← Eesti

1-23-6041/17

Obsah (4)§ 180§ 175§ 126§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6041 Kohtukoosseis kohtunik Marju Persidskaja, rahva

) § 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311- 313, kohus otsustas:

  1. Süüdi tunnistada Peeter Šmutov KarS § 113 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse aja algust alates tema kinnipidamisest, s.o alates 16.05.
  2. Peeter Šmutovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Menetluskulu:

§ 180

lg 3 alusel jätta Peeter Šmutovi ekspertiisikulust pool, s.o 3568 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Peeter Šmutovilt välja menetluskuluna: ekspertiisikulu 3568 eurot; kaitsjatasu 2242,20 eurot; sundraha 2050 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 7860,20 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99924700001182 ning selgituse “Peeter Šmutov, otsus nr 1-23-6041, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde DVD-plaat politsei vormikaamera salvestusega.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Peeter Šmutovile pakendis nr SKVT 9 asuvad mobiiltelefon Samsung ja P. Šmutovi pangakaart, edastades need Tartu vanglasse tema isiklike asjade hulka.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas (p-s 1-20) ja EKEI-s asuvad (p-s 21) järgmised asjad:

  1. pakend nr 1 (DNA proov koridori põrandalt verejäljest),
  2. pakend nr 7 (puitdetail ahju juurest),
  3. pakend nr 8 (DNA proov puitdetaililt ukse tagant),
  4. pakend nr 9 (DNA proov puitdetaililt sektsioonkapi eest),
  5. pakend nr 10 (DNA proov tualettpaberilt laualt),
  6. pakend nr 11 (DNA proov tööriista murdunud varrelt);
  7. pakend nr SKVT 1 (verejälgedega teksapüksid),
  8. pakend nr SKVT 2 (verejälgedega pikkade käistega särk),
  9. pakend nr SKVT 3 (verejälgedega polosärk),
  10. pakend nr SKVT 4 (neli verejälgedega puitdetaili),
  11. pakend nr SKVT 5 (verejälgedega tool),
  12. pakend nr 1 (T-särk, teksapüksid ja püksirihm);
  13. pakend nr SKVT 2.5 (pikkade varrukatega särgi küljest eemaldatud nööp),
  14. pakend nr SKVT 2.6 (pikkade varrukatega särgi küljest eemaldatud nööp),
  15. pakend nr SKVT 3.3 (polosärgi küljest eemaldatud silt);
  16. pakend nr BV1 (püksid koos püksirihmaga),
  17. pakend nr BV3 (särk),
  18. pakend nr BV4 (aluspüksid),
  19. pakend BV2 (sokid);
  20. pakend nr 7.1 (DNA proov puitdetaililt);
  21. ümbrik nr 1 (viis kilealust - B. V. sõrmedelt ja peopesadelt võrdlusjäljed). 2
  22. Kannatanu L. U. (ik. XXX, XXX) on

§ 38

lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Peeter Šmutovi vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 08.02.

