2-23-134680/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-134680 Kohtuasi Rendin OÜ hagi XX vastu kahju 2414,96 euro hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.01.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik Rendin OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 2097,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepinguline esindaja Lia Siht Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta vastu võtmata Rendin OÜ apellatsioonkaebusega koos esitatud tõend (16.07.2023 e-kiri).

2.Rahuldada Rendin OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

3.Tühistada Harju Maakohtu 17.01.2024 otsus osas, milles XXlt jäeti Rendin OÜ kasuks välja mõistmata 382,12 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XXlt Rendin OÜ kasuks kokku välja 699,90 eurot (317,78 + 382,12). Muus osas jääb hagi rahuldamata.

4.Harju Maakohtu 17.01.2024 otsus on jõustunud osas, milles XXlt on Rendin OÜ kasuks välja mõistetud 317,78 eurot.

5.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada Rendin OÜ hagi osaliselt.

5.2. Välja mõista XXlt Rendin OÜ kasuks 699,90 eurot.

5.3. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 29% ulatuses XX ja 71% ulatuses Rendin OÜ kanda.

2-23-134680 5.4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 18% ulatuses XX ja 82% ulatuses Rendin OÜ kanda.

5.5. Mõista XXlt Rendin OÜ kasuks maakohtus kantud menetluskuluna 101,50 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskuluna 63 eurot, st kokku 164,50 eurot. Kostjal ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 29.09.2023 esitas Rendin OÜ (hageja) hagi, milles palub XXlt (kostja) välja mõista kahjuhüvitise 2414,96 eurot.

2.Hagi kohaselt sõlmisid kostja kui üürnik ja YY kui üürileandja 07.02.2022 üürilepingu nr EE220124-90221, millega anti kostjale üürile eluruum aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn.

Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmisevastuvõtmise akti alusel. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.07.2023. Eluruum tagastati 16.07.2023, kuid tagastatud korter ei vastanud üldtingimuste p-le 4.5.1, mille kohaselt peab üürnik tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, sealhulgas normaalset kulumist.

3.Eluruumi valduse tagastamisel selgus, et korter oli puhastamata ja järgmised esemed olid kahjustatud: kardinad, madrats, ukseavad, põrandakütte ekraan, diivani puitosad ning tapeet.

Üürileandja fikseeris tagastatud korteri seisukorra aktis ja kostja kinnitas eluruumi tagastamise akti 16.07.2023. Eluruumi tagastamise järgselt tuvastas üürileandja täiendavalt, et kahjustatud on elutoa põrand ning lisaks olid mitmed asjad korterist puudu, sealhulgas pesukuivatusrest, riidepuud, madratsikate, kaks voodipesukomplekti, saunalinad, käterätikud, köögirätikud ja tassialused. Täiendavatest puudustest teavitas üürileandja kostjat 18.07.2023 ning samas ekirjas tõi ta välja ka varem fikseeritud puudused.

4.25.07.2023 esitas üürileandja kostjale 4737,20 euro nõude maksetähtajaga 08.08.2023.

Kostja tunnistas nõudeid 608,92 euro ulatuses. Kostja rahuldas osaliselt kardinate kahjunõude (399,68 eurot), koristusnõude (145 euro) ning kadunud esemete nõude (64,24 eurot).

5.Hageja hüvitas üürileandjale kahju 2414,96 eurot ja omandas 15.08.2023 selles osas üürileandja nõude. Loovutatud on järgmised nõuded: kardinate täiendav maksumus 273,02 eurot, madrats 229 eurot, diivani puidust elementide taastamine 58,79 eurot, 2 2-23-134680 koristamine 154,10 eurot, pesukuivatusrest 29,99 eurot, põrandapesumopp 8,99 eurot ja remonditööde kahjunõue 1661,07 eurot. Remonditööde nõue koosneb järgmistest osadest:

a)vannitoa ukse lengi, piirdeliistude ja laienduse liistu nõue 200 eurot; b) laminaadivahetuse ja sellega kaasneva liistude silikoonimise (koos materjalidega) nõue 1169,40 eurot;

c)magamistoa kahjustatud tapeedi ribade vahetuse nõue 225 eurot; d) eelnimetatud töödega seonduv ehitusjäätmete utiliseerimise/käitlemise nõue 66,67 eurot.

6.15.08.2023 teavitas hageja kostjat nõuete üleminekust, paludes tasuda kahjuhüvitis hiljemalt 26.08.2023. Kostja ei rahuldanud hageja nõudeid.

