1-22-5861/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-5861 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Mario Truu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2024 määrus Anti Siliksaarele (Siliksaar; isikukood: 37309066524) Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2022 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Anti Siliksaare kaitsja Feliks Luiksaar, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kriminaalhooldusosakond). PÕHIOSA Menetluse käik
5. Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2022 otsusega tunnistati Anti Siliksaar karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti 5-kuuline vangistus. Eelvangistuse tõttu loeti kandmisele kuuluvaks 4 kuud ja 28 päeva vangistust. See karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et A. Siliksaar ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib üldisi kontrollnõudeid ja osaleb sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati A. Siliksaart pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule. Kohtuotsus jõustus
7. novembril
9. Kuna A. Siliksaar on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, on kriminaalhooldusosakond kohtuotsuse täitmise käigus esitanud kohtule mitu erakorralist ettekannet. Rikkumistele reageerides on kohus kohaldanud A. Siliksaarele erinevaid meetmeid. Tartu Maakohtu
10. märtsi 2023 määrusega kohustati A. Siliksaart osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Tartu Maakohtu
11. augusti 2023 määrusega pikendati tema katseaega kolme kuu võrra. Tartu Maakohtu
12. detsembri 2023 määrusega pöörati mõistetud karistus küll täitmisele, kuid asendati see KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 148 tunni üldkasuliku tööga. Selle tegemise ajaks määrati poolteist aastat, mille kestel kohustati A. Siliksaart järgima üldisi kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-des 5 ja 8 sätestatud kohustusi.
14. jaanuaril 2024 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond maakohtule järjekordse erakorralise ettekande, milles taotletakse A. Siliksaarele mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralises ettekandes heidetakse süüdimõistetule ette üldkasuliku töö tegemata jätmist ning registreerimiskohustuse rikkumist.
15. aprillil 2024 täiendas kriminaalhooldusametnik ettekannet, märkides, et A. Siliksaar pole jätkuvalt ilmunud registreerimisele ega teinud üldkasulikku tööd: 148 üldkasuliku töö tunnist oli ta sooritanud vaid
16. Maakohtu määrus
17. Tartu Maakohus rahuldas
18. mai 2024 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras A. Siliksaarele mõistetud karistuse täitmisele.
19. Kohus tuvastas, et A. Siliksaar jättis ajavahemikul
20. jaanuarist 2024 kuni
21. aprillini 2024 ajakavas ette nähtud 67 üldkasuliku töö tunnist 63 tundi tegemata – selleks A. Siliksaarel mõjuvat põhjust ei olnud. Perearsti tõend kinnitab küll seda, et A. Siliksaare käeline tegevus on piiratud, ent viimane on ise soovinud vanglakaristuse asemel üldkasulikku tööd teha. Liiatigi on kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö planeerimisel arvestanud A. Siliksaare tervislikust seisundist tulenevate piirangutega: viimasel on võimaldatud töötada väiksema koormusega ning seda MTÜ-s Saagu Parem, kus tema töö on seisnenud legoklotside ja riiete sorteerimises ning pusletükkide kokkupanemises.
22. A. Siliksaar ei ilmunud
23. jaanuaril ega
24. märtsil 2024 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele. Esimesel korral ei andnud ta tulemata jätmisest teadagi, teisel korral tõi ta küll põhjuseks haiguse, kuid ei esitanud selle kohta arstitõendit. Seega ei esine ühtegi mõjuvat põhjust, mis rikkumisi vabandaks.
