Obsah (8)

§ 46§ 54§ 65§ 146§ 47§ 3§ 132§ 133

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-6613 Tsiviilasi E

§ 46

lg 1 p 2 ja edastas vastavad korraldused koos määrusega ka arestimisakti täitma kohustatud isikutele (sealhulgas Swedbank AS-ile). Kohtutäitur on kohtutäituri tasu osas võlgniku võlausaldaja. Määrus, mis lubab kasvava metsa raieõiguse võõrandada, kitsendab kohtutäituri kui võlausaldaja õigusi, sest kasvav mets on arestitud mh kohtutäituri tasu nõuete katteks. Võlgniku pangakonto ja sissetuleku arestist vabastamisel arestiga tekkinud arestipandiõigused lõppevad. Kuivõrd arestipandiõigusega on tagatud mh kohtutäituri tasu nõuded, siis kitsendab arestipandiõiguste lõpetamine kohtutäituri õigusi. Kinnisasjal kasvav mets on kinnisasja oluline osa (TsÜS § 54 lg 1). Seega on selle raieõiguse müümine käsutuskeeldu rikkuv tehing (tulenevalt

§ 54lg 2 ja Ts

ÜS § 88 lg 1). Maakohus ei ole võlgniku kinnisasja arestist vabastanud. Kohtul puudub selleks ka õigus (vt Tartu Ringkonnakohus 19. detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-19394, p 19). Kasvav mets on kohtutäituri poolt kehtivalt arestitud ning arest ei ole lõppenud ega lõpetatud. FIMS-st ei tulene kohtule võlgade ümberkujundamise menetluses õigust tühistada täitemenetluses seatud areste. Maakohus peab ekslikult täitemenetluses kohaldatud areste kohtumenetluses nõude tagamise abinõuks, mille tühistamist FIMS § 16 lg 3 p 2 võimaldab. Kohtutäitur on võlgniku arvelduskonto arestinud täitemenetluse läbiviimise käigus vastavalt täitemenetluse seadustiku (

) §-le 115. Täitemenetluses varalise õiguse arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus (

§ 65lg 1).

Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool (

§ 65lg 3).

Varalise õiguse (sh pangakonto ja sissetuleku) arestist vabastamisega arestipandiõigus lõppeb. Kohus ei ole käesolevas asjas võlgade ümberkujundamiskava kinnitanud, mistõttu ei saa rääkida olukorrast, kus võlausaldajate nõudeid täidetakse või selle täitmiseks on olemas kava. Võlgnik esitas maksejõuetusavalduse ca aasta aega tagasi. Võlgade ümberkujundamise menetlus algatati enam kui 7 kuud tagasi. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei tähenda automaatselt ümberkujundamise kava kinnitamist ega selle alusel nõuete täitmist. Sellises olukorras ei ole võlausaldajate kasuks tekkinud arestipandiõiguse lõpetamine mingilgi määral põhjendatud.

1. Võlgnik ega usaldusisik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 osas (TsMS § 667 lg 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleb kaebajale tagastada. Muud määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
3. Asja materjalide kohaselt esitas võlgnik
4. mail 2023 kohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis
5. mai 2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused (teadaolevad täitemenetlused kohtutäitur Oksana Kutšmei juures on nr 084/2022/1462, nr 084/2022/1484, nr 084/2022/2451, nr 084/2022/3025, nr 084/2022/3665, nr 4 084/2022/5225, nr 084/2022/5735 ja nr 084/2022/7538) ning võimalikud sundtäitmised. Kohtutäitur on täitemenetlused
6. mail 2023 peatanud

§ 46lg 1 p 2 alusel.

