M. R. väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,24,000498 Mati Linnu suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt Mati Lind 22.03.2024 kell 15.08 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Jaani tn 12 juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Sellega rikkus menetlusalune isik LKindlS § 3 lg 2 ja LS § 73 lg 2 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LKindlS § 81 ja LS § 207 lg 1 järgi. Menetlusalune isik Mati Lind väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.
8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A. U. 24.04.2024 otsusega väärteoasjas nr: 2590,24,000498 määrati menetlusalusele isikule Mati Linnule, juhindudes

§ 63lg-st 3, LKindl

S § 81 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ja LS § 207 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt Mati Lind 22.03.2024 kell 15.08 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Jaani tn 12 juhtis mootorsõidukit Audi A4 reg 2 nr xxxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit Audi A4 reg nr xxxx. Kohtuväline menetleja leidis oma otsuses, et menetlusalune isik pani nimetatud teo toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Isiku sõnade kohaselt plaanis ta minna sõidukile Audi A4 reg nr xxxx ülevaatust tegema. Sõidukile Audi A4 reg nr xxxx tehti korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll alles 28.03.2024, millise käigus avastati sõidukil hulgi puudusi ja sõiduk esitati korduvale ülevaatusele tähtajaga 27.04.2024. Transpordiameti liiklusregistri kohaselt puudus sõidukil Audi A4 reg nr xxxx rikkumise toimepanemine ajal, st 22.03.2024 kell 15.08 kehtiv ülevaatus. Samuti väitis isik, et sõidukil Audi A4 reg nr xxxx on kehtiv liikluskindlustus, aga miskipärast ei ole seda süsteemis näha. Kindlustuspoliisist on näha, et kindlustusperiood hakkas kehtima 22.03.2024 kella 15.17 21.06.2024 kella 23.59'ni. Isiku rikkumine toimus samal kuupäeval kell 15.08, seega 9 minutit varem. Nii et rikkumise ajal puudus nii kehtiv liikluskindlustus kui ka korraline tehnoülevaatus. Seega on süüteokoosseis täidetud.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Mootorsõiduki tehniline ülevaatus on vajalik selleks, et sõidukil ei oleks selliseid vigu, millised võiksid ohtu seada kaasliiklejate elud. Just seepärast on nõue, et mootorsõidukid peavad läbima korralise tehnilise ülevaatuse, et tagada liiklusohutus. Samuti peab ta enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduma, et mootorsõidukil on olemas kehtiv liikluskindlustus ja on läbitud korraline tehniline ülevaatus. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