  1. a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Peeter Šmutovit süüdistatakse selles, et tema umbes 13.-14.mail 2023.a. täpselt kindlakstegemata kuupäeval ja kellajal Põlva maakonnas XXX korteris ehk oma elukohas peksis kõvade tömpide esemetega, peamiselt puidust mööbliesemete ja nende detailidega oma pikaaegset tuttavat ja samas kortermajas elanud B. V.´t (sündinud XXX) paljukordselt pähe ja kehasse, millega tekitas B. V.´le alljärgnevad tervisekahjustused: koljuluude hulgimurrud, alalõualuu murd vasakul, vasaku pindluu murd, parema labakäe
  3. sõrme murd; kõvakelmealused verevalumid; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid paremal oimusagaral ja kukla-kiirusagara piiril vasakul; veri peaaju paremas külgvatsakeses; verevalumid kõõlustanul, oimulihastes, paremas silmanurgas, ülahuulel ja suulael; põrutushaavad (kokku ~36) peanahal mõlemapoolselt otsmiku-kiiru ja kiiru-kukla piirkonnas, oimu piirkonnas paremal, paremal kulmukaarel ja silma ülalaul, parema kõrva taga, sarna piirkonnas vasakul, ülahuulel; värsked nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja -kriimustused põrutushaavade ümber, oimu ja sarna piirkondades, paremal kulmukaarel, silmade laugudel, ninal, kõrvadel, kaelal, rindkerel, seljal, üla- ning alajäsemetel. Peale loetletud tervisekahjustuste tekitamist lühikese aja möödudes B. V. suri sealsamas korteris, kusjuures tema verest ega uriinist alkoholi ei leitud, samuti ei leitud B. V. uriinist narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. B. V. surma põhjuseks oli pea lahtine tömp trauma koos koljuluude murdude ja kelmetealuste verevalumitega, mille tagajärjel tekkis traumaatiline peaajuturse. P. Šmutov elas samas korteris veel mitmeid päevi edasi, ta jätkas üksinda alkoholi tarvitamist ja külastas selle aja jooksul korduvalt läheduses asuvaid poode, B.V. ta arstiabi ei kutsunud ja B. V. surma saabumisest aru saades tema poolt toimepandud tapmisest ametivõimudele ei teatanud ega võimaldanud veel isegi 16.mai 2023.a. hilisõhtul politseitöötajatel enda elukohta, kus ta koos B. V. surnukehaga viibis, siseneda. Kirjeldatud järjekindla ja paljudest ohvri elu ohustavatest tegudest koosneva vägivalla tahtliku kasutamisega pani Peeter Šmutov toime teise inimese tahtliku tapmise ehk KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3
  4. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi on tõendatud. Prokurör taotles P. Šmutovi süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 11-aastase vangistuse, mille kandmise algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ehk 16.05.
  5. a.
  6. Süüdistatav avaldas, et ta tunnistab end kuigivõrd tapmises süüdi, kuid kannatanu tuli tema juurde
  7. mail. Ta lõi kannatanut enda tehtud taburetiga mõned korrad pähe.
  8. Kaitsja hinnangul ei ole vaidlust, et B. V. suri P. Šmutovi poolt tema suhtes rakendatud vägivalla tagajärjel, kuna kedagi peale süüdistatava ja B. V. süüdistatava elukohas ei viibinud. Karistuse mõistmisel pole oluline, millisel kuupäeval surm saabus. Kui P. Šmutovi mäletatud
  9. mai pole õige, võib selle põhjuseks olla tal esinenud alkoholijoove. Samuti võib P. Šmutov seetõttu mäletada vähemaid lööke. Asjas ei esine raskendavaid asjaolusid, kuid karistust kergendav on kahetsus, mida kinnitab see, et P. Šmutov palus XXX hüvitada tsiviilhagi. Prokuröri taotletud karistus tähendaks, et P. Šmutov on elu lõpuni vanglas. Kohus võiks mõista väiksema karistuse. Menetluskulude tasumine täies ulatuses käib P. Šmutovil üle jõu ja kohus võiks neid vähendada. KOHTU SEISUKOHT
  10. Kohtukooseis hindab esmalt P. Šmutovile KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistust (I), mõistes talle karistuse (II) ja otsustades menetluskulude hüvitamise (III). Viimaseks võtab kohus seisukoha asitõendite, kannatanu teavitamise ja tsiviilhagi osas. I
  11. Tapmise koosseisuline tagajärg on teise inimese surm ja see on võimalik ükskõik, mis teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses.1