Kostja vastuväited 7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8.Kostja on hüvitanud üürileandjale kardinate väärtuse 399,68 eurot vastavalt sarnaste kardinate hinnapakkumisele. Samuti tuleb jätta rahuldamata madratsi kahjunõue 229 eurot, kuna üleandmise hetkel oli madrats kasutamiskõlblik. Väheste kulumisjälgede tõttu uue ostmine ei ole põhjendatud. Diivani puidust elementide puhastamise kahjunõue 58,79 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on üürileandjale juba tasunud diivani puhastamise eest 65 eurot. Samuti palus kostja jätta rahuldamata osalise koristusnõude 154,10 eurot, kuna ta on üürileandjale koristamise eest juba tasutud 80 eurot. Kostja selgitas, et esmases üleandmisaktis on korteri puhtuse seisukorraks märgitud “Näeb korras välja, kuid suurpuhastust pole tehtud”.

Kostjale esitatud arves on märgitud koristustööde mahuks “Suurpuhastus 159,10 eurot”. Kostja ei nõustu tasuma korteri üleandmise seisukorrast parema seisukorra loomise eest.

Pesukuivatusresti nõue 29,99 eurot ja põrandapesumopi nõue 8,99 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on üürileandjale juba tasunud poole väikeinventari maksumusest (64,24 eurot). Üldtingimuste p 4.2.10 e) kohaselt ei kuulu hüvitamisele väikeinventar (näiteks söögiriistad, potid, pannid, taldrikud, pokaalid, tassid, voodipesukomplektid) ning loodusliku päritoluga kodusisustus (näiteks akvaarium, taimed jm).

9.Ka ei ole põhjendatud remonditööde kahjunõue 1661,07 eurot, kuna sissekolimise aktis ei ole asjaomaseid kohti piisava detailsusega jäädvustatud, st ei ole võimalik tõendada, et kahju tekkis üüriperioodil (s.o tapeedi serva lahtitulek; vannitoa uksepiitade seisukord; vannitoa ukse tihend; täke magamistoa ja hoiuruumi ukse piirdeliistudel; magamistoa ukse sulgur; parkett).

Üldtingimuste p 4.2.5 kohaselt lähtutakse varakahju tõendamisel üürileandja ja üürniku poolt kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise aktist ning piltidest. Tõendamata kahju ei kuulu hüvitamisele.

Maakohtu otsus ja põhjendused 10. Harju Maakohtu 17.01.2024 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 317,78 eurot. Kohus jättis menetluskulud 13% kostja ja 87% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 45,50 eurot.

11.Maakohus menetles asja lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1).

12.Maakohus tuvastas, et puudub vaidlus, et:

-kostja sõlmis YYga (üürileandja) 07.02.2022 üürilepingu nr EE220124-90221, millega anti kostjale üürile eluruum aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn;

-üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused;

-eluruumi valdus anti kostjale üle 06.02.2022 aktiga;

3 2-23-134680 - üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.07.2023;

21.06.2023 koostati eluruumi tagastamise akt, mille kostja kinnitas 16.07.2023;

18.07.2023 teatas üürileandja täiendavatest puudustest.

13.Maakohus tugines asja lahendamisel VÕS § 334 lg-tele 1 ja 2, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1, §-le 128.

14.Maakohus märkis, et hageja on toonud esile, et kostja tagastas eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks. Kardinad ja madrats olid loomade poolt rikutud, diivani puitelemendid olid kahjustatud (värv ja pinnatekstuur on ebaühtlased), korter ja selle sisustus olid väga mustad ja vajasid koristust, pesukuivatusrest oli kadunud ja põrandapesumopp kahjustatud, vannitoa ukse leng, piirdeliistud ja laienduse liistud olid kahjustustega, põrandal olid niiskuskahjustused ja samuti oli kahjustatud magamistoas tapeet.

15.Kardinatega seotud nõude osas ei vaidlustanud kostja, et need on kahjustatud tema kasutuses olnud ajal. Kostja hüvitas üürileandjale Tinner OÜ pakkumise nr P-103071 (dtl 372) alusel 399,68 eurot ja leidis, et sellega on kahju hüvitatud. Hageja esitas kardinate maksumuse kohta Motiva Aknakatted OÜ hinnapakkumise (dtl 213) 735,24 eurot ja soovis, et kostja hüvitaks täiendavalt 273,02 eurot. Kohus leidis, et hageja 273,02 euro nõue ei ole põhjendatud.

Kostja on tõendanud, et samalaadsest materjalist kardinad saab odavamalt kui hageja esitatud hinnapakkumises. Hageja on välja toonud, et täpselt samast materjalist kardinaid ei ole võimalik tellida, kuna firmat, kellelt need algselt telliti, ei eksisteeri. Ka hageja ise on esitanud hinnapakkumise alternatiivsele materjalile. Puudub alus järeldada, et kardinate suhtes endise olukorra taastamise mõistlikud kulud oleksid suuremad, kui on kostja pakkumises toodud 399,68 eurot.