1. 24.04.2024 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku Mati Linnu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A. U. 24.04.2024 otsusele väärteoasjas nr: 2590,24,
2. Viru Maakohtu 03.05.2024 määrusega jäeti Mati Linnu kaebus käiguta ning kaebuse esitajale anti tähtaeg määruse kättesaamisest 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 03.05.2024 edastas Mati Lind kohtule täiendatud kaebuse koos lisadega. Kaebuse kohaselt soovib menetlusalune isik Mati Lind, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimist puudutavas osas. Kaebuse esitaja oli kinnipidamise hetkel liikumas sõidukiga tehnoülevaatusele ning ka politseinik, kes teostas ülekuulamist, ütles, et tehnoülevaatuseta sõidukiga on lubatud sõita tehnoülevaatus kontrolli. Märgib, et kinnipidamise hetkel ei tehtud väärteomenetlust selle kohta. Kaebuse esitaja on nõus karistuse saamisega liikluskindlustuseta sõidukiga liiklemise eest, kuid soovib võimaluse korral rahatrahvi vähendamist ja/või ositi maksmist, kuna ta on hetkel töötu. Mati Lind on lisanud kaebusele viimase kuue kuu Xxxx AS 3 konto väljavõtte, millest selgub, et kaebuse esitajal ei ole tööandjatelt sissetulekuid. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. 28.05.2024 kohtule saabunud vastuskirjas Mati Linnu kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoasjas nr: 2590,24,000498 koostatud otsust on põhjalikult ja detailselt põhistatud ning kohtuväline menetleja jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja on enne otsuse koostamist tutvunud väärteotoimikuga ja selle sisuga ning on otsuse koostamisel võtnud arvesse kõiki asjaolusid. Isiku sõnade kohaselt plaanis ta minna sõidukiga Audi A4 reg nr xxxx ülevaatust tegema. Sõidukile Audi A4 reg nr xxxx tehti korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll alles 28.03.2024, millise käigus avastati sõidukil hulgi puudusi ja sõiduk esitati korduvale ülevaatusele tähtajaga 27.04.
4. Transpordiameti liiklusregistri kohaselt puudus sõidukil Audi A4 reg nr xxxx rikkumise toimepanemine ajal, st 22.03.2024 kell 15.08 kehtiv ülevaatus. Samuti väitis isik, et sõidukil Audi A4 reg nr xxxx on kehtiv liikluskindlustus, aga miskipärast ei ole seda süsteemis näha. Kindlustuspoliisist on näha, et kindlustusperiood hakkas kehtima 22.03.2024 kella 15.17 - 21.06.2024 kella 23.59'ni. Isiku rikkumine toimus samal kuupäeval kell 15.08, seega 9 minutit varem. Nii et rikkumise ajal isikul puudus nii kehtiv liikluskindlustus kui ka korraline tehnoülevaatus. Seega on süüteokoosseis täidetud. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). LKindlS § 81 kohaselt liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 400 eurot. Mootorsõiduki tehniline ülevaatus on vajalik selleks, et sõidukil ei oleks selliseid vigu, millised võiksid ohtu seada kaasliiklejate elud. Just seepärast on nõue, et mootorsõidukid peavad läbima korralise tehnilise ülevaatuse, et tagada liiklusohutus. Samuti peab ta enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduma, et mootorsõidukil on olemas kehtiv liikluskindlustus ja on läbitud korraline tehniline ülevaatus. Liiklusseaduse § 207 lg 1 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 400 eurot. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,24,000498 muutmata ja Mati Linnu kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on vajadusel nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 4 Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
8. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Mati Linnu poolt 22.03.2024 kell 15.08 juhitud sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx näol on tegemist sõidukiga, mille suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta menetlusalune isik liikluskindlustuseta sõiduki juhtimist. Menetlusalune isik Mati Lind selgitas väärteoasjas nr: 2590,24,000498 lühimenetluse otsust vaidlustades, et ta tasus liikluskindlustuse makse samal päeval umbes tund aega enne kui koostati lühimenetluse otsus (pangatehingu väljavõttest nähtuvalt tehti liikluskindlustuse makse 22.03.2024 kell 14.11). Salva Kindlustuse AS poliisilt nr 88042527 nähtub, et sõiduki xxxx Audi A4 kindlustusperiood algas 22.03.2024 kell 15.17 ja lõppeb 21.06.2024 kell 23.
