Obsah (10)

§ 184§ 68§ 54§ 55§ 83§ 191§ 16§ 56§ 58§ 57

1-23-4538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.12.2023. a, Pärnu Kohtuasja number 1-23-4538 Kohtukoosseis Liisa Nuut, Eili Pais, Hegert Vesik Prokurör ri

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluse korras Kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa riigi õigusabi korras Süüdistatav Armens Večels Isikukood või sünniaeg: Aadamsoo, kuulutamisel 090696-10909 Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: Läti Vabariigi kodanik Haridus: keskharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata; Läti Vabariigi Riia linna Pardugava kohtu 15.05.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11170014116 tunnistati Armens Večels süüdi kriminaalseadustiku § 177 lg 3 (isikute grupis kelmuse) järgi ja karistati 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat ja 8 kuud. Tõkend Kahtlustatavana kinni peetud 10.04.
2. a kell 19.23; Pärnu Maakohtu 12.04.
3. a kohtumäärusega vahistatud. 1 1-23-4538 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311-313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1) Süüdi tunnistada Armens Večels

§ 184

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda seeläbi Armens Večelsi karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.04.2023. a. Lisakaristusena

§ 54

lg 1, 3 alusel kohaldada Armens Večelsile Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 6 (kuueks) aastaks.

§ 55

lg 2 kohaselt arvestada sissesõidukeelu tähtaega Armens Večelsi Eesti Vabariigist väljasaatmisest arvates. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2) KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Armens Večelsilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud summas 2044,56 eurot; § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 1812,50 eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 168 eurot, kokku 4025,06 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700037788 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-23-4538“. 3) Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendina

§ 83

lg 1 alusel Maksu- ja Tolliameti valduses (Pärnu Rannametsa tee 4) olev Armens Večelsile kuuluv mootorsõiduk Audi A6 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X) koos sõiduki süütevõtme ja registreerimistunnistusega (X). 4) Ekspertiisiobjektideks olnud narkootiline aine, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule, konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 5) Asitõendid 5.

1. Kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanik Armens Večelsile Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituses (Pärnu Riia mnt 233a) hoiul olevad mobiiltelefonid Xiaomi-Redmi-Note8 ja Xiaomi-Mi-11-Lite-5G, ning kinnipidamisel ära võetud tahvelarvuti Apple-iPad-mini 2 ja Läti LMT simümbris koos Läti Tele2 sim-kaardiga. 5.
2. Kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetuna Maksuja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituses (Pärnu Riia mnt 233a) hoiul olevad ekspertiisiaktiga nr 23E-AN0527 tagastatud pakendid. 2 1-23-4538 5.
3. Kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetuna Maksuja Tolliameti uurimisosakonna andmelaos asuvad Armens Večelsile kuuluvate mobiiltelefonide Xiaomi-Redmi-Note8 ja Xiaomi-Mi-11-Lite-5G ning tahvelarvuti Apple Ipad mini2 vaatluse käigus ning sideettevõtjalt telefonide kohta saadud andmete allalaetud koopiafailid. 6) Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ja Tallinna Vanglale ning jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine
5. detsembril
6. a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 22.12.
7. a. I Süüdistus Armens Večelsit süüdistatakse selles, et tema sai enda valdusesse kollakat värvi protonitaseeni sisaldava pulbrilise aine, massiga 2000 grammi (11% protonitaseeni sisaldusega), mis sisaldas 220 grammi narkootilist ainet protonitaseeni ning valdas ja vedas seda 10.04.2023 kell 17:42:31 X piiripunkti kaudu X X enda poolt juhitud sõiduautoga Audi A6 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X) sõiduki salongi tagaistme põrandal jalamattide alla peidetuna läbipaistavas kilepakendis, mis oli pealtpool valges ja seestpoolt hõbedases fooliumkotis, mis omakorda oli maalriteibiga kinni mähitud MAXIMA kirjadega plastikaatkotis, mis omakorda oli kollast värvi teibiga kinni mähitud läbipaistvas plastikaatkotis, mis omakorda oli läbipaistvas õhukeses plastikaatkotis, mis omakorda oli MAXIMA kirjadega plastikaatkotis, 3 1-23-4538 mis omakorda oli maalriteibiga kinni mähitud läbipaistvas plastikaatkotis, mis omakorda oli valget värvi BENU apteegi logo ja kirjetega plastikaatkotis, mis omakorda oli koos ühe tumesinist värvi ühekordse kummikindaga valget värvi plastikaatkotis kuni 10.04.2023 kella 18.20-ni, mil sõiduk X maanteel X bussipeatuses peatati ning protonitaseen tollikontrolli käigus Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt Armens Večelsilt leiti ja ära võeti. Lisaks narkootilisele ainele protonitaseen valdas ja vedas Armens Večels oma taskus fooliumpaberi sees ühte helesinist ovaalset tabletti massiga 0,13 grammi, mis sisaldab alprasolaami, mille protsendilist sisaldust ei määrata. Protonitaseen kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3-1 lg 1 ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja isotonitaseeni isomeerina ja alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Aine käitlemine oli ebaseaduslik, kuna Armens Večelsil puudus igasugune luba narkootiliste ainete, sealhulgas protonitaseeni ja alprasolaami, käitlemiseks. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele tavalisele isikule piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 0,00025 – 0,001 grammist protonitaseenist, seega 220 grammist protonitaseenist piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 2 200 000 kuni 8 800 000 isikule. Armens Večels käitles suures koguses narkootilist ainet, kuivõrd 220 grammist protonitaseenist oleks keskmiselt piisanud 5,5 [(2,2milj+8,8milj)/2=5,5milj] miljonile inimesele narkojoobe tekitamiseks. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Armens Večelsile teada ning ta eesmärgiks oli selle realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Armens Večelsi käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega, Armens Večels narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, mis seisnes narkootilise aine valdamises ja vedamises, pani toime

