KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1931 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Es

) § 63 lg 1 kohaselt kohaldada distsiplinaarkaristusi. Menetleja on käskkirjas karistuse valikut kaalunud ja põhjendanud ning leidnud, et rikkumise eest on proportsionaalseks karistuseks Xi kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine, sealjuures määranud karistuse täitmisele pööramise vaid juhul, kui isik paneb kahe kuu jooksul toime uue distsipliinirikkumise. Ka X ei vaidle vastu distsipliinrikkumise toime panemisele, küll aga ei nõustu ta terviseseisundile viidates rikkumise eest määratud karistusega.

§ 65

lg 3 sätestab, et kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata, kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Arvestades, et Xile on katseajaga distsiplinaarkaristus määratud 21.06.2024 ning pärast nimetatud kuupäeva toime pandud distsipliinirikkumise eest teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole, puudub Xil hetkel õiguskaitse vajadus – vanglal ei ole käesoleval ajal mingit alust 21.06.2024 käskkirjaga Xile määratud kartserikaristust täitmisele pöörata. 3) Samas tuleb kinnipeetaval, kes paneb toime distsiplinaarsüüteo, paratamatult arvestada, et tulenevalt

§ 63lg-st 1 võib vangla talle määrata distsiplinaarkaristuse.

Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Seetõttu peab ka kohus arvestama esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Tuleb ka arvestada, et

§ 65

lg-st 6 tulenevalt ei ole vanglal võimalik distsiplinaarkaristust pärast distsiplinaarkaristuse määramisest kaheksa kuu möödumist täitmisele pöörata. Seega õiguskaitse kohaldamise korral võib tekkida olukord, et kinnipeetav pääseb igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarkaristuse toime panemisest. Avalikkusel ei ole huvi, et süstemaatilise distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui mõne muu distsipliinirikkuja puhul. Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega olukorda muuta, kuid seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi 2

§ 69

lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna Xi käitumine ohustab julgeolekut. X paikneb eraldatud lukustatud kambris ning lisaks liikumisele on piiratud ka tema vanglasisest suhtlemist ja kehakultuuriga tegelemist. Seni tervishoiutöötajad ega vanglateenistujad Xi käitumises ega terviseseisundis seoses lukustatud kambris hoidmisega selliseid muutuseid täheldanud ei ole, mis tingiks tema lukustatud kambris hoidmise režiimi lõpetamise. Seega vangale teadaolevalt hetkel Xl tervislikke vastunäidustusi kartseris viibimiseks ei esine. Vangla jälgib kõigi kinnipeetavate seisundit ja vajadusel võtab tarvitusele meetmed, mida tervishoiutöötajad peavad vajalikuks. Kui Xil peaks enne kartserikaristuse kandmisele asumist või kartserikaristuse ajal ilmnema terviseprobleeme, mis välistavad tema kartseris viibimise, toimitakse vastavalt meditsiinitöötajate suunistele. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda Xile menetlusabi riigilõivu tasumiseks (HKMS §-d 110-112).
2. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 03.07.2024 kohtule, et taotleja on Tallinna Vanglale 30.06.2024 esitanud vaide 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 peale ning see vaie on vanglas menetlemisel. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
3. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.
4. Praegusel juhul tunnistas Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga taotleja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks kartseri 3 ööpäeva. Käskkirjaga lükati karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga 2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele (

§ 65lg 3).

Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata (

§ 65lg 4). 3

§ 65lg 6). 11. Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4