KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2024, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2820 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungisekretär Raili

§ 121lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav V.

L., isikukood xxxx; kodakondsus xxxx; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht xxxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati mõisteti Viru Maakohtu 08.12.2023 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust (kannab alates 06.06.2023) Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2022, vahistatud kuni 07.05.2022, Viru Maakohtu 05.05.2022 määrusega antud kohtu alla, kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata; Viru Maakohus tühistas 31.03.2023 määrusega tõkendi kohaldamise ja vabastas V. L. viivitamatult vahi alt Kaitsja määratud korras vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, e-post: kadi.sitska@gmail.com RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § § 301, 311, 314, 315 kohus otsustas: Mõista V. L.

§ 121lg 2 p 3 järgi Kr

MS § 301 alusel õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt V. L. kasuks SKHS § 5 lg 1 p 1, 2, § 11 lg 4 ja § 9 lg 2 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 6685,06 (kuus tuhat kuussada kaheksakümmend viis eurot 6 senti) eurot vahi all viibitud aja eest. 1 MENETLUSKULUD KrMS § 181 ja § 183 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0054) maksumus 84 eurot, - V. L. kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 362,40 eurot ning kohtumenetluses 162 eurot, - V. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tasu riigiõigusabi eest kohtumenetluses kokku 1717,60 eurot, - tunnistaja kohtuistungile sundtoomise kulud kokku 37,40 eurot. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tibar & Partnerid OÜ (registrikood 10655245) kasuks 756,40 eurot (sh käibemaks 22%) vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt V. L. kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 11.01.2024 esitatud tasutaotluse alusel. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde: - Häirekeskuse andmebaasi Aweroc kõnesalvestis ja fotod H. P. vigastustest asuvad DVDplaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 17) - Andmebaasi DEMS (vormikaamera server) salvestised asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 18) - Fotod H. P. vigastustest asuvad CD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 19) EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Prokurör ei saa esitada apellatsiooni õigeksmõistva otsuse peale vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 5. I Süüdistus V. L.t süüdistatakse selles, et tema, olles Viru Maakohtu 27.11.2018 otsusega nr 1-18-9607 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 alusel 3 aastase vangistusega (karistus lõppes 09.08.2021), seega omades kehtivat kriminaalkaristust korduva kehalise väärkohtlemise eest, 07.03.2022 täpselt tuvastamata kellaajal, Xxxx asuvas korteris nr xxxx tungis kallale oma tuttavale H. P., võttis kannatanul tahtlikult ühe käega kõri ümbert tugevalt kinni, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja hematoomi kaelal ning teises käes oleva noaga, mis oli suunatud H. P.i poole, ähvardas kannatanu maha lüüa ja tükkideks lõigata, tekitades sellega H. P.is hirmu. Seejärel lõi V. L. tahtlikult korduvalt H. P. rusikaga näkku, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlema silma ümber ja hematoomi vasaku alalõualuu piirkonnas. Seega V. L., kahjustades oma tegevusega korduvalt teise inimese tervist ning põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viru Maakohus andis 05.05.2022 määrusega V. L.

§ 121lg 2 p 3 järgi üldmenetluses kohtu alla. 11.01.2024 kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest Kr