Kohus algatas

1. septembri 2023 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse. Võlgade ümberkujundamise kava esitati kohtule
2. detsembril
3. Kohus ei ole
4. detsembril 2023 esitatud kava kinnitamise osas seisukohta võtnud.
5. märtsil 2024 esitas usaldusisik kohtule taotluse uue võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks, samuti taotles usaldusisik luba võlgnikule kuuluval X kinnistul kasvava metsa raieõiguse müügiks. Kohus andis
6. märtsi 2024 määrusega usaldusisikule uue tähtaja kava esitamiseks
7. maiks
8. KIS-i andmetel ei ole usaldusisik käesoleva ajani uut kava kohtule esitanud.
9. Kohtutäitur on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus andis võlgade ümberkujundamise menetluse raames võlgnikule nõusoleku müüa võlgnikule kuuluval X kinnistul kasvava metsa raieõigus avalikul enampakkumisel elektroonilises oksjonikeskkonnas tingimusel, et raieõiguse müügist saadav raha kantakse võlgniku pangakontole ja sellest tehakse väljamakseid võlgniku võlausaldajatele vastavalt kavale ja arvestades PankrS § 20 lg 1, 2 ja FIMS § 26 lg 5 sätteid (määruse resolutsiooni p 2). Asja materjalide kohaselt on X kinnistu (reg nr XXXXXX) täitemenetluses arestitud ja selle kohta esitas kohtutäitur koos määruskaebusega ka
10. aprilli 2023 kinnisasja arestimise akti. 9.
11. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et olukorras, kus kohus ei ole määrusega võlgade ümberkujundamise kava kinnitanud (ning tekkinud ei ole FIMS § 30 lg 4 järgi uut täitedokumenti kavaga hõlmatud nõuete osas), ei saa kohus otsustada täitemenetluse väliselt võlgniku vara müüki kava täitmiseks. Maakohtu määruse põhjendused, miks ja millisel õiguslikul alusel annab kohus võlgnikule endale loa täitemenetluses arestitud vara müümiseks enne kava esitamist ja kinnitamist, ei ole arusaadavad. 9.
12. Maakohus viitab raieõiguse müüki lubades mh FIMS § 26 lg-le 5, mis reguleerib kohtu õigusi ja kohustusi kava kinnitamisel. Ringkonnakohus rõhutab, et kohus saab kaaluda kava kinnitamist ja selle täitmist tagavaid meetmeid üksnes siis, kui kava on kohtule esitatud. Asja materjalide kohaselt võlgnik ja usaldusisik
13. detsembril 2024 kohtule esitatud kava kinnitamist enam ei taotle, usaldusisikule on määratud tähtaeg uue kava esitamiseks. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud kava, mille kinnitamise üle saaks kohus otsustada, siis ei kohaldu praegusel juhul ka FIMS § 26 lg 5, mis võimaldab kohtul kava kinnitamisel arvestada, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks. Täitedokumendiks on üksnes kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava (FIMS § 30 lg 4), seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et käesolevaks ajaks on ära langenud alus OK Incure OÜ nõuete täitmise tagamiseks, sest nimetatud võlausaldaja nõuete täitmine toimub võlgade ümberkujundamise menetluse raames. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et kohtu kinnitatud kava puudumisel puudub võlgnikul võlgade ümberkujundamise menetluses ka õiguslik alus võlausaldajatele maksete tegemiseks, mistõttu on OK Incure OÜ-l jätkuvalt põhjendatud huvi, et täitemenetluses arestitud vara säiliks. 9.
14. X kinnisasi on arestitud täitemenetluses koos oluliste osade ja päraldistega. Kasvav mets on TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja arestitud koos kinnisasjaga. Kinnisasja arestimine hõlmab kinnisasja metsamajanduslikud saadused, kui saadused on veel maapinnaga püsivas ühenduses või on kinnisasja päraldised (

§ 146lg 2).

Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (

§ 47

lg 1) ja võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima (

§ 47lg 12).

Seega eksis maakohus võlgnikule metsa raieõiguse müügiks õigust andes nimetatud sätete vastu. 9.

