Obsah (4)

§ 240§ 33§ 36§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2024, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1629 (284024000568) kirjalik menetlus Kohtunik Aivar Hint V

) § 240 lg 1 järgi rahatrahviga 58 trahviühikut, s.o 232 eurot Menetlusalune isik Heiki Kiik (isikukood: 35802235217 elukoht: xxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx.xxx.) Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi; e-post: louna@politsei.ee) Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 2, kohus otsustas: 1. Rahuldada Heiki Kiige kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29. aprilli 2024.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 284024000568 osaliselt, s.o karistusmäära osas. 2. Teha väärteoasjas uus otsus ja karistada Heiki Kiike

§ 240lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 3. Kar

S § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahv 120 eurot tasumisele ositi 6 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Heiki Kiik kohustatud tasuma riigile kuuel järjestikusel kuul igakuiselt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava rahatrahvi osa tasumistähtaeg on kuu

1. kuupäev. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja
2. aprilli 2024.a. otsuses näidatud arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.
3. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusalust isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Alo Nurmsalu on kohtuvälise menetlejana koostanud 29.04.2024 kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt Heiki Kiik 29.04.2024.a. kell 15.18 Viljandimaal, Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Looga 36 juures liikudes Looga 56 suunas juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX , milles sõidutas alla 16-aastast last (XX-aastane), kes ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Heiki Kiik rikkus

§ 33

lg 11 p 4;

§ 36

lg 6 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 240lg 1 järgi.

Eelviidatud otsusega on Heiki Kiike karistatud

§ 240lg 1 alusel rahatrahviga 58 trahviühikut, s.o 232 eurot.

Väärtegu loeti tõendatuks vormikaamera salvestise- ja menetlusaluse isiku ütlustega.

1. Menetlusaluse isiku kaebus Menetlusalune isik Heiki Kiik esitas 09.05.2024 eelnimetud otsusele kaebuse, milles ta soovib vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseiniku Alo Nurmsalu poolt 29.04.2024.a. koostatud kiirmenetluse otsuse karistuse osas. Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik oli 29.04.2024 autoga trennist koju toomas oma xxaastast lapselast. Laps istus esiistmel ja oli kinnitatud turvavööga. Kui laps autosse istus ei veendunud menetlusalune isik süvitsi, kuidas turvavöö lapse kehal jookseb, aga üldpildis midagi ohtlikku ta ei tuvastanud. Teda peatas politseipatrull ja tegi tähelepaneku, et lapse turvavöö oli liiga kõrgel. Menetlusalune isik tunnistab, et oleks pidanud vaatama tähelepanelikumalt turvavöö asetust lapsel. Ta kahetseb eksimust puhtsüdamlikult ja teeb sellest oma järeldused. Menetlusalune isik leiab, et määratud karistus on rikkumist arvesse võttes ebaproportsionaalne. Menetlusalune isik on xxxxxxxx ja rahatrahv moodustab veerandi tema xxxxxx (KoTo, tl 1, 67).
2. Kohtuvälise menetleja kirjalikud seisukohad kaebusele Kohtuväline menetleja on 04.06.2024.a. esitanud kohtule käesolevas väärteoasjas seisukoha kirjalikult, milles märgib, et kuna menetlusalune isik tunnistab toimepandud tegu ja vaidlustab üksnes määratud karistuse suurust, siis võtab kohtuväline menetleja seisukoha määratud karistuse osas.

§ 240

lg 1 sätestab – sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Antud juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 50 trahviühikut. Heiki Kiigele on patrullpolitseiniku poolt kiirmenetluse otsusega mõistetud karistuseks rahatrahv 58 trahviühikut s.o üle santsiooni keskmise määra. Karistusregistri 03.06.2024 teatise (toimiku lk 3) kohaselt ei ole menetlusalune isik karistusregistrisse kantud. Lisaks tuleb kergendava asjaoluna arvestada menetlusaluse isiku poolt kaebuses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kuivõrd menetlusalune isik ei oma 2 kehtivaid karistusi ning on avaldanud siirast kahetsust, siis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku Heiki Kiik kaebus tuleb rahuldada ja vähendada 29.04.2024 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi suurust. Kohtuväline menetleja taotleb kohtult menetlusalusele isikule Heiki Kiigele

§ 240

lg 1 rikkumise eest rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses s.o 180 eurot kohaldamist. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 ning kohtuistungist osa võtta ei soovi.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb kirjalikku menetlust. Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele palunud asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4.
3. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et Heiki Kiige kaebus kuulub rahuldamisele. 4.
4. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Heiki Kiik rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas

§ 33

lg 11 p 4 ja

§ 36

lg 6 nõudeid ja pani sellega toime talle süüks arvatud väärteo, milline on kvalifitseeritud

§ 240

lg 1 järgi.

§ 36

lg 6 sätestab, et kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet. 4.4.

§ 33

lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole

§ 30

lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.