MS § 301 sätestatud korras. Prokurör leidis, et hinnates käesolevas asjas kõiki tõendeid kogumis, sisaldavad kogutud tõendid vastuolusid, mida ei ole võimalik kõrvaldada ka täiendavate menetlustoimingutega 2 ning seega jääb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus ja lähtudes KrMS § 7 lg 3 tuleb tekkinud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava V. L. kasuks ja asuda seisukohale, et tema käitumises ei saa KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud karistatava teo tunnuseid tõsikindlalt tuvastada. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga ning jäi varem esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse juurde. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. II Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 tulenevalt peab kohus otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KrMS 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised salvestised ja failid: - Häirekeskuse andmebaasi Aweroc kõnesalvestis ja fotod H. P. vigastustest asuvad DVDplaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 17) - Andmebaasi DEMS (vormikaamera server) salvestised asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 18) - Fotod H. P. vigastustest asuvad CD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 19) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaadid ja CD-R plaat kriminaaltoimiku juurde. III Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 ja § 183 lg 1 alusel hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse ja kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel V. L. määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kokku 362,40 eurot, kohtumenetluses vandeadvokaat Leelo Viilile 12.10.2022 esitatud tasutaotluse alusel makstud kaitsjatasu 162 eurot ning kohtumenetluses kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska 13.09.2022, 03.02.2023 ja 10.05.2023 esitatud tasutaotluste alusel makstud kaitsjatasu kokku 961,20 eurot. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot ning KrMS § 173 lg 1 p 2 ja § 176 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtuistungile sundtoomise kulud kahel korral kokku summas 37,40 eurot. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska on lisaks varem kohtumenetluses esitatud tasutaotlustele esitanud kohtule ka 11.01.2024 taotluse hüvitada talle tasu 3339,76 eurot (sh käibemaks). Esindaja taotles kohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamist järgmiselt: - kriminaalasja materjalidega tutvumine, kohtuistungiteks ettevalmistumine perioodil september 2022 kuni november 2023, kokku 6 tööpäeva, mida palub suurendada 500% summas 2592 eurot; - 11.01.2024 kohtuistungil osalemine 30 minutit 36 eurot; - 29.11.2023 kohtuistungil osalemine 60 minutit 72 eurot; - tasu sõidule kulutatud aja eest 29.11.2023 marsruudil Tallinn-Rakvere, 100 km, 20 eurot; 3 - sõidukulud 29.11.2023 marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn, 200 km, 60 eurot. Kokku taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu ja kulu summas 2780 eurot, millele lisandub käibemaks summas 559,76 eurot, seega kokku 3339,76 eurot. Kohtule jääb arusaamatuks käibemaksu summad, mida kaitsja tasutaotluses märgib. Alates 01.01.2024 kohaldatakse käibemaksu määraga 22% ning seda ka teenustele, mis on osutatud enne 01.01.

1. Kohtu hinnangul on tasutaotluses esitatud tasu ja kulud koos käibemaksuga summas 3391,60 euro (käibemaks 611,60 eurot). Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega suurendada määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses. Kaitsja ei ole põhjendanud tasu suurendamise vajalikkust. Riigikohus on öelnud, et kaitsja peab esitama tasu suurendamise taotluse kohta põhjenduse. Selleks ei piisa üldjuhul üksnes tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks ta soovib tasu suurendamist just taotletavas ulatuses (Riigikohtu lahend nr 1-17-11182/201 p 16). Kohtu hinnangul ei ole tegemist keskmisest keerukama ega mahukama kriminaalasjaga, kriminaalasjas on üks süüdistatav, keda süüdistati teise astme kuriteo toimepanemises (üks episood). Kohus peab vajalikuks märkida, et advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras ettenähtud riigi õigusabi tasu piirmäärad teenivad eeskätt riigi raha säästliku kasutamise eesmärki. Riigikohtu hinnangul ei saa sel põhjusel riigi õigusabi tasu piirmäära kehtestamist pidada põhiseadusevastaseks pelgalt seetõttu, et mõnel juhul ei pruugi kaitsjale makstav tasu vastata tema tegelike töötundide arvule. Riigi õigusabi tasu hüvitamist reguleerivad sätted on üldjuhul piisavalt paindlikud, saavutamaks õiglane ja põhiseaduspärane tulemus ka juhtudel, mil kriminaalasi osutub keskmisest keerukamaks ja eeldab tavapärasest suuremas mahus õigusabi osutamist (Riigikohtu lahend nr 1-16-6179/111 p 97). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja käesoleva kriminaalasja raames vajalikuks ajakuluks tasu korra § 6 lõikes 3 sätestatud maksimaalse ajakulu, s.o 12 pooltunni ulatuses summas 432 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Seega kaitsja 11.01.2024 esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt summas 620 eurot, millele lisandub käibemaks summas 136,40 eurot, seega tasu ja kulud kokku 756,40 eurot. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud tasu sisse ei kuulu kaitseakti koostamine ja kohtule esitamine, kuivõrd nimetatud toimingu on teinud ja selle eest ka tasu saanud vandeadvokaat Leelo Viil (12.10.2022 esitatud tasutaotlus summas 162 eurot). IV Süüteomenetluses tekitatud kahju Süüdistatava kaitsja esitas 04.04.2023 kohtule taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kriminaalasjas nr 1-22-
2. Taotluses leiab kaitsja, et V. L. tuleb temale esitatud süüdistuse õigeks mõista. Süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 07.03.2022 ja vahistati kohtumääruse alusel kuni 07.05.
3. Kohus andis 05.05.2022 V. L.