9. Kuivõrd Mati Lind juhtis väärteoprotokolli kohaselt sõidukit 22.03.2024 kell 15.08, s.o ajal mil kindlustusperiood ei olnud veel kehtima hakanud, siis rikkus Mati Lind LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi.
10. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. LS § 207 lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest. 5 Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et menetlusalune isik Mati Lind tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimisega ei nõustu. Mati Linnu sõnul oli ta kinnipidamise hetkel 22.03.2024 kell 15.08 sõidukiga Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx minemas tehnoülevaatuse kontrolli ning ka teda üle kuulanud politseinik ütles, et tehnoülevaatuseta sõidukiga on lubatud tehnoülevaatuse kontrolli sõita. 22.03.2024 lühimenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2590,24,000498 menetlusalusele isikule tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimist ette ei heidetud, kuid seda tehti peale väärteomenetluse uuendamist. Peale väärteomenetluse uuendamist kuulati 26.03.2024 tunnistajana üle lühimenetluse otsuse koostamise ajal 22.03.2024 patrullteenistuses olnud R. S.. Tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt kontrollis R. S. koos patrullpolitseiniku S. H. kella 15.08 paiku Tapa linnas Jaani tn 12 juures sõidukit Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx. Sõiduki peatamise põhjuseks oli sel hetkel puuduolev tehnoülevaatus ning liikluskindlustus. Sõidukijuht Mati Lind ütles, et läheb just tehnoülevaatusele ning liikluskindlustuse tegi ka natukene aega tagasi ära. Kuna rikkumisi oli mitu, siis pakuti isikule varianti lühimenetluse otsuseks. Isik nõustus. Mõne hetke pärast isikule otsust tutvustades ütles Mati Lind, et läheb hoopis koju tagasi ja ei soovigi tehnoülevaatusele minna. Liiklusregistri 25.03.2024 väljavõttest nähtub, et sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx viimase ülevaatuse aeg oli 30.09.2019 ning tehnoülevaatus kehtis kuni 30.09.
11. Liiklusregistri 02.04.2024 väljavõttest selgub, et sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx käis 28.03.2024 korralisel ülevaatusel, kuid ülevaatuse käigus avastati sõidukil hulgi puudusi ja sõiduk esitati korduvale ülevaatusele tähtajaga 27.04.
12. VTMS § 5412 lg 1 sätestab, et kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras. Kohtuväline menetleja võib jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse lühimenetluse otsuse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta, kui esineb VTMS § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolu. VTMS § 5412 lg 5 kohaselt ei ole uuendatud menetluses kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad. VTMS § 5412 lg 6 kohaselt lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik ei tohi osaleda uuendatud menetluses kohtuvälise menetlejana. Uuendatud menetluses võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja koostanud lühimenetluse otsuse, osaleda tunnistajana tema tajutud faktiliste asjaolude kohta. Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 580 SE seletuskirjas on selgitatud, et VTMS § 5412 lg 5 kohaselt ei ole kohtuväline menetleja seotud lühimenetluse otsuses märgitud väärteokvalifikatsiooniga ega mõjutustrahvi määraga. See tähendab, et uuendatud kiir- või üldmenetluses teeb kohtuväline menetleja uue otsuse, lähtudes kogutud ja vormistatud tõenditest. Sätte eesmärk on lihtsustada uuendatud korras üld- või kiirmenetluse elluviimist kohtuvälisele menetlejale ja anda talle sama diskretsiooni ulatus, mis esineks juhul, kui üld- või kiirmenetlust alustataks kohe. Erinevalt lühimenetlusest saab uuendatud menetluses kohtuväline menetleja arvestada kergendavate ja raskendavate asjaoludega, seetõttu on rahatrahvi määramine jäetud täielikult kohtuvälise menetleja diskretsiooniks. Kuivõrd VTMS § 5412 lg 5 kohaselt ei ole uuendatud menetluses kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad ning uuendatud kiir- või üldmenetluses teeb kohtuväline menetleja uue otsuse, lähtudes kogutud ja vormistatud tõenditest, siis oli kohtuväline menetleja õigustatud väärteomenetluse uuendamise korral kontrollima lisaks LS § 73 lg-s 2 nimetatud rikkumist (kuulama 26.03.2024 tunnistajana üle patrullteenistuses olnud ametniku R. S.e ning tegema liiklusregistrisse päringud 25.03.2024 ja 02.04.2024). 