§ 184lg 1 sätestatud kuriteo.

II Menetluse käik 2.

1. Pärnu Maakohtu 31.07.
2. a määrusega anti süüdistatav Armens Večels süüdistuses

§ 184lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla.

Eelistungil 27.09.

1. a tunnistas Armens Večels ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Pärnu Maakohtu 27.09.
2. a määrusega lahendati eelmenetluses arutluse all olevad küsimused ning kontrolliti tõkendi jätkuva kohaldamise vajalikkust. 4 1-23-4538 2.
3. Eelistungi jätkuna toimunud kohtuliku arutamise avaistungil tunnistas Armens Večels jätkuvalt oma süüd, kaitsja toetas süüdistatava positsiooni ning kohtumenetluse pooled avaldasid kohtule ühise seisukoha, et kriminaalasja arutamise üldmenetluses tingib poolte vaheline karistusvaidlus. 2.
4. Kohtuliku arutamise järgselt taotles prokuratuur Armens Večelsi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja tema karistamist 10-aastase vangistusega, arvates karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes seeläbi karistuse kandmise algusajaks 10.04.

1. a. Lisakaristusena taotleb prokuratuur väljasaatmist ning sissesõidukeelu kohaldamist 10 aastaks. Samuti taotleb prokuratuur kuriteo toimepanemise vahendina A. Večelsile kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimist. Prokurör esitas samuti oma ettepanekud asitõendite ja menetluskulude osas. 2.
2. Kaitsja taotles alternatiivselt õigeksmõistmist või süüdimõistmisel karistuse mõistmisel süü suuruse hindamist sanktsiooni alammäära lähedases määras. III Kohtuotsuse põhjendused 3.
3. Armens Večelsile heidetakse ette suures koguses narkootiliste ainete, süüdistuse kohaselt protonitaseeni ja alprasolaami, ebaseaduslikku käitlemist, kvalifitseerituna

§ 184lg 1 alusel.

3.