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses kohtu alla ja jättis kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Kohus tühistas V. L. tõkendi 31.03.

1. Statistikaamet on avaldanud oma kodulehel
2. aasta IV kvartali keskmise brutokuupalga suuruse, milleks on 1775 eurot ja kui see jagada 30, siis tulemuseks on 59,16 eurot. V. L. on viibinud vahi all kokku 380 päeva. Seega tema hüvitise suuruseks oleks 59,16 x 380 = 22 480,80 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes SKHS § 5 lg 1 p 1, § 11 lg 4, § 2 lg 1 palub kaitsja mõista V. L. kasuks välja õigeksmõistva kohtuotsuse korral alusetult vahi all viibitud aja eest hüvitis 4 summas 22 480,80 eurot ning väljamakstav hüvitis kanda V. L. pangakontole. 11.01.2024 kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest V. L. suhtes KrMS § 301 sätestatud korras. Kaitsja palus kohtul rahuldada kaitsja poolt esitatud Lopušanskile kahju hüvitamise taotlus, mis kuulub väljamõistmisele seetõttu, et V. L. oli päris pikka aega vahi all. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega. SKHS § 11 lg 1 kohaselt hüvitatakse SKHS § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja on oma taotluses võtnud arvestuse aluseks
3. aasta IV kvartali keskmise brutokuupalga, milleks oli kaitsja andmetel 1775 eurot. Kohus kontrollis statistikaameti andeid ja tuvastas, et keskmine brutokuupalk
4. aasta IV kvartalis oli 1735 eurot, seega on kaitsja enda taotluses teinud valearvestuse. Kuna kaitsja esitas süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse
5. aasta aprillis, tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta
6. aasta I kvartali keskmine brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1741 eurot. Seega on päevamäära suuruseks 58,03 eurot (1741/30). Kaitsja on oma taotluses märkinud, et V. L. viibis vahi all 380 päeva. Kohus leiab, et kuna V. L. viibis vahi all alates 07.03.2022 kuni 31.03.2023, viibis ta vahi all 384 päeva. Seega on tema hüvitise suuruseks 22 283,52 eurot (päevamäär x vahi all viibitud päevad). SKHS § 9 lg 2 sätestab, et menetleja võib käesolevas peatükis sätestatud hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Riigikohus on otsuses nr 1-16-2675/108 (p 21) selgitanud, et SKHS § 9 lg 2 hõlmab endas nii suurendamise kui ka vähendamise võimalust. SKHS § 11 lg-s 4 sätestatud hüvitismäär ei ole piirmäär, vaid juhis tüüpjuhtumite lahendamiseks. Kahjuhüvitise summa kindlakstegemisel peab menetleja juhinduma SKHS §-des 9–11 sätestatust. Samuti tuleb kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendaval menetlejal hinnata taotluse või kaebuse esitaja enda võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise maksmise välistamisel nt SKHS § 8 ja § 9 lg 2 alusel (RK lahend 3-1-1-34-16, p 15). Kohus leiab, et kuigi käesolevas kriminaalasjas loobus prokurör süüdistusest ja kohus mõistab KrMS § 301 alusel isiku talle etteheidetud süüdistuses õigeks, on V. L. enda varasema käitumisega põhjustanud selle, et teda vahi alla võeti. Vahistamistaotlusest nähtub, et teda kahtlustati kehalise väärkohtlemise toimepanemises ning vahistamisalusena tuvastati uute 5 kuritegude toimepanemise kõrge oht. Suureks kaaluks vahistamisotsustuse tegemisel oli isiku varasem kuritegelik käitumine. Kuigi käesolevaks hetkeks on V. L.l 2 kehtivat kriminaalkaristust, on Riigikohus selgitanud, et isikust lähtuvate riskide hindamisel on lubatud kasutada arhiveeritud karistusandmeid ka vahistamismenetlusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.03.2023 määrus asjas nr 1-151446, p 17). Teda on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemises ja ka varasemalt on kannatanuks olnud naisterahvad. Seega