Obsah (6)

§ 151§ 44§ 157§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud s

) § 44 lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohus saab projekteerimistingimused tühistada vaid siis, kui need rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi.

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seega peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ning tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Kohus ei pea kaebeõiguse puudumise korral kaebust läbi vaatamata jätma, vaid võib kaebuse ka asja sisulise läbivaatamise tulemusel rahuldamata jätta. Kohus selgitas asja menetlemise käigus oma kahtlusi kaebeõiguses ning kavatsust lahendada see küsimus kohtuotsuses. Kohus jääb nende seisukohtade juurde ja ei pea kohtumääruse tegemist menetluse lõpplahendina põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis otstarbekas käsitleda eraldi küsimust, kas projekteerimistingimused riivavad kaebaja subjektiivseid õigusi piisavalt selleks, et kaebajal oleks

§ 44lg 1 alusel 5 kaebeõigus.

Kaebeõiguse ja kaebuse põhjendatuse küsimused on läbi põimunud ning kohus käsitleb neid ühtselt.

1. Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Tammikumäe kinnisasja osas detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole.
2. EhS § 26 lg 3 p 3 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 32 p 2 järgi keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Kaebaja põhiväiteks on projekteerimistingimuste vastuolu Tartu Valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 43)
3. Üldplaneeringu maht on väga suur ning sellest puutub asjasse väike osa. Dokumendi kahjustumise või kaduma mineku võimalus selle asukohas on väga väike. Kohus ei võta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 275 lg 1 alusel üldplaneeringut asja juurde, vaid viitab üldplaneeringule selle elektroonilises asukohas.

§ 157

lg 2 nõuded on täidetud, kuna üldplaneeringule on tuginenud kõik menetlusosalised ning menetlusosalistel oli võimalik üldplaneeringut uurida ja selles sätestatu kohta arvamust avaldada. Kaebaja väidetud vastuolu seisneb eeskätt selles, et H ja Tammikumäe õuealade paiknemine ei täida üldplaneeringus hagukülale kehtestatud nõudeid.