1. Maakohtu määrus tuleb arvestades eeltoodut resolutsiooni p 2 osas tühistada. 5
2. Kohtutäitur on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus tühistas võlgniku vara suhtes ja täitemenetluse tagamiseks kohaldatud hagi tagamise abinõu - võlgniku pangakonto ja sissetulekute arestimise ja vabastas võlgniku sissetulekud ja pangakonto aresti alt (määruse resolutsiooni p 4). Kohtutäituri määruskaebuse kohaselt varalise õiguse (sh pangakonto ja sissetuleku arestist vabastamisega arestipandiõigus lõpeb. Olukorras, kus võlgade ümberkujundamismenetluses ei ole 7 kuu jooksul kava kinnitatud, ei ole võlausaldajate kasuks täitemenetluses tekkinud arestipandiõiguste lõpetamine põhjendatud. 10.
3. Maakohus tugines võlgniku pangakontole täitemenetluses seatud aresti tühistades FIMS § 16 lg 3 p-le 2 ja põhjendas aresti tühistamise vajalikkust mh võlgniku vajadusega asuda täitma kava. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et olukorras, kus kohus ei ole kava kinnitanud, ei saa täitemenetluses arestitud vara aresti alt vabastamist põhjendada kava täitmise vajadusega. 10.
4. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima (

§ 47lg 12).

See on vajalik täitemenetluses osalevate sissenõudjate õiguste tagamiseks ja nende arestipandiõiguste järjekorra säilimiseks. Täitemenetlust korraldab ja teeb täitetoiminguid (sh arestib vara) kohtutäitur, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 3

). Ringkonnakohus leiab, et FIMS-st ei tulene kohtule selget alust tühistada täitemenetluse peatumise ajal eelnevalt toimunud vara, sh pangakonto arestimine. Sellist õigust täitemenetluses ei saa kohtule tuletada FiMS § 16 lg 3 teise lause p-st 2, mis annab kohtule õiguse tühistada võlgniku suhtes toimuvas teises kohtumenetluses kohtu poolt seatud hagi tagamise abinõu, sh maksekonto arestimine. 10.3. Käesolevas asjas ei olnud arestitud pangakontode vabastamine vajalik võlgniku ja tema ülalpeetava ülalpidamise tagamiseks. Pangakonto arestimise korral täitemenetluses on võlgniku ja tema alaealiste ülalpeetavate igapäevane toimetulek tagatud

-i nende normidega, mis sätestavad füüsilise isiku sissetuleku arestimise erisused (

§-d 130- 136). Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (

§ 132lg 1).

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet (

§ 132lg 2). Võlgniku suhtes FIMS § 18 lg 1 ja Pankr

S § 20 lg 1 alusel käsutuskeelu kohaldamisel kohalduvad võlgnikule samad õigused sissetuleku kasutamisel. Maakohtu määrusest ei nähtu, kui palju oli võlgnikul raha pangakontol, mille aresti alt vabastamist maakohus vajalikuks pidas. Võlgnik avaldas maksejõuetusavalduses oma sissetulekuks 700 eurot kuus ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. Kohtutäitur peab tagama võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (

§ 133lg 1) ja seda ka täitemenetluse peatamise korral.

Kohtutäitur saab sel eesmärgil enne täitemenetluse peatamise otsuse tegemist (§ 46 lg 1 p 2, § 47 lg 12) teha vajalikud korraldused võlgnikule sissetuleku tagamiseks. 10.

1. Maakohtu määrus tuleb resolutsiooni p 4 osas tühistada.
2. Maakohus tegi vaidlustatud määruse FIMS § 16 lg 3 p 2 alusel ja selle määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi määrusega kitsendati (FIMS § 16 lg 7). Kohtutäituril on võlgniku vastu täitekulude nõue, mis nõutakse sisse samas täitemenetluses, milles arestitud vara maakohus aresti alt vabastas või lubas võlgnikul endal müüa. Seega on kohtutäitur isikuks, kelle õigusi maakohtu määrusega kitsendati ja tal on kaebeõigus. Kohtutäitur on määruskaebuse täienduses juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu, et määruskaebuse lahendamisel ei ole maakohus kaasanud võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste kõiki sissenõudjaid puudutatud isikutena. Nimetatud väide on iseenesest õige. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kaevatavas ulatuses ning maksejõuetusmenetlus jätkub, seega saavad ülejäänud 6 võlausaldajad kaitsta oma õigusi jätkuvas menetluses, mistõttu ringkonnakohus neid käesolevasse määruskaebemenetlusse ise ei kaasa.
3. Ringkonnakohus tagastab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Ülejäänud määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7