16.Hageja on tõendanud madratsi seisukorda enne (dtl 75, 76) ja pärast (dtl 113-115, 198) kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Madratsil on lemmiklooma poolt välja tõmmatud niidid ja plekid (dtl 113, 114). Hageja esitas madratsi kohta IKEA e-poe väljavõtte, millest nähtub madratsi hind 229 eurot (dtl 216). Kostja leiab, et kahju ei kuulu hüvitamisele, sest madrats on kasutamiskõlblik. Kohus leidis, et fotodelt nähtub, et kostja kasutusse on antud puhas madrats, kuid tagastamisel on sellel plekid ja väljatõmmatud niidid. Kohus leidis, et tegemist ei ole tavapärase kulumisega ning pidas põhjendatuks, et kostja hüvitab uue madratsi soetamise kulu 229 eurot.

17.Hageja on tõendanud diivani puitelementide seisukorda enne (dtl 64, 86, 87, 93, 95, 96) ja pärast (dtl 139-142, 179) kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Hageja selgitas, et diivani puitelemendid olid kahjustatud ning need tuli uuesti vahatada ja poleerida. Hageja ostis vahendeid ja tarvikuid vahatamiseks ja poleerimiseks kokku 58,79 euro maksumuses (dtl 217, 218). Kohus leidis fotosid hinnates, et kostja kasutuses olnud ajal olid diivani puitelemendid saanud kahjustada. Fotodelt on näha, et diivani puitpinnale on asetatud tass ja see on tekitanud jäljed. Kostja ei vaidlustanud, et üürileandja teatas talle üürilepingu sõlmimisel, et sellise kahju vältimiseks tuleb puitpindadel kasutada tassialuseid.

Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 58,79 eurot.

18.Hageja on tõendanud korteri üldist seisukorda enne ja pärast kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides (dtl 31-104, 107-208). Hageja heidab kostjale ette, et korter ja selle sisustus olid tagastamisel väga mustad. See ei olnud tavapärane kerget laadi tolm, vaid ulatuslik ja põhjalik määrdumine, mistõttu oli olukorra taastamiseks vajalik suurpuhastus. Suurpuhastuse ja sellega kaasneva akende pesu kogukulu oli 234,10 eurot (dtl 529), millest kostja hüvitas vaid 80 eurot. Kohus hindas, et üüritud korter oli kostja 4 2-23-134680 kasutusse andmisel puhas, kuid pärast tagastamist must ja määrdunud. Korter oli koristamata, kapid ja põrandad olid mustad. Samuti olid mustad köök ja köögitarvikud, sh ahi ja pliit, ning vannituba ja selles olevad tarvikud. Põhjendusega, et kostja on hüvitanud üürileandjale koristusfirma töö 80 euro ulatuses, jättis kohus täiendava nõude rahuldamata, kuna kostja ei pidanud hüvitama korteri suurpuhastuse kulu.

19.Hageja nõudis, et kostja tasuks kadunud pesukuivatusresti eest 29,99 eurot ja kahjustatud põrandapesumopi (dtl 150) eest 8,99 eurot (Maxima Eesti OÜ arve, dtl 217). Kostja väitis, et ta on hüvitanud väikeinventari 64,24 euro ulatuses ning selle hulka kuulus põrandapesumopp.

Nimelt teatas kostja 06.08.2023 kostja üürileandjale, et hüvitas „otsasaanud“ põrandapesumopi (dtl 343–344). Hageja väitel tekkis üürileandjale kahju erinevate esemete kadumisest kokku 128,47 eurot, millest kostja tasus vaid 64,24 eurot, st tasumata jäi 64,23 eurot. Hageja võttis üle nõude 38,98 eurot. Kohus leidis, et kuna kostja ei ole selgitanud, miks ta ei peaks hüvitama kadunud pesukuivatusresti maksumust, siis tuleb 29,99 euro nõue rahuldada. Mopi on kostja hüvitanud ja see nõue jääb rahuldamata.

20.Remonditööde nõude 1661,07 eurot jättis maakohus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei olnud selgelt tuvastatav, et vannitoa ukse lengi piirdeliistud ja laiendusliistud olid korras (s.t et neil puudusid täkked ja kriimud) üürisuhte alguses. Fotod on tehtud kaugelt ja nende põhjal ei ole võimalik kindlalt veenduda, et hageja etteheidetavad puudused olid tekkinud pärast korteri kostja kasutusse andmist. Samal põhjusel ei ole võimalik tuvastada selgelt tapeedi olukorda enne korteri kostja kasutusse andmist. Laminaadi võimalike kahjustuste osas nõustus kohus kostjaga, et seda kulumist võinuks märgata siis, kui korter tagastati, kuna põrandat . Laminaati ei katnud korteri tagastamisel vaip. Kohus leidis, et laminaadi võimalik kahjustus võis olla nii väike, et üürileandja ei märganud seda esmapilgul. Seega oli pigem tegemist loomuliku kulumisega. Kohus jättis hageja nõude selles osas rahuldamata, leides, et osaliselt on kahju tekkimine tõendamata ja osaliselt on tegemist loomuliku kulumisega, mis kaasneb asja lepingujärgse kasutamisega VÕS § 334 lg 1 järgi.