6 Väärteoprotokollist nähtuvalt andis menetlusalune isik Mati Lind ütlused, et ta plaanis minna autoga Tapa linnas ülevaatusele, kuid teda peatas politsei. Ka kohtule esitatud kaebuses tugineb menetlusalune isik väitele, et ta sõitis just tehnoülevaatusele. Tõsi, LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja selgitanud kohtuvälises menetluses aga välja, et sõidukiga Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx tehnonõuetele vastavuse kontrolli punktis 22.03.2024 ei käidudki. Tunnistaja R. S.e 26.03.2024 ütlustest nähtub, et menetlusalune isik Mati Lind ütles peale lühimenetluse otsuse tutvustamist, et läheb hoopis koju tagasi ning ei soovigi tehnoülevaatusele minna. Asjaolu, et kaebuse esitaja 22.03.2024 tegelikult tehnoülevaatusele ei suundunud, kinnitab ka liiklusregistri 02.04.2024 väljavõte. 02.04.2024 liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt käis sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx korralisel ülevaatusel alles 28.03.2024, kuid ka selle ülevaatuse käigus avastati sõidukil hulgi puudusi ja sõiduk esitati korduvale ülevaatusele tähtajaga 27.04.
13. Järelikult on leidnud kinnitust asjaolu, et menetlusalune isik Mati Lind 22.03.2024 kell 15.08 tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti ei suundunud ning antud juhul LS § 73 lg 74 ei kohaldu. Seega on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas (22.03.2024 kell 15.08 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Jaani tn 12) juhtis Mati Lind mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga nr xxxx, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Eeltooduga rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 nõudeid, täites LS § 207 lg 1 väärteokoosseisu. 12.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale süüks arvatud teod pannud toime vähemalt otsese tahtlusega. Kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et ta asus sõidukit juhtima enne kindlustusperioodi algust (Salva Kindlustuse AS liikluskindlustuse poliisi nr 88042527 kohaselt algas kindlustusperiood 22.03.2024 kell 15.17). Samuti oli ta teadlik, et ei ole sõidukit tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli viinud. Kohus juhib tähelepanu, et Mati Lind suundus tehnonõuetele vastavuse kontrolli alles 28.03.2024, kuid ka siis esitati sõiduk korduvale ülevaatusele. Järelikult, asudes 22.03.2024 mootorsõidukit juhtima, teadis menetlusalune isik, et ta teostab süüteokoosseisudele vastavad asjaolud, ja tahtis või vähemalt möönis seda sõiduautot juhtima asudes. Seega on täidetud ka LKindlS § 81 ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude subjektiivse koosseisu tunnused. 13. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 14.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus käesoleval juhul ei tuvastanud, mistõttu on tõendamist leidnud, et LKindlS § 81 ja LS § 7 207 lg-s 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Mati Lind.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Mati Linnu puhul on tuvastatud.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LKindlS § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 207 lg 1 näeb karistusena ette samuti rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on võtnud karistuse määramisel arvesse, et teadlikult ja tahtlikult toime pandud tegu suurendab süü suurust. Kohtuväline menetleja on määranud oma otsusega väärteoasjas nr: 2590,24,000498 menetlusalusele isikule Mati Linnule juhindudes