1. Kohtuliku arutamise ja uuritud tõendite kogumis hindamise pinnalt puudub vaidlus, et 10.04.
2. a ajavahemikul kell 18:20-20:46 teostatud läbivaatuse käigus leiti Armens Večelsi valduses olnud sõidukist - millega ta oli X X – pakend ainega ning kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt isiku valdusest tablett. Leiud, seega ka kuriteo avastamise aeg, milliseni ebaseadusliku teo toimepanemine vältas, on fikseeritud 10.04.
3. a läbivaatuse aktis nr 23LA0490571-1 koos fototabeliga /I kd, tl 36-43/, samuti asjaolu, et A.Večels viibis sõidukis üksi. Paki leidmist isiku valduses olevast sõidukist kinnitavad ka tunnistaja X.Xe ütlused, aga ka A.Večelsi enda ütlused /kohtuistungi protokoll 6.11.
4. a/. Akti kohaselt 10.04.
5. a ajavahemikul kell 18:20-20:46 teostati läbivaatus sõiduautole Audi A6 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X), mis oli liikumas X X poole. Sõiduk peatati 10.04.
6. a kell 18:20 tolliseaduse § 61 alusel X. Sõidukis oli üks isik. Tollikontrolli käigus avastati sõiduki salongi kontrollimisel paremalt poolt tagumise istmerea ees põrandal olevate mattide alt (peamine oli kummist jalamatt ja selle all oli tekstiilist jalamatt) valgesse kilekotti mässitud pakend /foto tl 40/. Valget värvi plastikaat koti lahti lõikamisel, tuli seest nähtavale tumesinist värvi ühekordne kummikinnas ja valget värvi Benu logo ning kirjega kilekott, mille sees läbipaistev kilekott, kinni mähitult maalriteibiga. Viimases pakendis sees pealtpoolt valge ja seestpoolt hõbedane fooliumkott, milles läbipaistev pakend, mille sees kollakat värvi pulbriline aine. Aine reageeris amfetamiini kiirtestile (akti teksti osas), testi fotolt nähtub positiivne reageering heroiin, amfetamiin, fentanüül, kokaiin, MDMA. Kontrollimisel tuvastati kollakat värvi pulbriline aine, pakend kogukaaluga 2195,3 grammi, fotolt pakendite avamise järgselt tuvastatav kaal 2195,0 grammi /foto I kd, tl 41/. Kohtuvaidlustes kaitsja tõstatatud väide pakis oleva aine massi jälgimatuse osas on ainetu, esmakordne pakenditeta aine kaalumine toimus ekspertiisiasutuses ja on kajastatud 13.04.
7. a narkootilise aine ekspertiisiaktis 23E-AN0527 ja esmakordselt 06.06.
8. a kohtumääruses. Ekspertiisiaktist /I kd, tl 46/ on tuvastatav, et aine saabus ekspertiisiasutusse koos pakenditega. 5 1-23-4538 Lisaks ära võetud ainetele on läbivaatuse aktist jälgitav ka kahe nutitelefoni ning A.Večelsi valdusest leitud tahvelarvuti äravõtmine. Läbivaatuse aktis kajastatud Armens Večelsi ütlused tema esmase vastusega, et ta ei tea, mis pakendis, tõendina arvesse võtta ei saa. Armens Večels on 06.11.
9. a kohtuistungil ütlusi andnud, seega on tema ütlused kogutud ristküsitluse vormis. Läbivaatuse aktis /I kd, tl 36-43/ puuduvad viited selle kohta, kuidas on ütluste saamiseks menetlusõiguse nõudeid järgitud, kas A.Večelsit informeeriti õigusest (sh enda vastu ütluste andmisest keeldumise õigusest) põhiseaduse § 22 tähenduses. KrMS § 2911 poolte kokkuleppel on avaldatud tunnistaja X.X ütlused /I kd, tl 179-181/, mille kohaselt tunnistaja täitis oma tööülesandeid Maksu- ja Tolliameti vaneminspektor-koerajuhina. Kontoris tavapärast analüüsitööd tehes, otsustati kontrollida X kaudu sisenenud sõidukit. Teel kohati sõidukit, mida kontrollida sooviti. Sõidukile järele sõites, sõitis Audi väga kiire hooga, ringristmikul oli näha, et sõiduki juht vaatas tunnistaja poole. Audi hakkas teepeal vingerdama ja kaldus ka vastassuuna vööndisse. Tunnistaja sõitis Audile järgi kuni X bussipeatuseni, vahetult enne seda andis ka peatumismärguande – heli- ja