  12. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu B. V. suri süüdistatava P. Šmutovi korteris. Lisaks sellele, et süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtulikul uurimisel tunnistanud oma korteris B. V. surma põhjustamist, kinnitavad seda ka teised kohtu käsutuses olevad tõendid. Tõendite kogum lükkab ümber ka süüdistatava versiooni, et B. V. suri
  13. mail, olles saanud mõned löögid taburetiga pähe.
  14. P. Šmutovi enda sõnul tema 13.-
  15. mail alkoholi ei tarvitanud. B. tuli tema juurde
  16. mail ja nad tarvitasid kahekesi viina. B. sai vigastused nende kaklemise käigus, mis algas, kui B. tal habemest kinni võttis. Ta lõi B. enda tehtud taburetiga mõne korra pähe, aga ei mõelnud, et lööb ta maha. B. lüües ta istus ja ka B. istus tema vastas sektsioonkapi ees. Kui B. istus seina ääres tugitoolis, ta teda pähe ei löönud. B. ei kukkunud löömise tagajärjel maha, aga nad võtsid B. üksteisest kinni. Ta kukkus ja ka B. kukkus paar korda. Siis jäi B. kukkumise järel maha lamama. Pärast B. lamama jäämist ta korterist väljas ei käinud. Paar tundi pärast peksmist sai ta aru, et B. on surnud.
  17. Tunnistaja politseiametniku M. T. ütlustest nähtuvalt avastasid nad surnukeha P. Šmutovi korterist 16.05.
  18. a pärast väljakutset, et Moostes XXX elavat B. ei ole umbes nädal aega nähtud. Moostes ütles kadunud härra naaber neile, et B. liikus mitu päeva varem seina abil kõrval asuva trepikoja poole. P. Šmutovi korteri ust politsei korralduse peale neile ei avatud, kuigi korterist oli kuulda tegutsemist ja liikumist. Ta läks maja taha ja tema 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 113 komm. 5 4 paariline upitas ta akna taha ja kui ta taskulambiga valgust näidates aknast sisse vaatas, nägi ta suitsu tegevat P. Šmutovit taburetil istumas. P. Šmutov raputas talle otsa vaadates pead. Tagapool nägi ta maas pikali olevat inimest, kellel paistis olevat pea juures veri või haav.
  19. Tunnistaja M. T. ütlustega on kooskõlas 21.09.
  20. a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt politsei vormikaamera salvestiselt nähtuv (I kd, tl 14-15): 16.05.
  21. a kell 22:40 vaatab politseiametnik korteri aknast sisse ja toas on pead vangutav P. Šmutov ning põrandal maas vägivallatundemärkidega inimene. P. Šmutovi korteris XXX, Põlva maakond surnukeha asumist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 16-41), millest nähtuvalt asus vägivalla tundemärkidega (maas veri, pea ja nägu verine) surnukeha põrandal (fotod 22-23, 26-32).
  22. Kui eelnevalt käsitletu pinnalt võiks jääda ruumi arvamaks, et B. V. võis tõepoolest P. Šmutovi korterisse jõuda samal päeval, kui politseiametnikud ta surnukeha sealt leidsid, ei saa sellist järeldust teha, vaadates teiste ülekuulatute ütlusi ning ekspertiisiaktis nr 23EAOS0051/TRT161 (I kd, tl 158-183) eksperdi poolt sedastatut.
  23. Nii nägi tunnistaja A. I. B. V. viimast korda 08.
  24. umbes kell 19 õhtul, kui B. küsis temalt suitsu. Järgmistel päevadel majas liikudes ta B. V. häält ei kuulnud.
  25. mail tuli A. tema juurde ja nad läksid B. maja pealt otsima. Läksid ka Peetri ukse taha ja uksepiidast kinni hoidev purjus Peeter ütles neile uksel seistes, et pole B. tükk aega näinud ja tema pool teda ei ole. B. polnud ka enda korteris ja keldriboksis, B. telefon oli tema korteri tagatoas. Nad käisid ka teist korda Peetri ukse taga, kuid Peeter neile enam ust ei avanud. B. nad
  26. mail ei leidnud.
  27. Tunnistaja A. L. ei mäleta, millal B. viimati elusana nägi, sest B. käis harva väljas. Ta hakkas
  28. mail B. taga otsima ja koputas B. naabri uksele, kes ütles, et B. seal ei ole. Ta läks ka Peetri ukse taha, kolkis seal hulga aega. Uksele tulnud purjus Peeter ütles talle, et B. seal ei ole. Korterisse ta sisse ei läinud. Siis läks ta A. I. juurde ja ütles, et B. on uksed lahti, televiisor mängib, aga teda ennast ei ole.
  29. Sarnaselt A. I. ja A. L. nägi ka tunnistaja K. K. (II kd, tl 78-80) B. V. viimati mitmeid päevi enne