21.Maakohus leidis, et kokku peab kostja hagejale hüvitama 317,78 eurot (229+58,79+29,99).

22.Maakohus jagas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile, st jättis menetluskulud 13% ulatuses kostja ja 87% ulatuses hageja kanda.

Menetluskuludeks oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 13%, s.o 45,50 eurot.

Apellatsioonkaebus 23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 2097,18 euro väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista see summa kostjalt täiendavalt välja. Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse.

24.Hageja leiab, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme.

25.Hageja väidab, et kostjale eluruumi üleandmisel olid seal tüllkardinad Eus Sheer ja kardinad Eus La Vita, mis olid eluruumi tagastamisel kahjustatud. Hageja soovib taastada rikkumisele eelneva olukorra. Hinnapakkumises, mille alusel kostja tasus üürileandjale 399,68 eurot, nimetatud kardinad ei ole samaväärsed rikutud kardinatega. Hageja pöördus OÜ Laviniita, kust osteti algsed kardinad, kuid kelle tegevus on lõpetatud, soovitatud salongi poole. Motiva 5 2-23-134680 Aknakatted OÜ hinnapakkumine on tehtud samaväärsete kardinate kohta, kuna selles on kasutatud sama tootja samu materjale samade mõõtmetega. Kostja hinnapakkumised ei hõlmanud samaväärseid kardinaid. Hageja hinnangul ei ole maakohus seda tõendite hindamisel arvesse võtnud. Seetõttu tuleb hüvitada hinnavahe hagejale loovutatud 273,02 euro ulatuses.

26.Maakohus on tõendeid vääralt hinnates jätnud suurpuhastuse maksumuse välja mõistmata.

Eluruum oli üleandmisel puhas, kuid tagastamisel oli korter koristamata ja must. Asjaolu, et eluruumi algsel üleandmisel on akti märgitud, et suurpuhastust ei ole tehtud, ei ole oluline, kuna puhtuseastmelt oli korter puhas (st sel ajal puudus vajadus suurpuhastust teha). Tagastamisel oli korter aga nii must, et selle koristamiseks kulus 299,10 eurot. Kostja on tasunud ainult 145 eurot (80 eurot koristuse ja 65 eurot diivani puhastuse katteks), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista veel 154,10 eurot, sh akende pesu.

27.Maakohus on vääralt jätnud põrandapesumopi maksumuse 8,99 eurot välja mõistmata.

Üürileandjale oli väikeinventari kadumisest ja kahjustumisest tekkinud kahju 166,45 eurot, millest kostja tasus vaid 64,24 eurot, jättes täpsustamata, milliseid nõudeid see katab. Seega on väikeinventar hüvitamata 102,21 euro ulatuses, hageja nõuab sellest 8,99 eurot mopi eest.

Maakohtu otsusest ei ole aru saada, miks mõisteti välja pesukuivatusresti, aga mitte mopi maksumus.

28.Remondinõude osas leidis hageja, et maakohus ei võtnud arvesse tema esitatud tõendeid ja selgitusi ning liigitas vääralt erinevad puudused harilikuks kulumiseks (VÕS § 334 lg 2).

28.1. Hageja väitel on piisavalt fikseeritud vannitoa ukse lengi, piirdeliistude ja laienduse liistu algne seisund ning seisund tagastamise ajal. Hüvitamisele kuulub 200 eurot.

28.2. Hageja väitel on piisavalt fikseeritud põranda algne seisund ning seisund tagastamise ajal.

Hüvitamisele kuulub laminaadi vahetus ja sellega kaasnev liistude silikoonimine 1169,40 eurot.

Hageja esitas ka uue tõendi, millega soovib tõendada, et kostjat teavitati põrandaga seotud puudustest juba valduse tagastamise päeval 16.07.2023.

28.3. Hageja väitel on piisavalt fikseeritud magamistoa tapeedi algne seisund ning seisund tagastamise ajal. Kahjustatud tapeedi ribade vahetus maksab 225 eurot.

28.4. Eelnimetatud töödega seonduv ehitusjäätmete utiliseerimine maksab 66,67 eurot.

29.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Vastustaja seisukoht 30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

31.Kostja leiab, et ta on juba tasunud kardinate endise olukorra taastamiseks mõistliku summa.

Korteri seisukorra kohta märgib kostja, et aknad pesi ta heast tahtest, nende pesemine ei olnud üldse ette nähtud, sest see käib suurpuhastuse alla. Korteris ei olnud enne üleandmist suurpuhastust tehtud. Väikeinventar üürilepingu üldtingimuste kohaselt hüvitamisele ei kuulunud, mistõttu ei oleks ta pidanud tasuma ka 64,24 eurot, mille ta heauskselt maksis. Kostja hüvitab küll maakohtu otsuse alusel pesukuivatusresti maksumuse, kuna ta ei olnud täpsustanud, et on selle hüvitanud, kuid põrandapesumopi kohta on ta selgitanud, et see on hüvitatud. Väikeinventar kulub ja saab otsa. See on harilik kulumine, mida hüvitama ei pea.