valgussignaaliga. Pärast seda sõiduk peatus X bussipeatuses, kus juba ees ootasid nö värvilise X autoga Y.Y ja Q.Q. Y.Y ja Q.Q olid enne Audi peatumist juba autost väljas ja andsid käega märku Audi juhile, kuhu auto parkida. Audi peatus tollivärvides auto taha. Audis oli üks isik. Y.Y ja Q.Q läksid Audi juhi juurde ja küsisid sõiduki dokumente. Kui Y.Y avas tagumise ukse (kõrvalistuja poolt), andis ta tunnistajale märku, et leidis midagi kõrvalistuja esiistme alt. Ta palus Audi juhi enda kõrvale ja küsis, millega on tegemist. Juht teatas, et tema ei tea, millega on tegemist, aga et temal paluti see pakk Tallinnasse toimetada. Korduvatele küsimustele, mis pakis on, vastas juht, et tema ei tea. Tulenevalt kahtlusest, et tegemist võib olla keelatud aine transportimisega, sõideti angaari sõiduki läbivaatuseks. Autost midagi muud ebaseaduslikku ei leitud. Leitud pakend avati, seda ümbritses hulk erinevaid kilepakendeid ja teipe. Kõige viimane pakend enne ainet oli läbipaistev kilepakend. Kiirtesti kasutamisel reageeris aine erinevatele testidele: amfetamiini testile, kokaiini testile ja fentanüuli testile. Aine kaaluti. Ütlused ulatuses, mis puudutavad Armens Večelsi poolt täiendava kontrolli käigus Y.Y öeldut, ei ole KrMS § 66 tulenevalt tõendina lubatavad. Ülekuulamise protokollist ei nähtu, et tunnistaja X.X oleks vestlust pealt kuulnud, vaid viitab, et kolleeg vestles ja talle vastati, viidates sellega, et tema ütluste sisuks on teiselt isikult (Y.Y) kuuldu, mis võib tõendiks olla vaid seaduses sätestatud alustel ning korras. 3.
10. Ebaseaduslike ainete käitlemise ahel ning kuriteo toimepanemise aeg A.Večelsi poolt Eesti Vabariigis on vaidlustamata kinnitust leidnud Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastus süsteemi (ANTS) – vaatlusprotokollis 11.04.
11. a ning selle lisades kajastatud teabega, /I kd, tl 53-66/ - mootorsõiduk registreerimismärgigaX on sisenenud X X kaudu 10.04.
12. a kell 17:42:
13. 06.11.
14. a süüdistatava ristküsitlusel ilmnenud vastuolu piiriületuse kohas on A.Večelsi enda ütustega kõrvaldatud, kuivõrd A.Večels on selgitanud, et konkreetset piiriületuskohta ei tea, kuna ei tunne X. A.Večelsi viibimist Eesti Vabariigis kinnitab samuti sideettevõtjalt saadud andmete vaatlusprotokoll 24.05.
15. a /I kd, tl 87-88/, mille kohaselt on sideseansid Eesti Vabariigi territooriumil asuvate sideettevõtete masti mõjualas 10.04.
16. a alates kell 17:50:
17. Kinnipidamisel isiku valdusest ära võetud sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt kuulub mootorsõiduk registreerimismärgiga X Armens Večelsile /I kd, tl 76-77/, sama sõiduki 6 1-23-4538 juhtimiselt peeti isik ka kinni, mida kinnitab nii läbivaatuse akt, tunnistaja X.X ütlused, aga ka A.Večelsi enda ütlused /kohtuistungi protokoll 6.11.
18. a/. 3.
19. Käitlemisahela algus A.Večelsi poolt on tõendamist leidnud 6.11.
20. a kohtuistungil A.Večelsi antud ütlustega, mille kohaselt oli aprillis
21. a kogunenud palju võlgnevusi ja ta leidis Telegrami grupist võimaluse pakke X vedada. Veetud pakid tuli ära peita, salvestada geolokatsioon ning teha fotod. Grupis, millest A. Večels paki vedamise kuulutuse leidis, müüakse narkootikume, varastatud esemeid, odavat alkoholi. Tasuks pakuti 1000 eurot. Toimetatava paki sai A. Večels samuti saadetud geolokatsiooni asukohast kätte. Pakki ära võttes möönis A. Večels enda ütluste kohaselt, et pakis võib olla midagi ebaseaduslikku, kellelegi väärtuslikku, kahtlust kinnitas talle nii veo leidmise grupp kui ka lubatud tasu. Jätkas aga kahtlustest hoolimata tegu, kuna raha oli vaja. Pärast paki enda valdusesse saamist vastati talle pakis oleva kohta esitatud küsimusele, et see mingi heroiini aseaine, mida tarvitatakse selleks, et enda tarvitamisest välja tulla. Ütluste kohaselt kasutas A.Večels GPS-i, mida kinnitab kahtlustatavana A.Večelsi kinnipidamisel ära võetud tahvelarvuti Apple-iPad-mini2, mobiiltelefoni Xiaomi-RedmiNote8, mobiiltelefoni Xiaomi-Mi-11-Lite-5G ja Läti LMT sim-ümbris koos Läti Tele2 simkaardiga - vaatlusprotokoll, 26.04.
