KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-6393 Tsiviilasi T. P. (P. ) avaldus KOBE RESTORANID OÜ pan

) § 15 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. P. (võlausaldaja, avaldaja) esitas
2. aprillil 2024 avalduse KOBE RESTORANID OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on töövaidluskomisjon võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistnud
3. augusti
4. a otsusega töötasu 1758 eurot 75 senti, viivise töötasult
5. augusti
6. a seisuga 30 eurot 86 senti ning alates
7. augustist 2023 seaduses sätestatud viivise kuni töötasu täieliku tasumiseni;
8. septembri
9. a otsusega
10. a mai töötasu 693 eurot 75 senti,
11. a juuli töötasu 1200 eurot, puhkusetasu 562 eurot 44 senti, viivise
12. augusti
13. a seisuga 21 eurot 82 senti ning seaduses sätestatud viivise alates
14. augustist 2023 kuni töötasude ja puhkusetasu täieliku tasumiseni. Kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 4267 eurot 62 senti. 1 Võlausaldaja saatis võlgnikule
15. märtsil 2024 pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamist kinnitanud, kuid selle saab lugeda kätte saaduks
16. märtsil
18. Maakohus võttis
19. mai
20. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama kohtule avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte
21. mail 2024, kuid kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Sama määrusega kohustas maakohus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

Võlausaldaja kohtu määratud tähtpäevaks nõutud rahasummat ei tasunud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15lg 3 p 5 alusel nimetamata.

4.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud rahasummat määratud tähtajaks tasunud, tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada. 5.

§ 15

lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus peab ajutise halduri nimetamata jätmise määruses sel juhul hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuivõrd praegusel juhul on pankrotiavalduse esitanud töötaja, analüüsib kohus, kas võlausaldaja on võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud ning võlgniku maksejõuetust põhistanud. 5.

1. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 5.
2. Võlausaldaja nõude aluseks on töövaidluskomisjoni
3. augusti
4. a otsus, mille alusel on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud töötasu 1758 eurot 75 senti, viivis töötasult
5. augusti
6. a seisuga 30 eurot 86 senti ning alates
7. augustist 2023 seaduses sätestatud viivis kuni töötasu täieliku tasumiseni (dtl-d 33–37); samuti
8. septembri
9. a otsus, millega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud
10. a mai töötasu 693 eurot 75 senti,
11. 2 a juuli töötasu 1200 eurot, puhkusetasu 562 eurot 44 senti, viivis
12. augusti
13. a seisuga 21 eurot 82 senti ning seaduses sätestatud viivis alates
14. augustist 2023 kuni töötasude ja puhkusetasu täieliku tasumiseni (dtl-d 39–44). Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud. 5.
15. Ühtlasi on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse – võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, millele vaatamata ei ole võlgnik võlausaldaja ees olevat kohustust täitnud (

§ 10lg 2 p 2).

Kohus lisab, et äriregistri andmetel on võlgnikul määruse tegemise seisuga maksuvõlg 8546 eurot 26 senti ning registritest ei nähtu, et võlgnikule kuuluks kinnisasju, sõidukeid või äriühingute osasid. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusele ka vastu vaielnud, jättes määratud tähtajaks kohtule vastuse esitamata (võlgnik sai pankrotiavalduse menetlusse võtmise määruse kätte 14. mail 2024). 6. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja (võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj). 7. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3