1. Üldplaneeringu seletuskirjast nähtub alljärgnev. 13.
2. Seletuskirja punkt 4.2.1 (seletuskirja lk 17-18) käsitleb elamuehituse nõudeid hajaasustuses. Selles on öeldud, et vallas esineb erinevaid külatüüpe või on külad oma suurusest tingitult segatüüpi külad. Elamute püstitamisel tuleb arvestada hoone asukohas väljakujunenud keskkonda (külatüüpi), sh hoonestuslaadi – hoonete paigutust põllu- ja metsamassiivide ning teede suhtes, traditsioonilisi ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust, arhitektuurseid lahendusi jne. Soovitavalt võtta eluasemekoha rajamiseks eelkõige kasutusele endised talukohad. Lubatud on üldplaneeringu kehtestamise hetkel maakatastris registreeritud hoonestamata maatulundusmaa ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse hoonestamine eluhoone (väikeelamu) ja elukondliku funktsiooni toetavate abihoonetega, kui arvestatud on õigusaktidega sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisele ja kujadele vms) ning planeeringuga määratud tingimusi. Piirdeaedade püstitamisel järgida hoone asukohas väljakujunenud tavasid. 13.
3. Seletuskirjas on eraldi antud mõistete selgitused (lk 8-10). Nende seas on: * ahelküla - õued paiknevad ühendusteede ääres, tavaliselt kahel pool teed. Õuede vaheline kaugus 100-200 m ja õuede vahele võib jääda põllu- ja heinamaid. Iseloomulikud on pikad ristkülikukujulised krundid; * haguküla - õued paiknevad ühel või kahel pool küla läbivat teed, paarikolmesaja meetri kaugusel nii teest kui üksteisest, kusjuures iga õue juurde viib peateelt kõrvaltee. Sageli on taluõued omavahel ühendatud veel piki põllu serva kulgeva teega; * ridaküla - õued paiknevad ühendusteede ääres, tavaliselt ühel pool teed. Õued moodustavad kompaktse ümbritsevatest kõlvikutest eralduva külaala. Iseloomulikud on pikad ristkülikukujulised krundid. 13.
4. Seletuskirja punkt 6.4 käsitleb väärtuslikke maastikke. Selles on öeldud, et Vooremaale 1 Tartu Valla üldplaneering 2022, kättesaadav: https://uldplaneering2035.tartuvald.ee/ 6 on Tartu valla piires iseloomulikud ahel- ja ridakülad, mis kujunesid peamiselt
5. sajandi keskpaigas talude kruntimise tagajärjel. Uute hoonete rajamisel Vooremaa maastikukaitsealale II klassi alal tuleb arvestada, et uusi maju võib ehitada ala väärtusi kahjustamata. Uued hooned peavad olema olemasolevatega sarnased mahult ja stiililt. Ridakülas võib kahe õuemaa vahele paigutada uut maja, kui majade vahe on rohkem kui 100 m ja tekkiv vahe jääb vähemalt 50 m. Vahet mõõdetakse kõige lähemate punktide vahel. Uute õuemaade rajamisel tuleb järgida üldist juba varem väljakujunenud asustusstruktuuri, olulisi vaateid ei tohi kahjustada (lk 50-51).
6. Üldplaneeringu kaardirakenduse kohaselt asub W küla hajaasustusega alal. Kehtiv üldplaneering ei määratle, missugusesse külatüüpi W küla kuulub. Kaebaja oli 17.02.2023.a vastuväites seisukohal, et Soitsjärve küla traditsiooniline pärandkultuurmaastiku ilme on ahelküla, mistõttu õuede vahemaa ei tohi ületada 100 m (dtl 23). Vastustaja selgitas 06.03.2023.a vastuses, et tegemist on hagukülaga ning Tammikumäe kinnisasjale ehitamine on sisu poolest haguküla struktuuri täiendamine, nagu oli ette nähtud 2008 kehtestatud üldplaneeringus (dtl 35). Vastustaja viidatud üldplaneeringu seletuskirjas2 (lk 44) sisaldub tõesti joonis Saadjärve ridaküla ja W haguküla kohta, millel on tähistatud võimalike uute elamute ja õuealade asukohad (s.h Tammikumäe kinnisasi). Keskkonnaamet on lähtunud sellest, et tegemist on ajalooliselt ridaküla asustusstruktuuriga. Eeltoodust nähtub, et külatüübi määramine on suures osas hinnanguline. Esineda võivad ka segatüüpi külad. Kohus ei võta lõplikku seisukohta küsimuses, kas W küla on tüübilt ahel-, hagu- või ridaküla, kuna asja lahendus sellest ei sõltu.
7. Kohtu hinnangul ei tulene üldplaneeringust kaebajale subjektiivset õigust nõuda kindlat kaugust tema õueala või hoonete ja kolmanda isiku õueala või hoonete vahel. Üldplaneeringust ei tulene, et kaebaja õueala kaugus teistest õuealadest peab olema vähemalt 200 m. Kaebaja tuletab nimetatud arvu haguküla definitsioonist. Kuid üldplaneeringu mõistete selgituste osas paiknevast küllalt ebamääraselt sõnastatud definitsioonist ei saa tuletada kohtus kaitstavat subjektiivset õigust. Kui üldplaneeringus on vajalikuks peetud sätestada hoonete või õuealade minimaalseid vahekaugusi, siis on seda tehtud (vt otsuse punkti 13.3). Nõudeid majade või õuemaade vahekaugustele hagukülas kehtestatud ei ole. Kui tegemist on ahel- või ridakülaga, siis on Keskkonnaamet kindlaks teinud, et üldplaneeringu nõuded on täidetud. Keskkonnaamet tõi seejuures välja, et Soitsjärve külas esineb väga erinevaid vahekaugusi hoonete vahel (vt otsuse punkti 4). Vastavale külatüübile omane hoonete või õuealade paiknemine üksteise ja tee suhtes on oma olemuselt pigem avalik huvi, millele projekteerimistingimuste vaidlustamisel tugineda ei saa. Lisaks ei saa W küla puhul väita, et projekteerimistingimustega ette nähtud ehitamine rikub hoonete või õuealade kindlakskujunenud paiknemist. Kaardilt (dtl 27) nähtub, et hooned ja õued paiknevad tee ja W vahelisel alal üldiselt pikkadel ja kitsastel kinnisasjadel ning väga erineval kaugusel teest. Üldplaneeringus ette nähtud nõudeks on varem välja kujunenud asustusstruktuuri järgimine. Projekteerimistingimustes ette nähtud ehitamine on sellega kooskõlas.