  30. maid. Tunnistaja sõnul nägi ta B. V. nii
  31. kui ka
  32. mail ja B. küsis temalt mõlemal korral suitsu. Pärast
  33. maid ta enam B. ei näinud.
  34. Lisaks sellele, et tunnistajate A. I., A. L. ja K. K. eeltoodud ütlustest selguvalt ei näinud nad kannatanut B. V. majas liikumas mitu päeva enne
  35. maid, kui tema surnukeha leiti P. Šmutovi korterist, on ka eksperdi poolt 08.09.
  36. a ekspertiisiaktis nr 23EAOS0051/TRT161 (I kd, tl 158-183) antud arvamusega kohtu hinnangul kahtlusteta lükatud ümber süüdistatava väide, et B. V. surm saabus alles
  37. mail. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena asus ekspert seisukohale, et B. V. surm võis saabuda orienteeruvalt 2-3 ööpäeva enne surnukeha leidmist 16.05.2023 õhtul.
  38. Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, et ümber on lükatud ka süüdistatava väited, et ta ei käinud pärast B. V. surma enam korterist väljas. Tunnistaja K. K. (II kd, tl 78-80) nägi P. Šmutovit mõtlikuna maja ees istumas
  39. mail ja tunnistajad A. I. ning A. L. nägid P. Šmutovit majast väljas
  40. mail. Lisaks sellele selgub kohtu käsutuses olevast P. Šmutovi konto väljavõttest (II kd, tl 34-37), et ta käis Nurgapoes nii 5.-
  41. mail kui ka sellele järgnevalt 14.-
  42. mail. Samas möönab kohus kaitsjaga nõustuvalt sedagi, et P. Šmutov ei pruugi tahtlikult toimunu asjaolusid moonutada, vaid see võib olla tingitud sellest, et ta ei 5 mäleta toimunut hästi, kuna oli sel ajal püsivalt alkoholijoobes – nagu nähtus A. L., A. I. ütlustest, oli P. Šmutov
  43. mail purjus. Seda kinnitas ka K. K. (II kd, tl 78-80). Samuti oli ta tunnistajate ütluste kohaselt purjus
  44. mail (K. K. ütlused) ja
  45. mail (A. I. ütlused). Ka tema kinnipidamisel kontrolliti indikaatorvahendiga tema joovet ja selle näiduks oli 1,01 mg/ l kohta. See omakorda võib ka olla põhjuseks, miks P. Šmutovi sõnul nad jõid B. V. peksmisele eelnevalt viina, kuigi surnu kohtuarstliku ekspertiisi tulemusest (I kd, tl 158-183) selguvalt ei olnud B. V. enne surma alkoholi ega narkootilisi/psühhotroopseid aineid tarvitanud.
  46. Teinud kindlaks, et B. V. surm saabus 2-3 päeva enne
  47. maid, asub kohus järgnevalt analüüsima tõendeid, milliste kogumile tuginevalt tuleb asuda seisukohale, et P. Šmutovi kirjeldus, et ta lõi kannatanut taburetiga mõne korra pähe vaid siis, kui kannatanu istus sektsioonkapi ees ja ka tema ise istus, ei vasta tegelikkusele.
  48. Esialgse 17.05.
  49. a sündmuskoha vaatluse käigus (I kd, tl 16-41) kui ka täiendava vaatluse käigus 18.05.
  50. a (I kd, tl 42-72) fotografeeriti P. Šmutovi korteri sisemust ning vaatlusprotokollidega on tõendatud korteris erinevates kohtades erineva iseloomuga verejälgede kui ka veremäärdumistega puitdetailide olemasolu. Samuti on vaatlusprotokollidega tõendatud, et menetleja võttis vaatluste käigus korterist erinevatest kohtadest DNA proove, võttis kaasa nii veremäärdumisega puitdetailid kui ka erinevaid riideesemeid. Samuti võttis menetleja 17.05.
  51. a hoiule süüdistatava seljas olnud rõivad (I kd, tl 111 – pöördel). Asjas koostatud asitõendi vaatlusprotokollid (I kd, tl 73-83, 84-89, 90-110, 112-120, 121-141, 142-147) tõendavad, et sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud puitdetailidel oli veremäärdumine, verepritsmed, leiti juuksekarvu (I kd, tl 80) ning ka naha papillaarkurrustiku jälgesid. Lisaks on tõendatud verejälgede leidmine ka P. Šmutovil seljas olnud riietelt ning menetleja käsutuses olnud B. V. riietelt (I kd, tl 148-157). Asitõendi vaatlusprotokollid tõendavad sedagi, et kõikidelt eelnimetatud esemetelt (puitdetailid, P. Šmutovi ja B. V. riideesemed) võeti vaatluse käigus täiendavaid DNA proove.
  52. Võetud DNA proovide osas teostati ka DNA ekspertiisid (II kd, tl 1-33). Sissejuhatavalt võib kõikide DNA ekspertiiside tulemuste osas öelda, et analüüsitud proovide puhul leiti nii B. V. kui ka P. Šmutovi DNA-d, kuid mitte ühegi kolmanda isiku oma. See omakorda kinnitab kohtu hinnangul veelgi, kuigi selles ka vaidlust ei ole, et P. Šmutov ja B. V. viibisid korteris kahekesi. Järgnevalt käsitleb kohus DNA ekspertiisidest selguvat.