22. a /I kd, tl 79-86/, milles Google maps rakenduse avamisel nähtav sihtkoht kaugusega X km, X ristmik. Mis kogumis A.Večelsi ütlustega, kinnitavad, et tegemist oli sihtkohaga, kuhu A.Večels pidi paki toimetama. Seega on uuritud tõendite kogumis hindamisel vaidlusteta tõendamist leidnud, et A.Vecels leidis raha teenimise eesmärgil narkootiliste ainete müügiga seotud Telegrami grupist võimaluse 1000 euro tasu eest pakke X vedada. Enne käitlemistegudega X jõudmist, teadlikkust asjaolust, et veetavas pakis on narkootilised ained, kinnitas A. Večels oma ütlustes, mille kohaselt talle selgitati, et pakis heroiinilaadne aine. Kohtulikul arutamisel on poolte poolt vaidlustamatult kinnitust leidnud, et A. Večels sai X geolokatsioonis enda valdusesse paki, mille toimetas enda juhitud mootorsõidukis 10.04.
23. a kella 17:42:31 ajal X ning valdas pakki ainega kuni 10.04.
24. a kell 18:
25. 3.
26. Esialgse karistusvaidluse asemel, millele pooled küll kohtuliku arutamise käigus põgusalt ka viitasid, kujunes kohtuliku arutamise keskseks sõlmküsimuseks hoopis teadlikkus käideldava narkootilse aine liigist, seeläbi ohtlikkusest ja sealt omakorda vaidluskeskmeks süü suurus. Kaitseversioon ja süüdistatava ütlused selle kohta, et tegemist oli heroiinilaadse ainega ning prokuratuuri süüdistus protonitaseeni käitlemise kohta. Veetud alprasolaami, tableti osas vaidlusküsimusi ei tõusetunud. Süüdistuse kohaselt on A.Večelsile ette heidetud protonitaseeni käitlemist koguses, millest oleks piisanud 5,5 [(2,2milj+8,8milj)/2=5,5milj] miljonile inimesele narkojoobe tekitamiseks ning 1 doosi alprasolaami käitlemist. Aine äravõtmisel reageeris aine amfetamiini, heroiini, kokaiini, fentanüüli ja MDMA kiirtestile /I kd, tl 36-43/. Puudub faktiline vaidlus leitud aine olemuses. 13.04.
27. a narkootilise aine ekspertiisiakti nr 23E-AN0527 /I kd, tl 46-49/ kohaselt esitati ekspertiisiks kollakas pulber massiga kokku 2000 grammi, mis sisaldab 11% protonitaseeni, pulbris sisaldus 220 grammi protonitaseeni, mis kuulub vastavalt sotsiaalministri 18.05.
28. a määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja isotonitaseeni isomeerina (käesolevaks hetkeks, alates 4.09.
29. a narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kantud). Samuti helesinine ovaalne tablett massiga 0,13 g, mis sisaldab alprasolaami. 7 1-23-4538 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine § 3 lg 1 alusel on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Ekspertiisiaktis on aine kaalutud ilma pakendita. Arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0177, 21.11.