32.Kostja vaidleb vastu ka remondikulude nõudele.

6 2-23-134680 32.1. Põranda puudused ei ole eluruumi tagastamise aktis kajastatud, mistõttu ei saa need kuuluda hüvitamisele. Lisaks ei ole tõendatud, et puudused tekkisid üüriperioodil, samuti ei ole puudused märkimisväärsed. Kohtule esitatud fotod on tehtud suurendusega ja vastu valgust erilise nurga alt, ent ka neilt fotodelt ei saa tuvastada, et tegemist oleks veekahjuga. Tegemist võib olla laminaadi materjalidefekti või ebaprofessionaalse paigaldusega.

32.2. Vannitoa ukse lengi, piirdeliistude ja laienduse algne seisukord ja kahjustused ei ole fikseeritud samaväärse detailsusastmega, mistõttu ei ole tõendatud, et kahjustused tekkisid üürilepingu ajal. Igal juhul oleks tegemist hariliku kulumisega.

32.3. Magamistoa tapeedi algne seisukord ja kahjustused ei ole fikseeritud samaväärse detailsusastmega, mistõttu ei ole tõendatud, et kahjustused tekkisid üürilepingu ajal. Tapeedi serv on paar millimeetrit lahti tulnud, see on üürileandja ehituspraak või harilik kulumine.

32.4. Eelnevast tulenevalt ei ole alust kostjalt välja mõista ka utiliseerimiskulusid.

33.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 34. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 382,12 euro ulatuses ning teeb tühistatud osas uue otsuse, rahuldades hagi täiendavalt selle summa võrra. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja suurust ning jaotab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud ja määrab need kindlaks (TsMS § 173 lg 1, 174 lg 3). Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

35.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuse esitanud üksnes hageja, seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 317,78 eurot. Ringkonnakohus hindab maakohtu otsust hageja vaidlustatud osas.

36.Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja esitatud tõendi taotluse. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega üürileandja YY 16.07.2023 e-kirja kostjale. Hageja soovib sellega tõendada, et üürileandja teatas kostjale juba eluruumi tagastamise akti koostamise päeval, et lisaks avastati põrandal veekahjustuse jäljed. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus uue tõendi vastuvõtmiseks, kuna asjaomase tõendi oleks hageja saanud esitada maakohtule. E-kiri on kostjale saadetud juba enne kohtumenetluse algatamist. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei saanud seda tõendit varem esitada. Tuginedes TsMS § 652 lg 3 p-le 2 jätab ringkonnakohus uue tõendi vastu võtmata.

37.Maakohus on tuvastanud ning pooled ei vaidle ringkonnakohtus selle üle, et:

-kostja sõlmis YYga (üürileandja) 07.02.2022 üürilepingu, millega anti kostjale üürile eluruum aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn, ning et üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 23–27, 346–349);

-eluruumi valdus anti kostjale üle 06.02.2022 aktiga (dtl 30–104);

-üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.07.2023 (dtl 106);

7 2-23-134680 - 21.06.2023 koostati eluruumi tagastamise akt, mille kostja kinnitas 16.07.2023 (dtl 219–270);

18.07.2023 teatas üürileandja täiendavatest puudustest (dtl 271–341); kostja on hüvitanud üürileandjale 608,92 eurot, mis hõlmas osaliselt kardinate maksumuse, koristamise ja kadunud esemed (dtl 343–344);

14.08.2023 omandas hageja üürileandjalt kostja ja üürileandja vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude kostja vastu kokku 2414,96 euro ulatuses (dtl 351–352).

38.Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust, on temalt täiendavalt kohtuotsusega välja mõistetud 317,78 eurot madratsi, diivani puidust elementide taastamise ja pesukuivatusresti eest. Ringkonnakohtus on vaidluse all, kas kostja peaks hüvitama hagejale kardinate eest juba tasutule täiendava summa, samuti maksma suurpuhastuse, põrandapesumopi ning erinevate remonditööde eest. Asjas kuuluvad kohaldamisele VÕS § 334, § 115 lg 1, § 127 ja § 128.

39.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on osaliselt jätnud hageja väited ja tõendid kohaselt hindamata, mistõttu hindab ringkonnakohus tõendeid hageja vaidlustatud ulatuses uuesti.

40.Esiteks on hageja vaidlustanud kardinate taastamise maksumuse 273,02 euro ulatuses hüvitamata jätmise. Ringkonnakohus leiab, et asjaomane nõue tuleb rahuldada.