  53. Ekspertiisiaktist nr 23E-GE0564 (II kd, tl 5-13) nähtub, et tugitooli kohalt seinalt, voodi tagant seinalt ja ahjul olevatest verepritsmetest võetud DNA proovides oli B. V. DNA (tõepärasussuhtega 1020), samuti oli B. V. DNA puitdetaililt võetud proovis (verise naha papillaarkurrustiku jälje kõrvalt vere ülekandumisjäljelt võetud proov; tõepärasussuhe 1020). Juba viidatud tõepärasussuhtega 1020 oli B. V. DNA-d ka sündmuskohalt kaasa võetud P. Šmutovi pükste parema sääre üles keeratud osalt, parema ja vasaku sääre põlve piirkondades ja pikkade käistega särgi krae siseküljel, vasaku varruka tagumise külje alumisel osal ja parema varruka alumisel osal. Samuti oli B. V. DNA-d (tõepärasussuhe 1020) sündmuskohalt kaasa võetud polosärgi rinnakul ja parema varruka siseküljel, õmbluse ristumise kohal. Ka sündmuskohalt kaasa võetud pükste nööbil leidus nii B. V. kui ka P. Šmutovi DNA-d (proov L230525). P. Šmutovil kinnipidamise hetkel jalas olnud teksapükste esiküljel paremal säärel olevast verejäljest (P230157) kui ka teksapükste esikülje vasakult säärelt ja tagakülje vasakult säärelt olevatest verejälgedest võetud proovidest (P230159, P230160, L230526) leiti nii tema enda kui ka B. V. DNA-d. Lisaks sellele leiti nii B. V. kui ka P. Šmutovi DNA-d 6 sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud tööriista murdunud varrelt (P230161, L230528) ning puitdetaili küljelt ja puitdetaili küljest leitud juuksekarvalt. Ainult B. V. DNA-d leiti seejuures väga kõrge tõepärasussuhtega 1020 puitdetaili küljest leitud juuksekarvadelt (O230002, O230005), puitdetaili küljelt (P230163, P230164).
  54. Ekspertiisiaktis nr 23E-GE0564 käsitletud proovide osas nr L230525, P230157, P230159, P2301,60, L230526, P230163 ja O230004 teostati täiendav ekspertiis, tuvastamaks tõepärasussuhe B. V. ja P. Šmutovilt pärineva bioloogilise materjali esinemise kohta proovides (ekspertiisiakt nr 23E-GE0680; II kd, tl 26-33). Ekspertiisi tulemusena selgub, et kinnipidamise hetkel P. Šmutovil jalas olnud teksapükste esiküljelt paremalt ja vasakult säärelt ja teksapükste tagaküljelt vasakult säärelt võetud proovides (P230157, P230159, P2301,60, L230526) oli nii P. Šmutovi DNA-d kui ka kõrge tõepärasussuhtega 1018 B. V. DNA-d. Puitdetaililt küljelt võetud proovis (P230163) oli nii B. V. kui ka P. Šmutovi DNAd (tõepärasussuhe vastavalt 1020 ja 1015) ning ka sündmuskohalt kaasa võetud pükste nööbil oli nii B. V. kui ka P. Šmutovi DNA-d (tõepärasussuhe vastavalt 1017 ja 1018). Viimaseks leidus ka proovis O230004 (puitdetaili küljest leitud juuksekarv) nii B. V. kui ka P. Šmutovi DNA-d (vastavalt 1015 ja 1024).
  55. Sündmuskoha täiendava vaatluse käigus kaasa võetud P. Šmutovi pikkade käistega särgilt ja polosärgilt võetud DNA proovide osas teostatud ekspertiisi tulemusena (ekspertiisiakt nr 23E-GE0693; II kd, tl 17-22) leiti pikkade käistega särgi vasakpoolse varrukasuu siseküljelt, siseküljelt vasakpoolse varrukahaava õmbluselt ja särgi nööpidelt kõrge tõepärasussuhtega 1020 B. V. DNA-d. Samuti leiti sama tõepärasussuhtega B. V. DNAd polosärgi parempoolse külje õmbluse küljest valget värvi sildilt.
  56. Eelkäsitletud DNA ekspertiiside tulemustega võib kohtu hinnangul lugeda lisaks eelnevalt märgitule, et B. V. ja P. Šmutov viibisid korteris kahekesi, tõendatuks sellegi, et B. V. kehavigastuste tekitamisel kasutati sündmuskohalt kaasa võetud tööriista murdunud vart kui ka erinevaid puitdetaile (tööriista murdunud varrelt ja puitdetailidelt leiti mõlema DNAd). Arvestades sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud P. Šmutovi riideesemetelt leitud ohtraid verejälgi ning seda, et nendelt võetud proovidest leiti kõrge tõepärasussuhtega B. V. DNAd, võib kahtlusteta lugeda tõendatuks, et B. V. peksjaks oli just süüdistatav. Seejuures loeb kohus DNA ekspertiiside tulemusena tõendatuks ka P. Šmutovi poolt istungil kinnitatu, et ta vahetas mingil hetkel oma verised riided teiste vastu – P. Šmutovil kinnipidamisel seljas olnud riietelt leiti nii tema enda kui ka B. V. DNA-d ning samuti leiti mõlemad DNA-d sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud teksapükste nööbilt (proov L230525). Viimane on kohtu hinnangul ka igati loogiline, sest lisaks süüdistatava sellekohasele kinnitusele andsid ka tunnistajad ütlusi (vt punkt 20), et nägid P. Šmutovit ka