30. a /I kd, tl 50-52/ kajastab ekspertarvamust protonitaseeni joovete tekkimise kohta. Eksperdi arvamuse kohaselt piisab kümnele tavalisele inimesele umbes 0,251 mg (0,00025-0,001 g) protonitaseenist. Seega on ekspertiisis tuvastatud protonitaseenist narkootiliste joovete faktiline ulatus (220/0,000025=) 8,8 miljonit kuni (220/0,0001=) 2, 2 miljonit. Üks tablett alprasolaami on võrdsustatav ühe joobe tekitamise annusega. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtu hinnangul on lisaks isiku valdusest paki leidmisele tõendamist leidnud asjaolu, et A.Večels oli teadlik, et pakis, mida veab, on narkootilise, heroiinilaadne aine. Kohtu veendumus tugineb kohtule esitatud tõenditega riimuvatele A.Večelsi ütlustele – vedamistöö leidmine Telegrami grupist, milles muuhulgas narkootiliste ainete müügikuulutused, konspiratiivne paki saamine geolokatsioonist, laekunud selgitused paki sisu kohta, et tegemist on heroiinilaadse ainega, samuti veo sihtkoht ning paki geolokatsioonis peitmise kohustus ning vedamise eest lubatud tasu. Kaudse tõendina kinnitab narkootilise aine vedamist, eeskätt isiku suhtumist ebaseaduslikesse narkootilistesse ainetesse A.Večelsi kinnipidamisel tuvastatud narkootilise aine joobe positiivne näit, joobetunnused ning kahtlustatavana kinnipidamisel isiku valdusest leitud aprasolaami tablett. 10.04.
31. a kell 21:05 tuvastati indikaatorvahendit kasutades /I kd, tl 44/ Armens Večelsi positiivne näit ainele THC (tetrahüdrokannabinool), samuti esinesid isikul joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured pupillid, silmad läigivad, koordinatsioon kergete häiretega – test jalg-jala ette ebakindel. Ilmestavaks on ka A.Večelsi ütlustes avaldatu viimase kanepi tarvitamise kohta, mille kohaselt – naaber kutsus suitsetama – mis kinnitab kohtule, et olukorras kui kolmandad isikud on tarvitamisest teadlikud, ilmestab see A.Večelsi suhtumist ebaseaduslikke ainetesse ja seeläbi valmisolekut ebaseaduslike narkootiliste ainete käitlemistegudeks. Viimatinimetatut ilmestavad ka A.Večelsi ütlused, mille kohaselt ka paki sisust teada saades ei loobunud ta ebaseaduslike narkootiliste ainete käitlemisest, kuna eesmärgiks oli raha teenida. Asjaolu, et A.Večels oli lisaks sellele, et veab narkootilist ainet, teadlik ka sellest, et veab süüdistuses nimetatud protonitaseeni, kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega kinnitust ei leidnud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis A.Večelsi ütlustele, vaid heroiinilaadsest ainest teadlikkuse kohta, vastupidist osutaks. Prokuratuuri viide, et äravõetud elektroonikaseadmete vaatlusest /I kd, tl 79-86/ nähtuvad sideseansid, viitavad sellele, et keegi ootas A.Večelsit, mitte pakki ei pidanud viima geolokatsiooni ja seetõttu on A.Večelsi ütlused ebausaldusväärsed, on kohtu hinnangul pelgalt oletuslik. Eelpool analüüsitu pinnalt on uuritud tõendite pinnalt tõendamist leidnud A.Večelsi teadlikkus sellest, et vedas ligi 2 kilogrammi heroiinilaadset narkootilist ainet. A.Večelsil käitlemistegudeks luba ei olnud. 8 1-23-4538 Massist oli A.Večels teadlik nii paki suurust näinuna, kui ka ise pakki enda käes hoidnuna, kuivõrd ütluste kohaselt sai ta paki geolokatsioonist, kust äravõtmise järel siis oma sõidukisse pani. Ligi 2 kilogrammi heroiinilaadse aine vedamisel, saades pakk konspireeritult geolokatsioonist ning kohustudes tasu eest selle geolokatsiooni peitma, teadis A.Večels, et veab ainet suures koguses. Arvesse võttes üldteada asjaolu, et narkootiliste ainete doosid moodustuvad grammist väikesemates massühikutest, mistõttu 2000grammi narkootilise aine käitlemisel A.Večelsi poolt saab kohtu hinnangul tõendatuks lugeda ebaseadusliku aine käitlemisteod, mis olid suunatud aine käitlemisele suure koguses. Lisaks kogusest teadlikkusele on kohtu hinnangul tõendamist leidnud ka asjaolu, et A.Večels narkootiliste ainete tarvitajana pidas käideldavaks aineks heroiinilaadset ainet, mistõttu on käitlemistegude süü suurus hinnatav heroiini toimetugevuse, sõltuvuspotenstsiaali ja tarvitamise järelmitest tulenevalt. 3.6.