8. Üldplaneeringu alusel tuleb praegusel juhul arvestada ka hoonete paigutust põllu- ja metsamassiivide ning teede suhtes, traditsioonilisi ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust, arhitektuurseid lahendusi jne. Ka need on oma olemuselt avalikust huvist lähtuvad Tartu Valla üldplaneering. Seletuskiri. Tartu 2008, kättesaadav https://tartuvald.ee/documents/18024737/20534250/Tartu+valla+%C3%9CP+seletuskiri.pdf/9302ef4a-52284d03-a1d1-0dd8165ed18e 2 7 nõuded, millele tuginemiseks kaebaja peaks need siduma oma subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kaebaja seda teinud ei ole. Vastustaja on kohtu hinnangul eeltoodud nõudeid ka järginud. Vastustaja on selgitanud õueala moodustamist puistu arvelt, arvestamist olemasolevate teede ja kõlvikute piiridega ning selgitanud, et hoonestusala ei ole kasutusel põllumaana ja põllumassiivide tükeldamist ei toimu. Üldplaneeringus on eraldi ette nähtud, et hoonestamata maatulundusmaa hoonestamine eluhoone ja abihoonetega on lubatud (vt otsuse punkti 13.1). Vastustaja on kehtestanud nõude, et uued hooned peavad olema olemasolevatega sarnased mahult ja stiililt. Kohus ei näe põhjust teha etteheiteid vastustaja järeldusele, et kavandatav ehitus ei mõjuta rohevõrgustiku säilimist.
9. Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 1 järgi on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. PlanS § 75 lg 1 p 18 järgi on üldplaneeringu ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Riigikohus selgitas, et PlanS § 74 lg 5 järgi on üldplaneering detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Maakasutuse üksikasjade, sh mõne üksiku kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramine ei peaks olema üldplaneeringu ülesanne (Riigikohtu 28.03.
10. a otsus asjas nr 3-21-1370, p 19). Samuti on selgitatud, küll seonduvalt linnaehitusega, et selliste linnaehituse üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne (Riigikohtu 30.03.
11. a otsus asjas nr 3-18-1901, p 15). Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti leidnud, et projekteerimistingimused on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneering on oma olemuselt põhilahendus ja ka kooskõla üldplaneeringuga saab hinnata põhilahenduse tasemel. Projekteerimistingimused ei kaldu kõrvale üldplaneeringus üldreeglina või Vooremaa suhtes kehtestatud uute hoonete või õuealade rajamise põhimõtetest.
12. EhS § 27 lg 2 p 2 alusel tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et see ei oleks vastuolus avaliku huviga. EhS § 32 p 6 kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui EhS § 31 lg 4 p 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 7 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Vooremaa maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita, et ta tugines avaliku huvi hindamisel Vooremaa maastikukaitsealaga seotud nõuete täitmise aspektist Keskkonnaameti seisukohale. Kui vastustaja nõustus Keskkonnameti seisukoha ja põhjendusega, siis oli piisav sellele viidata. Õige ei ole kaebaja väide, et Keskkonnaameti kooskõlastus on formaalne. Vastupidi, Keskkonnaamet on kooskõlastuse andmist põhjalikult selgitanud ja põhjendanud.
13. Kaebaja väitel omandas ta H kinnisasja, lootes sellele, et tema lähiümbrusse uusi elamuid ei ehitata. Kaebaja selline soov ei ole kaalukam kolmanda isiku huvist oma kinnisasjale ehitada. Kaebaja omandas kinnisasja
14. aastal, s.o eelmise üldplaneeringu kehtivuse ajal (dtl 12). Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja lootus oleks rajanenud vastaval ajal kehtinud üldplaneeringu või muu haldus- või õigusakti sätetel. Vastupidi, vastustaja viitas sellele, et 2008-2022 kehtinud üldplaneeringus oli Tammikumäe kinnisasi tähistatud kui võimalik hoonestatav ala. 8 Kohtu hinnangul on vastustaja haldusmenetluses põhjalikult kaalunud kaebaja ja kolmanda isiku vastanduvaid huve ja avalikku huvi ning jõudnud neid kõiki parimal võimalikul viisil arvestava lahenduseni, s.h nihutanud hoonestusala kaebaja hoonetest võimalikult kaugele. Vastustaja kinnitas, et projekteerimistingimustega ette nähtud õueala vähim vahemaa kaebaja õuealast on 114 m. Kohtule ei ole äratuntav, et niisuguse vahemaa kaugusele uue elumaja ja kõrvalhoonete püstitamine saaks rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi määral, mis projekteerimistingimuste andmise välistab. Iseenesest on võimalik, et ehitamine Tammikumäe kinnisasjale raskendab või muudab võimatuks ehitamise sellest n-ö järgmisele ehk Tammiku kinnisasjale. Kuid kaebaja ei saa pöörduda kohtusse Tammiku kinnisasja omaniku huvides. Kui Tammiku kinnisasja omanik peab projekteerimistingimusi oma õigusi rikkuvaks, siis saab ta need ise vaidlustada.
15. Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei oma tähtsust, kas vastustaja haldusmenetluses üksikasjalikult vastas kõigile kaebaja väidetele avaliku huvi rikkumise kohta. Kui projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada avaliku huvi kaitsmise eesmärgil, siis ei mõjuta see asjaolu ka projekteerimistingimuste õiguspärasust. Vastustaja on kaebajale haldusmenetluses korduvalt selgitusi andnud. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal eraldi kaitstavat õigust sellele, et saada põhjendatud ja igakülgsed vastused kõigile, s.h korduvatele väidetele. Haldusorgani põhjendamiskohustus on vajalik eelkõige selleks, et haldusakti õiguspärasus oleks kontrollitav. Projekteerimistingimustes on vastustaja piisavalt käsitlenud avaliku huviga seonduvat.
16. Kokkuvõttes on projekteerimistingimused kohtu hinnangul õiguspärased ja kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud, selgitused 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seega kuuluvad

§ 108

lg 8 alusel ka kolmanda isiku menetluskulud kulude hulka, mille kandmise kohustus on kaebajal. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistmata.

23.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 9