ei ole V. L. jaoks oluline, keda ta väärkohtleb. Isikut iseloomustab ettearvamatu käitumine, mida soodustab alkoholi tarvitamine. Isikut on varem karistatud ka vägistamise toimepanemises, seega on isikul kalduvus kasutada vägivalda naisterahvaste vastu, kes ei nõustu temaga seksuaalvahekorda astuma. Kuivõrd isikut on varem samalaadse teo toimepanemise eest korduvalt karistatud ning talle karistuseks mõistetud korduvad reaalsed vangistused ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud, ta on jätkanud vägivaldset käitumist teiste isikute, sh naiste suhtes, oli kuriteo kahtluse olemasolul vältimatult vajalik isik vahi alla võtta tõkestamaks tema poolt vägivaldsete kuritegude toimepanemise jätkamist. Kergemaliigiline tõkend ei oleks hoidnud ära isiku poolt jätkuvat vägivaldset käitumist (Viru Maakohtu 09.03.2022 vahistamismäärus kriminaalasjas nr 1-221498 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus). Seda kinnitab ka asjaolu, et vähem kui 3 kuud peale käesolevas kriminaalasjas vahi alt vabanemist, pani V. L. toime sama teo sama kannatanu suhtes (Viru Maakohtu 08.06.2023 vahistamismäärus kriminaalasjas nr 1-23-3643) ning käesoleval ajal kannab talle karistuseks mõistetud vangistust (Viru Maakohtu 08.12.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-4468). Samuti on isikul teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (RKÜKo nr 3-3-1-69-09, p 60). Seega V. L. isikuna, keda on varem korduvalt karistatud naiste suhtes vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest ja keda on ka varem korduvalt kuriteos kahtlustatavana uute kuritegude toimepanemise tõkestamiseks vahistatud, pidi olema teadlik, et sattudes olukorda, kus teda võidakse kahtlustada kuriteo toimepanemises, võidakse teda järjekordselt ka vahistada. Kuigi ekspertiisiaktist nähtus, et kannatanul olnud vigastused võisid olla tekitatud enne süüdistuses etteheidetud kuupäeva, ei ole ekspertiisiaktiga aga välistatud, et nimetatud vigastused võis süüdistatav kannatanule varem tekitada. Samuti, kuigi käesolevas kriminaalasjas osutus isiku vahi all pidamine alusetuks seoses isiku õigeksmõistmisega, peab kohus vajalikuks tuua välja, et vahistamismääruses vahistamisalusena uute kuritegude toimepanemise oht oli tuvastatud põhjendatult. Vahi all viibimise ajal oli takistatud isiku poolt uute kuritegude toimepanemine, kuid vahi alt vabanemisel jätkas kuritegude toimepanemist. Nimetatud asjaolusid hinnates ei ole põhjendatud isikule mittevaralise kahju hüvitise täies ulatuses välja mõistmine. Kohus võtab SKHS § 9 lg 2 alusel kahjuhüvitise suuruse hindamisel arvesse, et V. L. vahistamine oli õiguspärane, vahistamisalus oli uute kuritegude toimepanemise kõrge oht ning isik pani peale vahi alt vabanemist toime sama vägivaldse kuriteo, mille toimepanemises teda kahtlustati ka käesoleva kriminaalasja raames vahistamisel. Kohus leiab, et kuigi mittevaralise kahju hüvitist on isikul õigus saada, tuleb hüvitist asjaolusid arvestades vähendada enam kui poole võrra. Kohtupraktikast nähtuvalt on menetlustes, kus isikud osaliselt õigeks mõistetakse, hüvitist vähendatud üle poole ja mõistetud välja 40% ulatuses (nt Harju Maakohtu 06.01.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-19-705). Seetõttu rahuldab kohus süüdistatava kaitsja taotluse osaliselt ja hüvitab V. L. käesolevas 6 kriminaalasjas vabaduse võtmisega seotud mittevaralise kahju 30% ulatuses, s.o summas 6685,06 eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu
7. mai 2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
8. veebruari
9. a otsus. 14.02.2024 kohtuotsus 1-22-2820 jõustus osaliselt 22.06.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent 7