§ 184

näeb kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnustena ette vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et A.Večels on kuriteo toime pannud kavatsetusega.

§ 16

lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et A.Večelsi eesmärgiks on heroiinilaadse ebaseadusliku narkootilise aine käitlemine, s.t valdamine, hoidmine ja Xi vedamine. Kohus leiab, et süüdistatava A.Večelsi teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tuginedes eeltoodule on tõendamist leidnud, et A.Večelsi tegu on koosseisupärane, õigusvastastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatav on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. A.Večels on pannud toime talle etteheidetava

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, seega tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ning mõista karistus. IV Karistus 4.1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süü suurusest

§ 56

lg 1 tähenduses, võttes arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. 4.2. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

§ 184

lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 5,5 aastat vangistust. Prokurör on taotlenud A.Večelsi karistamist 10 aasta pikkuse vangistusega, põhjendades karistust süü suurusega, käideldud nakootilise aine joovete ulatusega, viidates protonitaseeni 2,2-8,8 miljonile joobele. Kaitsja taotlus õigeksmõistmise alternatiivina tugines miinimummäära lähedasele karistusmäärale. 9 1-23-4538 Kaitsja esitas iseloomustavate tõenditena A.Večelsi X puudutavad X X /I kd, tl 188-189/, X /I kd, tl 190-191/ ja X /I kd, tl 193-194/. Kohtu hinnangul X seonduv tõendusteave käesoleval juhul süü suurust ei mõjuta, süüdistatav on 06.11.

1. a ristküsitluse käigus ütlusi andes selgitanud, et ka vabaduses viibides oli tal alimentide võlgnevus. Samuti omab tähendust siinkohal, et nii isiku varasema mõistetud karistuse aluseks olev kuritegu aga ka käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olev tegu on mõlemad toime pandud X X, teo realiseerimist otsustades X huve arvesse võtmata. Kohus nõustub, et A.Večelsi süü on keskmisest suurem ühelt poolt käideldud aine kogusesest, pakk kaalus 2 kg, käitlemisteo piiriülesusest, aga ka teo toimepanemise omakasulisest motiivist ning initsiatiivist. A.Večels on oma ülekuulamisel kinnitas, et raha saamise eesmärgil asus ta ebaseaduslikke aineid vedama ja jätkas teoplaani pärast tellijate vastust, et veetav on heroiinilaadne narkootiline aine, kuna eesmärk oli saada raha. Ütluste kohaselt X XXXX korraldajana elatist teeniv Armens Večels tegi omaalgatusliku omakasulisel motiivil põhineva otsustuse narkootilisi aineid käidelda ebaseaduslikku tulu hankimaks. Karistuse mõistmisel omab tähendust ka asjaolu, et X küll kriminaalkorras karistamata Armens Večels on X kohtu 15.05.
2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11170014116 süüdi tunnistatud kriminaalseadustiku § 177 lg 3 (isikute grupis kelmuse) järgi ja teda karistati kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega tingimisi katseajaga kaks aastat ja kaheksa kuud, katseaeg lõppes 15.01.
3. a. Euroopa Karistusregistrite infosüsteemi – ECRIS karistusandmete väljatrükk /I kd, tl 110-112/ ja X kohtu 15.05.
4. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 11170014116 /I kd, tl 123-157, 160-177/. Siinkohal omab tähendust ka asjaolu, et nimetatud karistuse aluseks on süüdimõistmine omakasulises kuriteos, kelmuses. Siiski ei saa kohus nõustuda prokuröri küsitud sanktsioonimääraga, kuivõrd taotlus lähtub eeldusest, et tõendamist leiab konkreetse aine käitlemisteod ja nendes avalduv süü suurus ning teo ohtlikkus. Arvesse tuleb võtta, et A.Večels on piiriülese kuriteo toime pannud vaid loetud kuud pärast tingimusliku karistuse kandmiselt vabanemist, mistõttu peab arvestama ka eripreventiivsete kaalutlustega. Karistust raskendava asjaoluna on tuvastamist leidnud

§ 58p 1 omakasu motiiv.

Kohus ei nõustu prokuröriga, et puuduksid karistust kergendavad asjaolud. A.Večels on kuritegude toimepanemist kahetsenud ja on andnud ennast süüstavaid ütluseid, mistõttu esinevad

§ 57lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavad asjaolud.