40.1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja tõendas, et kardinad olid korteri tagastamisel võrreldes korteri üleandmise ajaga kahjustatud. Kardinatel on palju väljaulatuvaid niite ning need tuleb välja vahetada. Kostja ei ole vastu vaielnud, et kardinad kahjustusid ajal, mil korter oli tema kasutuses, ning on kardinate maksumuse osaliselt kohtueelselt üürileandjale hüvitanud (399,68 euro ulatuses). Maakohus leidis, et täiendav nõue 273,02 euro nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja on tõendanud, et samalaadsest materjalist kardinad saab odavamalt kui hageja hinnapakkumises (735,24 eurot). Maakohus märkis, et hageja on ise välja toonud, et täpselt samast materjalist kardinaid ei ole võimalik tellida ning et ka hageja ise on esitanud alternatiivse materjaliga hinnapakkumise.

40.2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga esiteks selles, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud. Hageja on tõendanud, et korteri üleandmise ajal olid korteris OÜ-st Laviniita tellitud kardinad, mille õmblemiseks kasutati tülli nimetusega Eus Sheer (300 cm, 480x247 cm), kangast Eus La Vita (300 cm, 180x247 cm) ja kardinapaela Bocelli (dtl 530). Hageja esitatud Motiva Aknakatted OÜ 18.07.2023 hinnapakkumises 735,24 eurot on nimetatud samuti kangaid Sheers Eus ja La Vita Eus (dtl 214). Kostja esitatud Tinner OÜ hinnapakkumistes (vastavalt 399,68 eurot ja 501,60 eurot) on kajastatud teistsugused kanganimetused (dtl 372,

373). Seega on väär maakohtu väide, nagu oleks hageja tunnistanud, et sama tootja kangaid enam võimalik saada ei ole. Uus on üksnes teenusepakkuja (Motiva Aknakatted OÜ), kuna algselt kardinad valmistanud OÜ Laviniita enam ei tegutse. Seevastu ei ole kostja tõendanud, et Tinner OÜ hinnapakkumistes nimetatud kangad oleksid samaväärsed rikutud kangastega.

40.3. Seega ei ole maakohus lähtunud täiendavat kahjunõuet rahuldamata jättes VÕS § 127 lgst 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 on põhjendatud hageja nõue, et kostja peab hüvitama täiendavalt kardinate maksumuse 273,02 eurot, kuna nii on võimalik taastada endine olukord võimalikult lähedasena sellele, millised oli varem korteris olnud kardinad. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et asjaolu, et hageja 8 2-23-134680 nõuab vaid 273,02 eurot, mitte 335,56 (s.o hinnapakkumine 735,24 eurot miinus kostja tasutud 399,68 eurot), omaks mingit tähendust. Hageja on omandanud üürileandjalt kostja vastu kardinate osas nõude 273,02 eurot (dtl 351), seega on hageja õigustatud nõudma seda summat.

41.Teiseks vaidlustas hageja korteri koristamisega seotud täiendava nõude rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus leiab, et asjaomane nõue tuleb osaliselt rahuldada.

41.1. Üürilepingu üldtingimuste p 7.7 kohaselt tuli eluruum ja sisustus tagastada puhtana ja hooldatuna vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitule. Juhul kui eluruumi ja sisustust ei tagastata puhtana ja hooldatuna, korraldab puhastus- ja hooldustööd üürileandja või Rendin, mille kulu on kohustatud hüvitama üürnik (dtl 349).

41.2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteri üleandmisel ei olnud tehtud suurpuhastust. See fakt nähtub üleandmise aktist (dtl 31). Samuti on kostja möönnud, et korter ei olnud tagastamise ajal puhas ning on üürileandjale tasunud 80 eurot korteri koristamise eest. Vaidlus on selles, kas kostja peaks hüvitama suurpuhastuse maksumuse, kuigi eluruumi kasutusse võtmisel ei olnud üürileandja suurpuhastust teinud. Maakohus leidis, et kostja ei pea suurpuhastuse kogumaksumust, st täiendavat 154,10 eurot hüvitama. Hageja tugineb sellele, et kuna korteri üleandmisel oli korter täiesti korras, siis puudus vajadus enne selle üleandmist suurpuhastust teha. Eluruumi tagastamisel oli olukord vastupidine – endise olukorra taastamiseks oli vaja teha suurpuhastus. Hageja tellis koristuse Midlis OÜ-lt ja maksis selle eest 299,10 eurot (s.o suurpuhastus 159,10 eurot, diivani puhastus 65 eurot, aknapesu 75 eurot) (dtl 529). Kostja on sellest tasunud vaid 145 eurot (s.o 65 eurot diivani puhastuse ja 80 eurot koristuse eest). Kostja vastuväited tuginevad sellele, et korteri kasutusse võtmise aktis on kirjas, et suurpuhastust ei ole tehtud, seega ei pea ta ka tagastamisel suurpuhastuse eest tasuma. Samuti väidab kostja, et ta pesi aknad vahetult enne korteri tagastamist, kuigi see ei olnud üldse tema kohustus.