  57. ja
  58. mail, kuid ei avaldanud seejuures, et tema riided oleks olnud verised.
  59. Jäljeekspertiisi (I kd, tl 184-198) tulemusega on tõendatud, et 17.05.
  60. a sündmuskoha vaatlusprotokollis fotodel 38-41 ja 18.05.
  61. a täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel 11-23 ja 37-45 jäädvustatud erinevad verejäljed on tekkinud kannatanule vigastuste tekitamisel ning sel ajal paiknes kannatanu vähemalt 2 kohas, s.o istus toa vasaku seina juures tugitoolis ja sektsioonkapi ees. Ehk siis ei vasta kohtu hinnangul eksperdiarvamusele tuginevalt tõele P. Šmutovi väide, justkui oleks ta kannatanule vigastusi tekitanud vaid siis, kui kannatanu istus sektsioonkapi ees. Samuti on eksperdi arvamusega lükatud ümber P. Šmutovi väide, et ta lõi kannatanut taburetiga pähe, kui nad mõlemad istusid – ekspertiisiakti kohaselt on verejälgedena tuvastatud ka pritsmed suunaga ülevalt alla, mis 7 tähendab kohtu hinnangul, et B. V. peksnud P. Šmutov asus B. V. suhtes kõrgemal, s.o ilmselt seisis.
  62. Eksperdiarvamusega (I kd, tl 158-183) on tõendatud süüdistuses toodud vigastuste esinemine B. V., s.o koljuluude hulgimurrud, alalõualuu murd vasakul, vasaku pindluu murd, parema labakäe
  63. sõrme murd; kõvakelmealused verevalumid; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid paremal oimusagaral ja kukla-kiirusagara piiril vasakul; veri peaaju paremas külgvatsakeses; verevalumid kõõlustanul, oimulihastes, paremas silmanurgas, ülahuulel ja suulael; põrutushaavad (kokku ~36) peanahal mõlemapoolselt otsmiku-kiiru ja kiiru-kukla piirkonnas, oimu piirkonnas paremal, paremal kulmukaarel ja silma ülalaul, parema kõrva taga, sarna piirkonnas vasakul, ülahuulel; värsked nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja -kriimustused põrutushaavade ümber, oimu ja sarna piirkondades, paremal kulmukaarel, silmade laugudel, ninal, kõrvadel, kaelal, rindkerel, seljal, üla- ning alajäsemetel. Seejuures asus ekspert seisukohale, et: a. rindkere, selja ja õlgade vigastused ning alajäsemete välised vigastused ja pindluu ülaotsa murd võivad olla tekkinud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega/esemetega ja/või löökide tagajärjel kukkumisest vastu kõvasid tömpe pindu/esemeid; b. ülajäsemete sirutuspindade välised vigastused ja parema labakäe
  64. sõrme murd võivad olla tekkinud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega/esemetega pea ja ülakeha kaitsmiseks ülestõstetud kätele ning viidata enesekaitsele. Erinevalt teistest vigastustest (a, b) leidis ekspert B. V. pea ja kaela piirkonna vigastuste osas, et need võivad olla tekkinud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega/esemetega pea ja kaela piirkonda. Eksperdiarvamus kohaselt sai B. V. kõik eeltoodud (ekspertiisiaktis kirjeldatud) vigastused lühikest aega enne enda surma ja seetõttu puudub kohtu hinnangul igasugune alus väita, et B. V. ei saanud vigastusi P. Šmutovi korteris, kui viimane teda peksis – eriti arvestades, et kedagi teist peale B. V. ja P. Šmutovi seal ei viibinud. Eksperdiarvamuses sedastatu kinnitab kohtu varasemat järeldust, et B. V. peksmisel kasutati sündmuskohalt kaasa võetud puitdetaile – eksperdi hinnangul võivad B. V. kehavigastused olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega/esemetega, milleks võib muuhulgas olla eksperdile esitatud puitdetailidest koosnenud mööbliese (taburet). B. V. löömiseks tabureti kasutamist kinnitas istungil tegelikult ka süüdistatav ise.
