Obsah (5)

§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-21-137681 Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 23. veebruar 2023, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi TORUDEABI24.E

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu 2 hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mis on vajalikud töövõtjal välja tuua ja tõendada tasu saamiseks. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja leiab, et poolte vahel lepingut ei sõlmitud. Hageja on õigesti märkinud, et töövõtuleping võib olla sõlmitud suuliselt ja leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kuid järgneva hageja käsitlusega kohus ei nõustu. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (antud juhul tahe sõlmida töövõtuleping).

1. VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohtu hinnangul ei tulene ühestki hageja esitatud tõendist kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga töövõtuleping. Hageja selgitused lepingulise suhete olemasolu kohta ei ole tõendiks. Asjaolu, et hageja saatis väidetavalt hinnapakkumise ja arve kostja e-posti aadressile info@dynomax.ee ei viita sellele, et kostja on kirjad kätte saanud ja neid aktsepteerinud. Kostja tahteavaldus tööde tellimiseks (lepingu sõlmimiseks) eeltoodust ei tulene. Väär on hageja 09.04.2021 e-kirjas märgitu, et arvet käsitatakse lepinguna, kuna seadus arvele sellist tähendust anda ei võimalda. Hageja viidatud kostja juhatuse liikme 12.04.2021 e-kiri ei viita samuti poolte vahelise lepingu sõlmimisele, kuna kirjas on öeldud, et peatöövõtja, Invigo Ehitus OÜ esindaja, A K korraldas san.tehnilisi töid objektil, tellides tööd Torudeabi 24 OÜ-lt. Kirja lõpus on, allkiri M Z, eramu Xxx omanik.
2. Eelviidatud tõendist (12.04.2021 e-kiri) järeldub ainult see, et hagejalt tellis tööd Invigo Ehitus OÜ (juhatuse liige A K), mitte kostja, OÜ Dynomax. Hageja enda selgitustest tuleneb, et leping oli sõlmitud hageja ja Invigo Ehitus OÜ seadusliku esindaja A Ki vahel. Järgnevalt on hageja märkinud, et isik oli vahendajaks. Kui hageja väidab, et ta sõlmis lepingu Invigo Ehitus OÜ-ga, siis ei saa lepingujärgset töövõtutasu nõuda kolmandalt isikult. Kohus on juba eelnevalt hagejale selgitanud, et A Kil ei ole pädevust esindada Dynomax OÜ, isik ei ole Dynomax OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) ning asja materjalides puudub isiku volitus (TsÜS § 117) ja muud tõendid, mis viitaksid isiku õigusele esindada Dynomax OÜ-d. 09.04.2021 OÜ Dynomax e-kirjast hagejale tuleneb, et kostja ei ole hagejalt töid tellinud. Hageja esitatud maksekorraldusest, millega Dynomax OÜ tasus 03.02.2021 hagejale 5064, 72 eurot töövõtulepingu sõlmimist järeldada ei saa. Maksekorralduses märgitud selgitusest, MA2100007 ja sama numbriga arvest nähtub, et tasutud on ehitusmaterjalide eest. Tegemist ei ole arve ja tasuga tööde teostamise eest.
3. Õige on kostja viide sellele, et esitatud asjaoludel ei saa TsÜS § 68 lg 4 järgi lugeda kostja vaikimist ega tegevusetust tahteavalduseks sõlmida leping. See, et kostja ei esitanud vastuväiteid ja ei keeldunud lepingu sõlmimisest ei viita kostja tahteavaldusele sõlmida leping. Vaikimist ja tegevusetust loetakse VÕS § 20 lg 2 kohaselt nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning järelikult on hageja vastavasisuline , lepingukohasust ja vastuvõtmist. Fotod saavad tõendada ainult teatud isikute poolt erinevate tööde teostamist määratlemata kohas ja ajal. Torudeabi24.ee OÜ ja Torudeabi ja Elektritööd OÜ nõude loovutamise osas märgib kohus, et VÕS § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule.
4. Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis muutub TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Hageja ei ole väitnud, et nõude loovutamise leping on esitatud kostjale, või nõude loovutamisest on kostjale teatatud ja kostja on teate kätte saanud, mis annaks alust lugeda loovutamise kehtivaks. Kohus peab vajalikuks 3 märkida, et nii hageja seisukohtadest, kui L A 12.04.2021 e-kirjast hagejale tuleneb, et hagejale esitati pretensioon tööde osas (töid ei teostatud tähtaegselt, töödes olid olulised puudused, töö oli ebaprofessionaalne, tekitati kahju 9000 euro ulatuses), millest tulenevalt ei saa rääkida tööde lepingukohasusest ja töövõtutasu sissenõutavaks muutumisest. Ekslik on hageja väide, et kui tellija võtab ehitise kasutusele, loetakse töö vastu võetuks. Riigikohus leidnud, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks (RKTKo 3-2-1-145-14 p 18).
5. Kuna ei ole võimalik tuvastada poolte vahelise lepingu olemasolu, siis ei tõusetu ka küsimust lepingu tingimustest, töö valmimisest ja töövõtutasu sissenõutavusest ning kohus poolte sellekohaseid väiteid ei käsitle. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD
6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud 6 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 780 eurot (tunnitasu 130 eurot). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-1713190 p 18). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et

§ 175lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja kulu 780 eurot (so.

6 tundi × 130 eurot) vajalik ja põhjendatud. Kostja taotlusel ja

§ 177lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4