41.3. Ringkonnakohus nõustub esmalt maakohtu tuvastatuga, et korteri kasutusse andmise aja seisu kajastavatelt fotodelt nähtub, et korter oli puhas ja korras, kuid eluruumi tagastamisel oli nii eluruum kui ka sisustus väga must. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuna korter tuli tagastada sellisena, nagu see kasutusse anti, siis asjaolu, et enne kasutusse andmist ei olnud teostatud suurpuhastust, ei oma tähtsust. Kui tagastatud korteri viimine endise puhtuseastmeni ei olnud võimalik lihtsa koristamisega, siis tuli selleks tellida suurpuhastus ning kostja pidi selle eest tasuma. Ringkonnakohus peab usutavaks, et tavaline koristus ei hõlma selliseid töid, millega oleks taastatud eelkõige korteri köögi ja vannitoa sisustuse algne puhtuseaste. Fotodelt nähtuvalt olid eelkõige köögitehnika ja vannituba äärmiselt määrdunud (nt dtl 117, 118, 121, 128, 133–138, 146–149, 151–153, 165–170). Seega leiab ringkonnakohus, et kuna kostja oli tasunud üürileandjale koristuse eest 80 eurot, kuid suurpuhastus maksis Midlis OÜ arve järgi 159,10 eurot, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 79,10 eurot.

41.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjalt tuleks välja mõista ka aknapesu hind 75 eurot. Kostja on õigesti märkinud, et akende ja aknaraamide seisund korteri tema kasutusse andmisel ei ole fikseeritud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas aknad ja aknaraamid olid korteri tagastamisel halvemas seisus kui algselt. Lisaks puudub vaidlus, et kostja on ise aknad enne korteri tagastamist pesnud. Kuigi hageja hinnangul ei ole kostja pesnud aknaid kvaliteetselt ja päikesevalguses paistavad triibud jms, ei anna see alust nõuda kostjalt välja 75 eurot, kuna akende seisund korteri üürile andmise ajal ei ole tõendatud.

42.Kolmandaks nõuab hageja kostjalt põrandapesumopi maksumust 8,99 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et selle nõude on maakohus jätnud õigesti rahuldamata. Kostja on tõendanud, et ta on mopi maksumuse väikeinventari hüvitamisel juba tasunud (dtl 343), seega 9 2-23-134680 ei saa sama nõuet teistkordselt välja mõista. Hageja on küll üürileandjalt omandanud asjaomase nõude 8,99 euro ulatuses, kuid see on hageja ja üürileandja vahelise suhte küsimus. Kostja on üürileandjale mopi maksumuse hüvitanud ning see ei kuulu uuesti väljamõistmisele. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik esitada uuele võlausaldajale kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

43.Neljandaks leiab hageja, et maakohus on jätnud remondikulu kokku 1661,07 eurot ebakohaselt välja mõistmata (dtl 213, 351). Ringkonnakohus nõustub hagejaga üksnes 30 euro suuruse nõude ulatuses.

43.1. Hageja leiab, et eluruumi tagastamise fotodega on tõendatud, et vannitoa ukse leng, piirdeliistud ja laienduse liist on kahjustatud, kuid maakohus ei ole tõendeid kohaselt hinnanud.

Maakohus nõustus kostjaga, et kuna algsed fotod ei ole tehtud sama lähedalt kui korteri tagastamisel tehtud fotod, ei ole tõendatud, et puudused on tekkinud kostja poolt korteri kasutamise ajal. Hageja viitab apellatsioonkaebuses fotodele, mis asuvad dtl-del 143, 158, 162– 164. Nende parandamine maksaks 200 eurot (dtl 213). Hageja leiab, et korteri kostja kasutusse andmisel tehtud fotodega on ka algne seisukord piisavalt fikseeritud (hageja viitab fotodele dtldel 405, 428, 437, 438).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja viidatud algset seisukorda kajastavad fotod on tehtud kas kaugemalt või teisest vaatest, mistõttu ei ole neilt võimalik tõsikindlalt tuvastada, et mingeid defekte vannitoa ukse liistudel ja lengil korteri kasutusse andmise ajal ei olnud, v.a kriipimisjälg ukse piirdeliistul (dtl 158). Kui viimati nimetatud kahjustus oleks olnud olemas korteri kostjale üleandmise ajal, peaks see olema nähtav algselt fotolt (dtl 405), kuna tegemist on suhteliselt tugeva, sügava ja teist värvi joonega. Muid kahjustusi võrreldes algse seisundiga ei ole hageja tõendanud. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui liistudele on kasutamise käigus tekkinud mingeid muid vaevumärgatavaid jälgi, siis VÕS § 344 lg 2 teise lause järgi ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega ei vastuta üürnik selliste kahjustuste ja kulumise eest, mis on vastava asja kasutamise puhul tavaline.

Arvestades, et hageja hinnapakkumine 200 eurot hõlmab tunduvalt laiulatuslikumaid töid (s.o vannitoa ukse lengi, piirdeliistute ja ühel poolel laienduseliistu vahetus, dtl 213) kui eelnevalt tuvastatud kahjustus piirdeliistul, peab ringkonnakohus põhjendatuks ukse piirdeliistul oleva kahjustuse eest kostjalt välja mõista 30 eurot.

