) § 180 lg 1 järgi menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest (p 1), võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (p 2) ning ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (p 3). Menetlusabi taotlejale antakse
lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise 2 edukust eeldatakse
lg 2 kohaselt, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.
lg 6 kohaselt kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi ulatuses, mida ei ole põhistatud. Riigi õigusabi võib riigiõigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi ei anta RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi siiski juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, ning sama paragrahvi punkti 6 järgi siis, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. 4.1. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja Delfi Meedia AS-ilt ja Eesti Rahvusringhäälingult mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nad levitasid hageja kohta väärinfot ja kahjustasid sellega tema mainet. Antsla valla vastu on hageja esitanud nõude põhjusel, et hageja toonase eestkostjana ei seisnud tema huvide eest, lubades hageja maine kahjustamist. 4.2. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, peab
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi isikliku õiguste rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Eestkostja vastutab perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg 5 järgi oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. 3 4.3. Hageja ei täpsusta samas, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et hagejale tekkis mittevaraline kahju. Hageja ei ole selgelt välja toonud, millist väärinfot kostjad hageja kohta avaldasid, ning millist infot peab hageja valeks. Samuti seda, millist seadusest tulenevat kohustust on Antsla vald hageja suhtes rikkunud ja millise nõutava teo korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kuna hageja ei toonud ka pärast kohtu poolt täiendava tähtaja andmist välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et hagejal võib olla kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue, on hageja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel rahuldamata. Eelmärgitud põhjusel jätab kohus rahuldamata ka hageja menetlusabi taotluse hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (
Lisaks on hageja hagiavalduses vaid ühe lausega märkinud, et ta palub anda menetlusabi hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Selline menetlusabi andmise taotlemine ei ole piisav. Hageja ei ole kohtule esitanud nõuetekohaselt vormistatud taotlust ega
5.
lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas
§-des 338 ja 363.
lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse.
lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud selgelt väljendatud nõuet ega hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagis tuleb selgelt välja tuua kellelt (kostja isik) ja kelle kasuks (hageja isik) soovib hageja mittevaralise kahju 45 000 euro väljamõistmist. Haginõue tuleb selgelt sõnastada ja esitada muust hagi tekstist eraldi. Hageja kohustuseks on oma nõuded arusaadavalt ja selgelt välja tuua. Kohus ei saa haginõuet ise formuleerida või seda järeldada. 4 6.
Määruse tegemise ajaks ei ole kohtule laekunud ka riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ning kohtul ei ole muul viisil õnnestunud tuvastada nõutud riigilõivu laekumist. 6.4. Samuti pole hageja märkinud teiste menetlusosaliste andmeid ega selgitanud, kui ta neid ei tea, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud (
ÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg
8. Menetluskulud tuleb
Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. 9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. 10. Hageja võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale (
Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (
Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.