  65. Siinkohal märgib kohus, kuigi P. Šmutov ei ole otseselt hädakaitses tegutsemisele viidanud, et seda ei saa ka olemasoleva tõendikogumi pinnalt jaatada. Ühtegi tunnistajat, kes oleks P. Šmutovile inkrimineeritavat tapmistegu pealt näinud, ei ole ja seega pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks P. Šmutovi väidet, et kannatanu võttis tal habemest kinni, mis käivitas nendevahelise kakluse. Eelkäsitletud tõendikogum ei võimalda jaatada B. V. ja P. Šmutovi vahel kakluse toimumist. Nimelt, nagu nähtus, oli B. V. toimunu järel mitmesuguseid vigastusi, sealhulgas ka enesekaitsele viitavaid vigastusi (I kd, tl 167). Erinevalt B. V. P. Šmutovil ühtegi vigastust peale otsaesisel oleva, mis tekkis tunnistaja M. T. ütluste kohaselt kinnipidamisel, ei olnud. Kohtu hinnangul oleks aga igati loogiline, et kui B. V. ja P. Šmutov oleks tõepoolest kakelnud, oleks ka süüdistataval vigastusi. P. Šmutovi väited jäävad ainetuks ka seetõttu, et kõik ütlusi andnud (L. U., K. K., A. I., A. L.) viitasid B. V. kehvale tervisele ja liikumisraskustele ning sellele, et erinevalt pigem rahumeelsest B. V. kaldus P. Šmutov (alkoholi tarvitanuna) agressiivsusele (K. K., A. I., A. L. ütlused). Kohus ei tuvastanud ka teisi õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
  66. Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et tõendikogum kinnitab P. Šmutovile KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistust. Kohtu hinnangul ei jää käsitletud tõendite pinnalt kahtlust, et P. Šmutov peksis 13.-
  67. mail
  68. a täpselt kindlaks tegemata kuupäeval ja 8 kellaajal oma korteris aadressil XXX, Põlva maakond B. V. kõvade tömpide esemetega, s.o mööbliesemete ja nende detailidega, põhjustades talle koljuluude hulgimurrud, alalõualuu murd vasakul, vasaku pindluu murd, parema labakäe
  69. sõrme murd; kõvakelmealused verevalumid; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid paremal oimusagaral ja kuklakiirusagara piiril vasakul; veri peaaju paremas külgvatsakeses; verevalumid kõõlustanul, oimulihastes, paremas silmanurgas, ülahuulel ja suulael; põrutushaavad (kokku ~36) peanahal mõlemapoolselt otsmiku-kiiru ja kiiru-kukla piirkonnas, oimu piirkonnas paremal, paremal kulmukaarel ja silma ülalaul, parema kõrva taga, sarna piirkonnas vasakul, ülahuulel; värsked nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja -kriimustused põrutushaavade ümber, oimu ja sarna piirkondades, paremal kulmukaarel, silmade laugudel, ninal, kõrvadel, kaelal, rindkerel, seljal, üla- ning alajäsemetel. Nende B. V. peksmise käigus tekitatud vigastuste tulemusena suri B. V. lühikese aja möödumisel XXX korteris. Kuivõrd B. V. surm saabus talle P. Šmutovi poolt tekitatud vigastuste tulemusena, on P. Šmutovi tegevus ja kannatanu surm põhjuslikus seoses. Seega realiseeris P. Šmutov KarS § 113 lg 1 objektiivse koosseisu.
  70. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseoses – suhtes. Tapmine on pandud toime otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tegu põhjustab surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg.2 Kohtu hinnangul, kuigi P. Šmutov avaldas, et ei mõelnud B. V. taburetiga pähe lüües, et tapab ta ära, pidi ta, pekstes B. V. raskete mööbliesemetega (enamasti) pea piirkonda ja põhjustades sellega kannatanule niivõrd ulatuslikke vigastusi, kui need on kajastatud ekspertiisiaktis (I kd, tl 158-183), aru saama, et kannatanu surm on tema tegevuse (peksmise) vältimatu tagajärg. Seega pani P. Šmutov tapmise toime otsese tahtlusega.