43.2. Hageja leiab, et eluruumi tagastamise fotodega on tõendatud ka põranda laminaadi kahjustus ning maakohus on vääralt jätnud selle parandamise maksumuse 1169,40 eurot (dtl 213, 351) kostjalt välja mõistmata, leides, et tegemist on loomuliku kulumisega (VÕS § 334 lg 1). Hageja viitab algse seisukorra tõendamiseks fotodele, mis asuvad dtl-l 403, 509, 512, 515 ja 517, ning kahjustusi tõendavad fotod dtl-l 199, 202–206.

Ringkonnakohus märgib esiteks, et dtl-l 205 ja 207 olevad fotod kajastavad tapeeti, mitte põrandat. Hinnates elutoa diivani esise põranda algset seisukorda ja seisukorda korteri tagastamise ajal, ei ole võimalik tuvastada selliseid kahjustusi, mille parandamise maksumust oleks alust nõuda kostjalt. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga lähedalt, teistsuguse pildistamise nurga alt ning teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotod ning nendelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja on põrandat kahjustanud. Maakohus on jätnud selle nõude õigesti rahuldamata. Asjaolu, et üürileandja märkas puudust pärast eluruumi tagastamise akti allkirjastamist ei ole otsustava tähtsusega, kuid see kinnitab, et tegemist on minimaalse 10 2-23-134680 kahjustusega, kuna elutoa põranda kahjustused oleksid pidanud korteri ülevaatuse teostamisel olema selgelt nähtavad, kuna põrand oli katteta. Juhul kui tegemist on põranda hariliku kulumise või halvenemisega, ei kuulu selle parandamise maksumus kostjalt väljamõistmisele (VÕS § 344 lg 2).

43.3. Hageja leiab, et eluruumi tagastamise fotodega on samuti tõendatud magamistoa tapeedi kahjustus ning maakohus on vääralt jätnud selle parandamise osalise maksumuse 225 eurot (dtl 213, 351) kostjalt välja mõistmata, leides, et kahjustuste tekkimine üürisuhte ajal ei ole tõendatud. Hageja viitab algse seisukorra tõendamiseks fotodele, mis asuvad dtl-l 460 ja 463, ning kahjustusi tõendavad fotod dtl-l 107, 523, 524. Hageja leiab, et magamistoa tapeedi ribade kahjustuste eest vastutavad lepingupooled võrdselt.

Ringkonnakohus märgib esiteks, et dtl-l 463 olev foto ei kajasta seina, seega ei tõenda see hageja väidetud tapeedi algseisundit. Dtl-l 460 olev foto on tehtud seinast kaugemalt positsioonilt, samas kui fotod dtl-l 107, 523 ja 524 on tehtud lähivaates. Viimati nimetatud fotodelt nähtuvad täkked. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et selliseid täkkeid algselt ei olnud (dtl 460). Juhul kui tegemist on tapeedi hariliku kulumise või halvenemisega, ei kuulu selle parandamine kostjalt väljamõistmisele (VÕS § 344 lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjaomase nõude jätnud õigesti rahuldamata.

43.4. Kuna kohus peab hageja 1661,07 euro suurusest parandustööde nõudest põhjendatuks vaid ühe ukse liistu kahjustuse parandamist, leiab kohus, et seonduvad utiliseerimiskulud 66,67 eurot ei kuulu kostjalt väljamõistmisele.

44.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi jäeti 382,12 euro ulatuses rahuldamata. Hagi on seega ringkonnakohtu otsuse järgselt rahuldatud 699,90 euro ulatuses (s.o maakohtu välja mõistetud 317,78 eurot + 273,02 + 79,10 +

30).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 45. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel 13% ulatuses kostja ja 87% ulatuses hageja kanda. Maakohus lähtus hagi rahuldamise proportsioonist (2414,96 euro suurusest nõudest rahuldati 317,78 euro väljamõistmine). Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi täiendavalt 382,12 euro ulatuses, siis on hagi kokku rahuldatud 699,90 euro ehk 29% ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt jäävad maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel 29% ulatuses kostja ja 71% ulatuses hageja kanda.

46.Tulenevalt menetluskulude jaotuse muutmisest tuleb tühistada ka maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramine ning määrata need uuesti. Kuna hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 350 eurot, siis tuleb kostjal hüvitada sellest 101,50 eurot (29%).

47.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, on kohane jagada ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (TsMS § 171 lg 1, § 163 lg 1 teine alternatiiv). Apellatsioonkaebuse nõudest 2097,18 eurot rahuldatakse nõue 382,12 euro, st umbes 18% ulatuses.

48.Hageja apellatsiooniastmes kantud menetluskuluks on riigilõiv 350 eurot, millest 63 eurot (18%) tuleb välja mõista kostjalt. Kostjal ei ole kindlaksmääravaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.