Obsah (6)

§ 233§ 172§ 174§ 175§ 138§ 34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2023 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-3407 Tsiviilasi X, K avaldus kinnistule avalik

§ 233alusel.

1. Kohus palus menetlusosaliste seisukohta, mil viisil tuleks tasu üle otsustada. Avaldaja asus seisukohale, et kohus peaks tasu määrama oma siseveendumuse alusel, sest perpetuiteedi alusel tasu määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult kulutas ja keeruline.
2. Menetlusosalised selget seisukohta ei esitanud. Avaldajad jäid selle juurde, et kohus peaks määrama tasu samas summas, nagu pooled kohtueelselt läbi rääkisid ehk 134 eurot aastas.
3. Olukorras, kus juurdepääsuteed kasutab mitu isikut, tuleb kohtul Riigikohtu praktikast lähtudes võtta tasu suuruse määramisel arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult pidada võrdseteks ja seda olenemata sellest, kas tee omanik nõuab tasu ka teistelt kasutajatelt või mitte.
4. Avaldaja on selgitanud ja tõendanud, et juurdepääsuteed kasutab kokku 14 kinnistut, mis kõik osalevad võrdselt juurdepääsu parendamise ja hooldamise kulude kandmises vastavalt väljakujunenud praktikale.
5. Olukorras, kus tee hooldamise ja parendamise on osaliselt väljakujunenud praktika alusel võtnud enda kanda teed tegelikkuses kasutavad kinnistute omanikud, oleks perpetuiteedi alusel juurdepääsutasu määramine väljakujunenud praktikaga vastuolus, kuivõrd see eeldaks, et tasu hõlmab puudutatud isikutele ka hüvitist tee hooldamise eest. Samuti ei saa puudutatud isikule panna kohustust tee hooldamiseks.
6. Kohus peab käesolevas vaidluse tasu suuruse üle otsustamisel väga kaalukaks poolte kohtueelseid läbirääkimisi ning asjaolu, et puudutatud isik I pidas mais 2023 põhjendatud ja mõistlikuks aastaseks reaalservituudi tasus 134 eurot. Kohus arvestab, et selle tasu pakkumisel olid puudutatud isikule I teada kõik samad faktilised asjaolud, mis käesolevas vaidluses, mistõttu saab suurema tasu nõudmist kohtumenetluses pidada oma õiguste pahatahtlikuks kasutamiseks.
7. Kohus määrab

§ 233

alusel juurdepääsutasu suuruseks osas, mis ei hõlma tee hooldamise kulusid, ehk osas, mis katab kaotatud kasutuseeliste ja maamaksu. Senises kohtupraktikas on juurdepääsutasu jäänud vahemikku 50-100 eurot aastas. Kohus arvestab poolte kohtueelselt läbiräägitud summat 134 eurot aastas ning määrab juurdepääsutasuks 134 eurot aastas koormatava kinnistu igakordse omaniku suhtes. Puuduvad mõjuvad asjaolud nimetatud summast kõrvalekaldumiseks kohtuvaidluses.

1. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
2. Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
3. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks. 7 2-23-3407
4. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
5. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Märke kinnistusraamatusse kandmisel on puudutatud isikuks kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik (KRS § 341 lg 2 p 5). TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
6. Avaldajate nõue kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu kohta tuleb eeltoodu tõttu rahuldada ja kohustada puudutatud isikut Morrison Invest OÜ andma kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolek. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab nõusolekut käesolev kohtumäärus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 49.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 50. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda, kuivõrd puudutatud isik I on avaldusele vastu vaielnud ja sisuliselt on kohus lahendanud vaidlusküsimust avaldaja kasuks. 51.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 52.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 53.

§ 138lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 202 jj) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 50 eurot avalduse esitamisel. Nimetatud summas on tegemist menetluskuluga, milline kuulub puudutatud isiku I poolt hüvitamisele.

1. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutatud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas kokku 17 tunni ja 31 minutit ulatuses kogumaksumusega 3 363,21 eurot (sisaldab käibemaksu). Avaldajad on füüsilised isikud ega saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu 8 2-23-3407 taotlevad kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Avaldajatele osutas õigusteenust vandeadvokaadist lepinguline esindaja tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks.
2. Puudutatud isik I on esitanud üldsõnalise vastuväite ja palub kohtul kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust, samuti on puudutatud isikul etteheide, et avaldajate menetluskulude nimekiri on ebaülevaatlik.
3. Kohus on esiteks seisukohal, et osutatud õigusteenuse tunnihind kooskõlas turuolukorraga ja taotluse õigusteenuse puhul põhjendatud.
4. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja pidanud 16 minuti ulatuses 01.03.2023 büroosisest nõupidamist M O, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas esindajana toiminguid teinud. Tegemist ei ole hüvitatava menetluskuluga

§ 175järgi, kuivõrd kolleegi osalemist käesolevas kohtuasjas esindajana ei nähtu.

1. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on 03.03.2023 menetlustoimingu ajakuluks märgitud 1 tund ja 35 minutit, millest 35 minutit rahalise arvestuseta. Samas on ajakuluks jäetud 1 tund ja 35 minutit. Kuivõrd 35 minutit oli rahalise arvestuseta, on põhjendatud menetluskuluks 1 tund.
2. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad 11.04.2023 kandnud kulu õigusabile 11 minuti ulatuses seoses tõlgi kaasamise taotluse koostamisega. Avaldajate vandeadvokaadist lepingulisele esindajale pidi olema taotluse esitamisel teada, et tegemist on perspektiivitu taotlusega

§ 34lg 1 alusel, sest avaldajatel on menetluses eesti keelt valdav esindaja.

Seega on tegemist põhjendamatu menetluskuluga.

1. Ülejäänud osas on avaldajatele osutatud õigusteenuse maht põhjendatud ja vajalik. Seega vähendab kohus avaldajatele osutatud õigusteenuse mahtu kokku 1 tunni ja 2 minuti (16 min + 11 min + 35 min) ulatuses.
2. Avaldajate esindaja põhjendatud ajakuluks on seega 16 tundi ja 29 minutit. Tunnitasuga 160 eurot tunnist on põhjendatud kulu õigusabile 2 637,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga on avaldajate põhjendatud õigusabikulud 3 164,79 eurot.
3. Kokku on avaldajate põhjendatud menetluskulud 3 214,79 eurot, millised kohus mõistab puudutatud isikult I avaldajate kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 9