§ 56

lg-st 1 ja § 63 lg-st 3 liikluskindlustuse seaduse § 81 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem rahatrahv ning liiklusseaduse § 207 lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem rahatrahv. Kohtuvälise menetleja tuvastatu kohaselt pani Mati Lind reaalkogumis (

§ 63

lg 3) toime kaks väärtegu, s.o nii liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise kui ka tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

§ 63

lg 3 kohaselt saab iga väärteo eest eraldi karistuse mõista vaid juhul, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Kui aga isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri väärteokoosseisule, on tegemist väärtegude ideaalkogumiga. Sellisel juhul mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Mati Linnu tegevust saab vaadelda mitme erineva teona

§ 63lg 3 mõttes.

Menetlusaluse isiku poolt on ühe teoga (mootorsõiduki juhtimisega 22.03.2024 kell 15.08) toime pandud kaks väärtegu ning mõlemad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis, mistõttu ei saa menetlusaluse isiku käitumist vaadelda lahutatud käitumisaktidena. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlusalusele isikule

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna käesoleval juhul on LKindlS § 81 ja LS § 207 lg 1 sanktsioonid võrdsed, kohaldatakse paragrahvi, mis kirjeldab tegu täpsemalt. Kohus leiab, et Mati Linnule tuleb määrata karistus LS § 207 lg 1 järgi, kuivõrd tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine võib võrreldes liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega teoreetiliselt suuremat kahju tekitada.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Mati Linnu süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Kui võtta arvesse, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning menetlusalune isik pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega, mis on raskem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suuremale süüle. Käesoleval juhul on menetlusalune isik täitnud ühe teoga kaks erinevat süüteokoosseisu. Eeltoodust tulenevalt ei ole miinimummäära lähedase rahatrahvi määramine õigustatud. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, nendele ei ole menetlusalune isik kaebuses viidanud ning neid ei tuvastanud ka kohus. 30.04.2024 koostatud karistusregistri teatisest selgub, et Mati Lind omab ühte kehtivat väärteokaristust väärteoasjas nr: 2590,20,000810 LS § 227 lg 3 järgi. Järelikult on menetlusalust isikut varasemalt liiklusalase väärteo eest juba karistatud. Karistusregistrist nähtuvalt jõustus otsus väärteoasjas nr: 2590,20,000810 04.06.2020, kuid kohus saab asuda seisukohale, et käesoleval ajal on kõnealune 8 karistus endiselt kehtiv. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 31.01.2024 kohtule taotluse Mati Linnule väärteoasjas nr: 2590,20,000810 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga, kuna isik LS § 227 lg 3 alusel määratud rahatrahvi ei tasunud. Viru Maakohtu 15.04.2024 määrusega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti 31.01.2024 esitatud avaldus ning asendati Mati Linnule väärteoasjas nr: 2590,20,000810 määratud rahatrahv arestiga ja arest üldkasuliku tööga. Kohtumäärus jõustus 01.05.2024. Kohus võtab menetlusalusele isikule karistust määrates arvesse, et transpordiameti e-teeninduses 31.05.2024 sõiduki taustakontrolli tehes on selgunud, et sõiduautole Audi A4 registreerimismärgiga xxxx tehti 06.05.2024 korduv ülevaatus ning ülevaatuse käigus leiti, et sõiduk on tehniliselt korras ning tehnoülevaatus on kehtiv kuni 05.2025. Eeltoodu annab kohtule alust loota, et menetlusalune isik tulevikus enam samalaadseid rikkumisi toime ei pane. Seega on eripreventsiooni tõttu võimalik Mati Linnule mõista sanktsiooni keskmisest määrast väiksem rahatrahv.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud kohtult rahatrahvi vähendamist ja/või ositi tasumist, kuna ta on hetkel töötu. Eeltoodu tõendamiseks esitas menetlusalune isik kohtule ka viimase kuue kuu pangakonto väljavõtte. Kui kohtuvälise menetleja otsusega määrati Mati Linnule

§ 63lg 3 sätet kohaldades LKindl

S § 81 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ning LS § 207 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot (kokku rahatrahv seega 240 eurot), siis käesoleval juhul mõistab kohus Mati Linnule LKindlS § 81 ja LS § 207 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 sätet kohaldades LS § 207 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kuivõrd menetlusaluse isiku rahaline kohustus vähenes niigi poole võrra, siis ei ole 120 euro suuruse rahatrahvi vähendamine/ositi tasumine kohtu arvates enam põhjendatud. Kohtu hinnangul mõjutab mõistetud rahatrahv summas 120 eurot vahetult isiku toimetulekut, tuletamaks isikule meelde õiguskuuleka eluviisi vajadust, ent samal ajal jätab inimesele võimaluse mõistlikuks toimetulekuks. 15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 2, § 133-134, rahuldab kohus Mati Linnu kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A. U. 24.04.2024 otsuse väärteoasjas nr: 2590,24,000498 osaliselt, s.o karistuse määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega tunnistab Mati Linnu süüdi liikluskindlustuse seaduse § 81 ja liiklusseaduse § 207 lg 1 järgi ning mõistab talle

§ 63

lg 1 sätet kohaldades liiklusseaduse § 207 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 9