25. Tegemist on neljanda erakorralise ettekandega: hoolimata sellest, et A. Siliksaarele on antud korduvalt võimalusi enda käitumist muuta, on ta jätkanud kohustuste rikkumisega. A. Siliksaare peamiseks probleemiks on alkoholisõltuvus. Viimasega ta tegeleda ei suuda. Vaatamata kõigile meetmetele, on ta alkoholi tarvitamist jätkanud: vaimse tervise õe vastuvõttudel käimine ja Tartu Ülikooli kliinikumis viibimine pole tulemust andnud. Kohus on kolmel korral võimaldanud A. Siliksaarel oma probleemiga tegeleda ning enda käitumist parandada, kuid süüdimõistetu on jätkanud alkoholi tarvitamist ja rikkumisi. A. Siliksaare vahetu küsitlemise käigus ei teki veendumust, et ta suudab end muuta. Kuivõrd A. Siliksaar on 148 üldkasuliku töö tunnist 4 ära teinud, kuulub täitmisele pööramisele 144 tundi. Seetõttu tuleb A. Siliksaar saata vanglasse karistust kandma 4 kuuks ja 24 päevaks. Määruskaebus
27. juunil 2024 esitas A. Siliksaare kaitsja Feliks Luiksaar Tartu Maakohtu
28. mai 2024 määruse peale kaebuse, paludes kohtumäärus tühistada ning teha uus määrus, millega võimaldataks süüdimõistetul üldkasuliku töö tegemist jätkata. Kaitsja toob välja, et A. Siliksaar on nii psüühiliselt kui füüsiliselt haige inimene – teda vaevavad alkoholisõltuvus ning psoriaas. Viimane ei lase tal kätega töötada. Süüdimõistetu puhul on tegemist töövõimetu isikuga. Tema 2 tegeliku töövõime saaks kindlaks teha kohtuarst. Kohtu poolt määratud kohustuste täitmist pole takistanud mitte tahte puudumine, vaid alkoholisõltuvus. Pole õige saata raskelt haiget inimest reaalset vangistust kandma. Siiski pole kõik seadusandja poolt ette nähtud võimalused ammendunud. A. Siliksaarele on võimalik määrata alkoholi tarvitamise keeld – see võib talle mõjuda kainestavalt. Maakohus pole ära näidanud, millist eesmärki soovitakse A. Siliksaare vanglasse saatmisega saavutada. Ringkonnakohtu seisukoht
29. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud argumendid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale A. Siliksaarele Tartu Maakohtu
30. oktoobri 2022 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud, millest tulenevalt on A. Siliksaarele antud võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks end tänaseks ammendanud. Seetõttu ei asu ringkonnakohus maakohtu määruses öeldut kordama, vaid piirdub lühidalt määruskaebuses esitatud argumentidele vastamisega.
31. Vaidlust ei ole selles, et A. Siliksaar on järjekordselt – ning senise kriminaalhoolduse jooksul juba neljandat korda – rikkunud kriminaalhoolduse nõuded. Talle on taas alust ette heita registreerimiskohustuse rikkumist, millele on lisandunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumine. A. Siliksaar ei eita rikkumiste toimepanemist. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu ei saanud oma terviseseisundi tõttu üldkasulikku tööd teha – A. Siliksaare töövõime olevat puudulik. Kolleegiumi meelest siiski nii väita ei saa, kuna A. Siliksaar on nelja töötunni sooritamisega toime tulnud. Liiatigi ei eeldanud talle määratud ülesannete tööspetsiifika füüsilist pingutust. A. Siliksaare selgituste ja käitumise põhjal saab öelda, et kriminaalhoolduse nõuete ja üldkasuliku töö täitmist ei pärsi mitte tema füüsilised vaevused, vaid alkoholisõltuvus. Samas pole sõltuvuse puhul tegemist äsja alanud probleemiga. Vastupidi – A. Siliksaar on alkoholi pruukimist jätkanud ka pärast korduvaid hoiatusi, võtmata enda poolt ette ainsatki tõsiseltvõetavat sammu sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Seetõttu ei saa prognoosida muud, kui et A. Siliksaar ei lõpeta edaspidigi alkoholi tarvitamist. Kaitsja poolt välja käidud argument, justkui võiks alkoholikeelu määramine mõjuda süüdimõistetule kainestavalt, on viimase kriminaalhoolduse kulgu arvestades perspektiivitu. Võimalik pole ka mõistetud vangistust KarS § 692 järgi raviga asendada, kuna viidatud meedet saab rakendada üksnes narkomaania või seksuaalsuunitluse häirega – mitte aga alkoholismiga – kimpus olevate süüdlaste puhul. Pidades silmas seda, et käitumiskontrolli kohaldamisega jäeti A. Siliksaar vabadusse eeldusel, et kriminaalhooldaja saab tal n-ö silma peal hoida, tuleb luhtunud kriminaalhoolduse kontekstis pidada temast lähtuvat retsidiivsusriski nüüdseks talumatult kõrgeks – seetõttu pole A. Siliksaare rikkumistele võimalik reageerida enam teistmoodi kui karistuse täitmisele pööramisega. Käitumiskontrolliga jätkamine koormaks vaid põhjendamatul määral kriminaalhoolduse ressurssi, andmata soovitud tulemust.
32. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
33. mai 2024 määruse muutmata ning selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3