§ 240

lg 1 näeb ette väärteo korras vastutuse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest. 4.5. Kohus leiab, et käsilolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Heiki Kiik 29.04.2024.a. kell 15.18 Viljandimaal, Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Looga 36 juures liikudes Looga 56 suunas juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX , milles sõidutas alla 16-aastast last, s.o antud juhul xx-aastast last ilma turvaseadmeta. Eelmärgitud asjaolu on tõendatud nii vormikaamera salvestisega P18183 (K. L) ja 29.04.2024.a. kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku Heiki Kiige poolt omakäeliselt antud ütlustega, milles Heiki Kiik kinnitab, et tõi lapselapse trennist ja laps oli sõidukis ilma turvavarustuseta. Samas puudub vaidlus selleski, et menetlusaluse isiku sõidukis juhi kõrvalistmel sõitjana viibinud laps oli turvavööga kinnitatud. Eelmärgitud vormikaamera salvestiselt nähtub aga, et sõidukis juhi kõrval viibinud lapsel on küll turvavöö kinnitatud, kuid turvavöö diagonaalrihm ei asetu lapse keha lähedalt vaid üle lapse kaela. Seega kujutab antud juhul turvavöö kinnitamine vormikaamera salvestiselt nähtuval viisil lapsele otsest ohtu sõiduki äkkpidurdamise või liiklusõnnetuse korral. Seega oleks antud juhul olnud vajalik kasutada lapse sõidutamisel tema pikkusele ja kaalule vastavat turvaseadet. Transpordiameti internetilehel (Transpordiamet.ee/liiklejate – infomaterjalid # lapse-ohutusoiduta) asuvast infomaterjalist „Lapse ohutu sõidutamine autos“ alajaotuses „Turvavarustuseta sõitmine“, lk 3, on selgitatud, et lapsi peab sõidutama spetsiaalses lapse pikkusele ja kaalule 3 vastavas turvaseadmes. Kui lapse pikkus võimaldab teda nõuetekohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, siis pole rohkem turvaseadmeid vaja kasutada. Turvavöö peab kinnitama nii, et selle diagonaalrihm jookseb võimalikult keha lähedalt õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu, mitte üle kaela või õlast allpool ning horisontaalrihm üle vaagna võimalikult puusaliigese lähedalt, mitte üle kõhu. Menetlusalune isik Heiki Kiik esitatud kaebuses kahetseb toimepandud rikkumist puhtsüdamlikult ja lubab sellest teha omad järeldused. Veel märgib Heiki Kiik kaebuses, et ta oleks pidanud tähelepanelikumalt vaatama turvavöö asetust lapsel. Kohus leiab, et antud juhul on Heiki Kiik oma käitumisega täitnud

§ 240lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

4.6. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Heiki Kiik

§ 240lg 1 sätestatud väärteo toime kaudse tahtlusega.

Teades vanavanemana lapse vanust ei kasutanud lapse sõidutamiseks sõidukis nõutavat turvaseadet, antud juhul sobivat istmekõrgendust, samuti ei kontrollinud enne sõidu alustamist, kuidas laps on turvavööga kinnitatud. 4.

1. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
2. Karistamise põhjendused 5.
3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 240

lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Antud juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 50 trahviühikut s.o 200 eurot. 5.2. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks Heiki Kiike karistada

§ 240

lg 1 järgi rahatrahviga 58 trahviühiku ulatuses, s.o 232 euro suuruse rahatrahviga, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse määr ei ole põhjendatud. Riigikohus on 16.05.2007. a otsuses nr 3-1-1-14-07 p 6 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse toimepandud tegu ja süüdlase isikut. Väärteotoimikus olevast karistusregistri teatisest (VT, tl 3) nähtub, et Heiki Kiigel puuduvad kehtivad karistused, seega tegemist on isikuga, kes on toime pannud esmakordse liiklusalase süüteo. Samas arvestades süüteo asjaolusid tuleb nentida, et väärteo rikkumine toimus asulas 4 (Viljandi linnas), kus on tihedam liiklus, mis mõneti suurendab võimaliku õnnetuse toimumise võimalust. Kuid väärteoasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et rikkumine oleks toonud kaasa reaalsed ohtlikud tagajärjed. Seega, eeltoodud ajaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et tegemist on süüga, mis läheneb keskmisele. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Heiki Kiik on väärteorikkumist esitatud kaebuses puhtsüdamlikult kahetsenud. Võttes arvesse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna ning seda, et tegemist on varem karistamata isikuga, jääb tema süü oluliselt alla keskmise ning teda on põhjendatud karistada karistusraami esimesse kolmandikku jääva karistusega. Karistuse mõistmine vastavalt süü suurusele on kooskõlas karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Seega peab kohus põhjendatuks vähendada kohtuvälise menetleja mõistetud rahatrahvi määra. Kohtu hinnangul on võimalik Heiki Kiike

§ 240lg 1 alusel karistada rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Arvestades asjaolu, et süüdlase näol on tegemist xxxxxxxxxxxxoleva isikuga, kelle sissetulekuks on xxxxxxxxx, siis on põhjendatud KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahv 120 eurot tasumisele ositi maksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, kohustades Heiki Kiike tasuma riigile igakuiselt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5