KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. mai 2024. a Kohtunik Anastassia Stalmeister Tsiviilasi nr 2-24-5223 Tsiviilasi O. H. avaldus Betoon ja teras OÜ pankroti väljak

) § 15 lg 5). ASJAOLUD

1. O. H. (avaldaja, võlausaldaja, töötaja) esitas
2. aprillil 2024 Tartu Maakohtule avalduse Betoon ja teras OÜ (võlgnik, tööandja) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt rahuldas Tartu Maakohus
3. jaanuari
4. a tagaseljaotsusega avaldaja töötasunõude võlgniku vastu summas 3003 eurot. Lisaks töötasunõudele on avaldajal puhkusetasu nõue 2000 eurot. Avalduse esitamise ajaga on avaldaja nõue sissenõutav 8 kuu vältel. Kohtutäituri vastuse kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara ning võlgnikul tegevust avalike andmete kohaselt ei toimu, samuti on võlgnikul maksuvõlg ja esitamata deklaratsioonid. 1 Koos avaldajaga töötas võlgniku ettevõttes samal ajal veel neli töötajat, kes esitasid hagiavaldused kohtule (tsiviilasjad nr 2-23-13990, nr 2-23-13993, nr 2-23-13995 ja nr 2-23-13996). Võlgnik tunnistas viidatud tsiviilasjades esitatud nõudeid täielikult kogusummas 13 400 eurot ning sõlmiti kompromiss. Laekumisi aga toimunud ei ole ja ilmselt ei tule ka tulevikus.
5. Maakohus võttis
6. aprilli
7. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama kohtule avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte
8. mail 2024, kuid kohtu määratud tähtajaks (
9. maiks 2024) ei vastanud.
10. Maakohus kohustas
11. aprilli
12. a määrusega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3000 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohus selgitas, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

Võlausaldaja teatas

1. mail 2024, et ta jättis deposiiti tasumata ega kavatse seda tasuda. Kohtul puudub info deposiiti tasumise kohta, kohtu infosüsteemist laekumisi ei nähtu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15

lg 3 p 5 alusel nimetamata ning menetlus

§ 15lg 7 alusel lõpetada.

5.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud deposiiti tasunud, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (

§ 15lg 7).

6.

§ 15

lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja nõude aluseks on Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-12153, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 3003 eurot, menetluskulu 480 eurot ning sellelt viivise. Kohtule on esitatud ka kohtutäituri abi Maarja Kalk selgitus, et võlgnikul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. Pangakontod on arestitud, kuid võlgnik oma kontoga ilmselt ei majanda. Äriregistri andmetel on võlgnikul esitamata deklaratsioonid (käibe- ja tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid). Ettevõtte osale (osa omanik M. U. ) on seatud käsutamise keelumärge kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt. 2 Võlausaldaja avaldusele lisatud Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a kompromissimäärusest tsiviilasjades nr 2-23-13990, nr 2-23-13993, nr 2-23-13995 ja nr 2-23-13996 nähtub, et võlgnikul on kohustusi ka teiste töötajate ees vähemalt summas 13 400 eurot, mida võlgnik peab maksma ositi kuni
5. detsembrini
6. Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud. Ühtlasi on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse (

§ 10lg 2 p 2).

Kohus lisab, et äriregistri andmetel on võlgnikul

1. mai
2. a seisuga maksuvõlg 44 447 eurot 34 senti. Äriregistrist kättesaadava võlgniku
3. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku kahjum
4. aastal 27 850 eurot. Võlgnikul puudub registritesse kantud vara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudeid rahuldada. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusele ka vastu vaielnud, jättes määratud tähtajaks kohtule vastuse esitamata.
5. Võlausaldajal on õigus taotleda Eesti Töötukassalt hüvitist töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 alusel. See ei väära töötukassa õigust jõuda tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise otsustamisel teistsugusele järeldusele.
6. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3