2-24-5049/6

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-24-5049

1. mai 2024, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad M K hagi S K vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja M K (isikukood XXX) Kostja S K (isikukood XXX) Hagimenetlus 02.05.2024 kohtuistungil Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M K hagi.
3. Lahutada S K (isikukood XXX) ja M K (isikukood XXX, abielueelne perekonnanimi Š ) abielu, mis sai registreeritud Leningradi linna (NSVL) Pulmapalee poolt
4. novembril 1981 (abielukanne nr XX).
5. Abielu lahutamise järel säilib M K abielus kantud perekonnanimi „K “.
6. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.
7. Saata kohtuotsus viivitamatult pärast jõustumist Narva linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroole.
8. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-24.5049 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Viru Maakohtule
9. märtsil 2024 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on poolte abielu sõlmitud
10. novembril 1981 Leningradi Pulmapalees. Poolte kõik suhted on lõppenud aastal 2010 abikaasa pideva abielu rikkumise tõttu. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Pärast abielu lahutust soovib hageja jätta perekonnanimi K .
11. Kohus
12. märtsi
13. a määrusega võttis hagi menetlusse.
14. Kostja hagile ei vastanud.
15. Kohus kuulas pooled ära
16. mai 2024 kohtuistungil. Hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja ei ole nõus, et poolte suhted lõppesid aastal
17. Samas kostja tunnistas, et pooled ei suhtle seitse aastat, nendel ei ole ei majanduslike ega lähedasi suhteid. Kostja suhtleb
18. ja
19. aastatel sündinud täisealiste lastega ja tahaks mõnda aega, saamaks teadet laste suhtumisest abielulahutusesse. Küll aga hageja ei näinud ühtegi põhjust, et hoida abielu, mida ei ole olemas mitmeid aastaid. Hageja hinnangul on kostjale abielu kasulik, kuna hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kostja aga Venemaa Föderatsiooni kodanik ja soovib elada Euroopa Liidus. Kostja palus leppimisaega, hageja ei olnud sellega nõus. Hageja juba aastal 2006 esitanud hagi abielu lahutamise nõudes, ent võttis hagi tagasi, sest jäi uskuma, et kõik muutub, aga midagi ei muutunud. Kohus jättis kostja taotluse leppimisaja määramiseks rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud pooli isiklikult ära, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Leningradi linna (NSVL) Pulmapalee poolt
20. novembril 1981 (abielukanne nr XX). PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui 2