← Eesti

4-24-1762/6

Obsah (4)§ 190§ 17§ 2§ 196

4-24-1762 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-1762 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahe

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja prefektuur määras 07.01.2022 väärteoasjas nr 2303,21,001068 Raivo Sirelale rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsus jõustus 26.01.
  2. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kristiina Feinmann 16.02.2022 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 18.04.2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
  3. 17.05.
  4. a edastas PPA Põhja prefektuur Harju Maakohtule taotluse võlgnik R. Sirelale asenduskaristuse kohaldamiseks.
  5. 04.06.
  6. a määrusega rahuldas Harju Maakohus PPA Põhja prefektuuri taotluse ja asendas R. Sirelale Põhja prefektuuri 07.01.
  7. a otsusega väärteoasjas nr 2303,21,001068 määratud rahatrahvi 300 euro ulatuses arestiga 7 päeva. Maakohus määras, et arest tuleb ära kanda vahetult pärast kriminaalasjas nr 1-23-5755 mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist. 1

(3)4-24-1762 Maakohus, tutvunud esitatud taotluse ja kohtuasja materjalidega ning ära kuulanud võlgniku seisukoha, leidis, et esitatud taotlus võlgniku suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna võlgnik ei ole senini tasunud talle määratud rahatrahvi, tal puuduvad rahalised vahendid ja vara. Arvestades, et rahvastikuregistri andmetel R. Sirelal puudub kindel elukoht, ta on süstemaatiline varguste toimepanija, korduvalt viibinud kriminaalhooldusel (Kohtute infosüsteemi andmetel viiel korral) edutult, ta on alkoholi kuritarvitaja, kellel puudub töösättumus, siis maakohus leidis, et antud juhul ei ole võimalik aresti asendada üldkasuliku tööga.
  1. Harju Maakohtu määrusele esitas 05.06.
  2. a määruskaebuse R. Sirela, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega asendada talle mõistetud asenduskaristus üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei nõustu talle määratud karistusega, kuna ta ei olnud teadlik talle määratud rahatrahvist. Trahviotsust pole ta kätte saanud. Samuti on maakohus kaebaja hinnangul toonud määruses välja rea subjektiivseid arvamusi, millised peaksid väljendama tema isikuomadusi. Need aga ei vasta tegelikkusele ning kaebaja leiab, et tema puhul on tegemist toreda, tööka ja pealehakkaja tragi vanahärraga. Kohtuniku väide puuduva elukoha osas on meelevaldne. R. Sirelal on kehtiv üürileping Xxx sotsiaalmajas kuni
  3. a lõpuni. Samuti toob kaebaja välja, et tema arestiga karistamine on maksumaksjale liiga kulukas. Kergemate väärteorikkumiste puhul pole õigustatud määrata kulukaid vangistusi. Kaebaja rõhutab, et kohus saab otsuse rajada ainult kontrollitud ja tõendamist leidnud tõenditele tuginedes. Käesoleval juhul on kohus asunud ise omale sobivate oletuste tõlgendamise teele. Kaebajale on sealjuures alusetult ette heidetud alkoholi kuritarvitamist. Määruses ei ole ära näidatud, milliste tõenditega on kindlaks tehtud, et ta on alkohoolseid jooke kuritarvitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2

valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

§ 196

lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

  1. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
  2. Määruskaebus ei sisalda etteheideid maakohtule ega argumente, millised ei oleks maakohtule olnud teada ning millega maakohus ei oleks R. Sirelale asenduskaristuse määramisel arvestanud. Maakohus on selgitanud põhjalikult ja jälgitavalt, miks käesolevalt tuleb isikule määratud rahatrahv asendada arestiga. Kaebaja toob välja, et tal on kehtiv üürileping sotsiaalmajas käesoleva aasta lõpuni. Maakohus pole üürilepinguga seonduvat kahtluse alla seadnud, kuid on märkinud, et R. Sirelal puudub rahvastikuregistri kohaselt elukoht, st püsivat elukohta tal pole. Seda kinnitas maakohtu istungil sisuliselt kaebaja ka ise, kui selgitas, et ta pole saanud kätte rahatrahvi määramise otsust ning märkis, et ta on eelnevast elukohast vahepeal kolinud Xxx tn sotsiaalmajja. Kaebaja heidab maakohtule ette, et määruses avaldatakse subjektiivseid seisukohti, nt on märgitud, et ta kuritarvitab alkoholi, kuid selle kinnituseks ei ole mingisuguseid tõendeid. Vastava info on kaebaja ise maakohtu istungil avaldanud, nimelt on maakohus küsinud isiku tervise kohta ning 2

(3)4-24-1762 muuhulgas ongi R. Sirela selgitanud, et on elu jooksul palju alkoholi tarvitanud, seejuures märkinud sedagi, et viimane kord ta vahistamisel mõõdeti tema alkoholijoobeks 4 promilli. Seega on maakohus lähtunud määruse tegemisel kaebaja enda poolt maakohtu istungil avaldatud andmetest. Kuigi kaebaja leiab, et aresti kohaldamine talle ei ole põhjendatud, on maakohus toonud välja asjaolud, mis annavad aluse arvamuseks, et muud mõjutusvahendid on R. Sirela puhul end ammendanud ja aresti kohaldamine on põhjendatud. Ainuüksi see, et kaebaja ei nõustu maakohtu vastava järeldusega, ei anna alust maakohtu seadusliku määruse tühistamiseks. 8. Eeltoodust tulenevalt pole kohtul võimalik kaebaja taotlust rahuldada ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.