Kohus leiab, et A.Večelsi süüd tuleb hinnata karistusraamide keskmise lähedal, s.o. 6 aastat vangistust, mille kandmise alguseks lugeda eelvangistuses viibitud aja algus 10.04.

1. a. Kohus leiab, et antud vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades õiguskorra kaitsmise huvidega. 4.
2. Kohus peab X kodanikust Armens Večelsi puhul prokuröri taotletud lisakaristuse kohaldamist põhjendatuks, kuid seda väiksemas määras kui prokuröri ettepanek. Seega Eesti Vabariigi õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on põhjendatud kohaldada Armens Večelsile

§ 54

lg 1, 3 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 6 aastaks. Prokuröri taotletud maksimaalne lisakaristuse maksimaalne tähtaeg oli võrdne taotletud põhikaristuse määraga ning lähtus konkreetse aine, protonitaseeni, käideldud joovete tõendatuks lugemisest, seega ka suuremast süü suurusest, kui seda kohtuliku arutamise käigus tuvastati. Samas välisriigi kodanikuna Eestis raske esimese astme kuriteo toime pannud isiku puhul on igati põhjendatud ka antud aastateks lisakaristuse kohaldamine.

§ 55

p 2 alusel tuleb sissesõidukeelu tähtaja algust hakata lugema Armens Večelsi riigist väljasaatmisest arvates. 10 1-23-4538 V Konfiskeerimine 5.1. Prokurör taotles tahtliku süüteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 alusel Armens Večelsile kuuluva mootorsõiduki Audi A6 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga

X), koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega konfiskeerimist. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. Eseme tunnistamisel süüteo toimepanemise vahendiks

§ 83

lg 1 mõttes ei saa kitsalt lähtuda ainult eseme kasutamisfaktist õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele. Vastasel korral hõlmatakse karistusõiguses põhjusliku seose tuvastamisel laialdaselt kasutusel oleva ekvivalentsusteooria tõttu

§ 83

lg-s 1 toodud süüteo toimepanemise vahendi mõistesse ka esemeid, mille olemus ei ole üldse suunatud õigusvastaste tegude toimepanemisele nagu nt korter narkootilise aine hoidmise korral, maalimistarbed intellektuaalse omandi vastase süüteo toimepanemisel jne (RKKKo nr 3-1-1-27-07). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Läti Vabariigi kodanik Armens Večels on kasutanud temale kuuluvat sõiduautot Audi A6 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X) narkokuriteo toimepanemise vahendina – narkootilise aine pakki vedades sisenes Armens Večels nimetatud sõidukiga Eesti Vabariiki XXXXXXX kaudu 10.04.2023. a kell 17:42:31, selleks et vedada keelatud narkootiline aine geolokatsiooni. Tähendust omab ka asjaolu, et sõiduautot kui kuriteo toimepanemise vahendit kasutati eesmärgiga teenida narkokuriteoga tulu. 5.2. Ekspertiisiobjektideks olnud narkootiline aine, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule, konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. VI Asitõendid Kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanik Armens Večelsile Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituses (Pärnu Riia mnt 233a) hoiul olevad mobiiltelefonid Xiaomi-Redmi-Note8 ja Xiaomi-Mi-11-Lite-5G, ning kinnipidamisel ära võetud tahvelarvuti Apple-iPad-mini 2 ja Läti LMT sim-ümbris koos X Tele2 sim-kaardiga. Kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetuna Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituses (Pärnu Riia mnt 233a) hoiul olevad ekspertiisiaktiga nr 23EAN0527 tagastatud pakendid. Kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetuna Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna andmelaos asuvad Armens Večelsile kuuluvate mobiiltelefonide XiaomiRedmi-Note8 ja Xiaomi-Mi-11-Lite-5G ning tahvelarvuti Apple Ipad mini2 vaatluse käigus ning sideettevõtjalt telefonide kohta saadud andmete allalaetud koopiafailid. VI VII Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 1) KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Armens Večelsilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud summas 2044,56 eurot; § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 11 1-23-4538 1812,50 eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 168 eurot, kokku 4025,06 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Nuut Kohtunik Eili Pais Rahvakohtunik Hegert Vesik Rahvakohtunik 12