Obsah (6)

§ 371§ 663§ 657§ 3401§ 132§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-1180 Tsiviilasi

) § 3141 lg 1). MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus keeldus
2. mai 2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus märkis, et esitatud nõue on ebaselge ja hageja ei ole haginõudelt tasunud riigilõivu (

§ 371lg 1 p 9, p 10 ja lg 2 p 2).

Hageja esitas kohtule märtsis ja aprillis täiendusi ning täiendavaid tõendeid. Hageja ei ole hagiavaldusel esinevaid puuduseid kõrvaldanud, sh ei esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ega taotlenud tähtaja pikendamist. Eeltoodu tõttu keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja menetluse taastada. Hageja viibib välismaal ning tal puudus juurdepääs e-toimikule kuni
2. maini
3. E-toimikus on hagejale teadmata asjaoludel märgitud, et ta on kohtumääruse kätte saanud. Hageja e-postile tuli ainult üks teavitus, mille avamiseks pidi sisenema e-toimikusse. Hageja ei saanud IT-lahendustega hakkama. Hageja helistas korduvalt kohtusse ning talle kinnitati, et ta peab ootama. Hagejale ei 2 selgitatud, mida ta tegema peab. Hageja ei olnud määruseid näinud. Kohus oleks võinud määrata hagejale advokaadi. Hageja kordas, et elatisevõlg puudub. Täitemenetluses on nõudejäägiks märgitud 360,12 eurot. Hageja palub lugeda elatise makseteks hageja isa poolt tehtud ülekanded lapse ema või lapse kontole. Hageja on tõendid kohtule esitanud. Nõude suurus, mille üle vaieldakse on 372 eurot – hageja taotleb selles ulatuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja ei ole saanud kohtult selgitusi, kui palju tuleb riigilõivu maksta.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

1. Hageja esitas maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2024/
2. Maakohus tuvastas õigesti, et hagiavaldusel ja selle täiendustel esinevad hagi menetlemist takistavad puudused ning andis hagejale
3. veebruari 2024 määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – sh selgelt väljendatud nõude esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja maakohtu
4. veebruari 2024 määruse kätte kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel
5. märtsil
6. See tähendab, et hageja ise on kinnitanud e-toimikus dokumendi vastu võtmist. Samuti saadeti hagejale maakohtu määrus
7. märtsi 2024 e-kirja manusena pdf-faili kujul, mis avaneb ka ilma digidoc-i rakenduseta (dtl 72-78). Seega oli maakohus teinud hagejale võimalikuks määrusega tutvumise ka viisil, mis ei eeldanud e-toimiku kasutamise oskust. Ringkonnakohus leiab eelnevat arvestades, et maakohus ei ole rikkunud hagejale puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisel menetlusnorme. Hageja on korduvalt esitanud maakohtule hagiavalduse täiendusi ja tõendeid saatnud (nt
8. veebruaril 2024,
9. veebruaril 2024,
10. aprillil 2024 jne), kuid ei ole nendega hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Hagejal oli selleks alates
11. veebruari 2024 määruse kättetoimetamisest (hiljemalt
12. märts 2024) aega rohkem kui 21 päeva.
13. Maakohus selgitas
14. veebruari 2024 määruses hagejale, et hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt nõude ulatusele. Kuivõrd hageja selgitas nõude ulatust (372 eurot) alles määruskaebuses, siis ei saanudki maakohus hagejale täpsustada, kui suurt riigilõivu tuleb hagiavalduselt tasuda. Hageja ei ole
15. veebruari 2024 määruses nimetatud puuduseid kõrvaldanud ka määruskaebuse esitamisel, sh on jätkuvalt maksmata piisav riigilõiv (150 eurot). Maakohus luges seetõttu hagilt makstud riigilõivu (10 eurot) tasutuks määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu (70 eurot) katteks. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmata (

§ 371

lg 1 p 10 ja

§ 3401lg 2).

10. Ringkonnakohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei piira hageja õigust pöörduda kohtusse uuesti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega kuni täiteasja nr 066/2024/369 täitemenetluse lõppemiseni. Juhul, kui hageja taotleb uue hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamist 372 euro ulatuses, siis tuleb hagi hinnaks lugeda 372 eurot (

§ 132lg 5 koosmõjus lg-tega 1 ja 2).

Hagilt hinnaga 372 eurot tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot (riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja võib kasutada hagi esitamisel advokaadi/juristi abi (vt ka maakohtu selgitused

1. veebruari 2024 määruses dtl 18-19). Selleks õigusliku aluse olemasolul saab hageja 3 taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kohus ei saa ilma hageja vastava taotluseta riigi õigusabi korras talle esindajat määrata.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 4