Obsah (11)

§ 424§ 199§ 200§ 64§ 68§ 74§ 65§ 75§ 751§ 78§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-2360 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Mer

§ 424

lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andraš Tšitškan Süüdistatav Sten Pihus, ik. 39903212737; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX; tel. XXX; e-post: XXX Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 10.02.2023. a otsusega nr 1-23-674

§ 200

lg 2 p 4, 8 ja

§ 199

lg 2 p 7 järgi

§ 64

lg 1 alusel 4-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat, 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Sellest karistusest vabastati Sten Pihus tingimisi 4-aastase katseajaga. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sten Pihus

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Sten Pihus

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Sten Pihusele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.02.2023. a otsusega nr 1-23-674 mõistetud kandmata karistuse, s.o 3 aasta, 10 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat, 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 4 aastat, 6 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Sten Pihus ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Sten Pihus katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutada Sten Pihus elektroonilisele valvele 4 kuuks tema elukohas XXX.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema elektroonilise valve seadme Sten Pihuse keha külge kinnitamise päevast.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel on Sten Pihus kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a arsti ettekirjutusel).

§ 75

lg 2 p 4 alusel on Sten Pihus kohustatud asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Sten Pihus kohustatud käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtud sotsiaalprogrammi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

1. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast, s.o 615 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Sten Pihuselt menetluskuluna joobeseisundi tuvastamisega seonduv kulu kokku 218 eurot, kaitsjatasu 267,18 eurot ja sundraha 615 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Sten Pihusel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1100,18 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 91,68 eurot ja viimasel
2. kuul 91,70 eurot. 2 Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99924700017794 ning selgituseks „Sten Pihus, 1-24-2360, menetluskulu“ Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde DVD plaadid (2 tk) ja CD plaat tanklate videosalvestistega. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Sten Pihust süüdistatakse selles, et ta 08.04.2023 kella 20.55 paiku Tartumaal Räni külas Lääneringteel juhtis mootorsõidukit BMW 318D (reg nr XXX), olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli ja heksa¬hüdro¬kannabinooli tarvitamisest tingitud joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove üks joobeseisundi liikidest. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), samuti heksahüdrokannabinool kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 mää¬ruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühho¬troopsete ainete ja aine¬rühmade I nimekirja. Sellega pani Sten Pihus toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Sten Pihust süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 1) 26.04.2023 kella 11.39 paiku Tartumaal Elvas Valga mnt 3 asuvas AS-le Olerex kuuluvas Elva tanklas tankis sõiduautosse BMW (reg nr XXX) 61,07 liitrit diisel¬kütust kogu3 väärtusega 91,54 € ja lahkus tanklast kütuse eest tasumata; 2) 03.05.2023 kella 14.22 paiku Tartumaal Elvas Valga mnt 3 asuvas AS-le Olerex kuuluvas Elva tanklas tankis sõiduautosse BMW (reg nr XXX) 27,07 liitrit diiselkütust koguväärtusega 40,58 € ja lahkus tanklast kütuse eest tasumata; 3) 08.05.2023 kella 20.17 paiku Tartumaal Nõos Raudtee 2a asuvas AS-le Terminal (endine AS Tartu Terminal) kuuluvas Nõo teenindusjaamas tankis sõiduautosse BMW (reg nr XXX) 11,2 liitrit diiselkütust koguväärtusega 16,79 € ja lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Sellega pani Sten Pihus toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppe sisu Tunnistada Sten Pihus süüdi

§ 424lg 1 järgi ning karistada teda 3 kuu pikkuse vangistusega.

Tunnistada Sten Pihus süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning karistada teda 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 10.02.2023 otsusega nr 1-23-674 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aasta 10 kuu 28 päeva võrra ning mõista liit-karistuseks 4 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Sten Pihus ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 alusel määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on Sten Pihus käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaal-hooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoo-riumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Sten Pihust 4 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates hüvitama kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju.

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelata Sten Pihusel käitumiskontrolli ajal omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mida pole arst ravi eesmärgil määranud.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Sten Pihust käitumiskontrolli ajal asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Sten Pihust läbima sotsiaalprogrammi kriminaal¬hooldusametniku äranägemisel.

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Sten Pihust alluma elektroonilisele valvele, mille tähtajaks määrata 4 kuud alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. Sten Pihuse menetluskuludeks on uriiniproovi analüüs maksumusega 71 eurot, hinnang joobe kohta 52 eurot, arstliku toksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot, kaitsjatasu 267,18 eurot ning sundraha 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades asjaolusid, et Sten Pihusel on võlgasid umbes XXX, ta püüab oma elu joonele saada ning võlgasid tasuda, on XXX, jätta pool sund¬rahast riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 4 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Sten Pihus aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Sten Pihuse süüdi tunnistada

§ 424

lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Sten Pihuse menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamisega seonduvad kulud kokku 218 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 267,18 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1715,18 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Sten Pihus taotles menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Sten Pihusega sõlmitud kokkulepet ja seda, et ta ei ole tööga hõivatud ning tal on suures summas võlgnevusi, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta pool sundrahast, s.o 615 eurot riigi kanda. Ühtlasi nõustub kohus prokuröriga, et arvestades Sten Pihuse varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid ning temaga sõlmitud kokkulepet, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud anda talle tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Sten Pihuselt välja mõista joobeseisundi tuvastamisega seonduvad kulud kokku 218 eurot, kaitsjatasu 267,18 eurot ja sundraha 615 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1100,18 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6