  71. Nagu nähtus, kohus õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samuti ei ole kohus tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. P. Šmutovi osas teostatud kohtupsühhiaatriaja psühholoogiaekspertiisi (II kd, tl 45-53; P. Šmutovi nõusolek isikuandmete avaldamiseks II kd, tl 44) tulemus võimaldab asuda seisukohale, et P. Šmutov oli inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdiv. Eksperdiarvamusest nähtuvalt esinesid P. Šmutovil kuriteo toimepanemise ajal tal tuvastatud psüühikahäired (XXX, XXX ja XXX), kuid need ei piiranud tema arusaamist teo tähendusest ja selle keelatusest. Viiteid, mis seaksid P. Šmutovi süüdivuse käesoleval ajal kahtluse alla, kohus tuvastanud ei ole. Seega tuleb P. Šmutov KarS § 113 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda karistada. II
  72. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  73. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 113 komm. 7.1, 7.3 9 tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.3 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.4
  74. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada 6- kuni 15-aastase vangistusega.
  75. Hinnates P. Šmutovi süü suurust võtab kohus arvesse tõenditest nähtuvat teopilti ehk seda, et kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite kohaselt peksis P. Šmutov kannatanut B. V. raskete mööbliesemetega, põhjustades sellega kannatanule raskeid kehavigastusi – enamus vigastusi sai kannatanu pähe (põrutushaavu kokku  36; ekspertiisiakt I kd, tl 158183). Seejuures ei tuvastanud kohus, et kannatanu oleks ise P. Šmutovit eelnevalt rünnanud – P. Šmutovil erinevalt kannatanust, kellel olid ka enesekaitsele viitavad vigastused, vigastusi ei olnud. Karistust kergendavana asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 2 alusel arvesse kannatanule matusekulude vabatahtlikku hüvitamist. Kuigi P. Šmutov avaldas istungil, et tunneb end B. V. surmas süüdi ja kahetseb, ei jäänud kohtule muljet, et P. Šmutov ka tegelikult kannatanu surma põhjustamist kahetseb ja seega kohus neid P. Šmutovi avaldusi puhtsüdamlikku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ei arvesta. Kohtu hinnangul ei esine P. Šmutovi puhul ka KarS § 57 lg 1 p 7 kergendavat asjaolu, kuivõrd P. Šmutov on 66-aastane ehk alles hiljuti pensioniikka jõudnud. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja ühe kergendava asjaolu esinemist, hindab kohus P. Šmutovi süü keskmiseks.
  76. Eeltoodu alusel on varem karistamata (II kd, tl 43) P. Šmutovi süü suurusele vastavaks karistuseks KarS § 113 lg 1 järgi kohtu hinnangul 11 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-s 1 sätestatule arvestab kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, määrates, et 11-aastase vangistuse kandmist tuleb arvestada alates P. Šmutovi kinnipidamisest, s.o alates 16.05.2023 (II kd, tl 39-41). P. Šmutovi tõkend vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. III
  77. Menetluskuluks on käesolevas asjas

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku 7136 eurot ja

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kokku 2242,20 eurot.

§ 175lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha.

Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 11428,20 eurot. 40.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude 3 4 Riigikohtu 03.04.

  1. a otsus nr 1-18-2232, p 71 Riigikohtu 03.04.
  2. a otsus nr 1-22-227, p 10 10 hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  3. P. Šmutov selgitas istungil, et vabaduses XXX ja XXX – jõuab neid teha. Tal on XXX ja tal kulus raha XXX. Ta saab rahvapensioni XXX eurot, ülalpeetavaid tal ei ole. Tema kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist, leides, et nende tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Ositi tasumise võimaldamist kaitsja ei taotlenud ja selles osas puudus sõnaselge seisukoht ka P. Šmutovil.
  4. Arvestades, et P. Šmutovi põhisissetulekuks oli vabaduses pension, mis ei olnud suur, menetluskulude kogusummat ja seda, et tal tuleb käesoleva otsusega mõistetud vangistus kanda ära reaalselt kinnipidamiskohas, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta ekspertiisikuludest pool riigi kanda. Samuti, kuigi Riigikohtu praktika kohaselt5 ei pea taotluse puudumisel põhjendama, miks ei võimalda menetluskulude ositi tasumist, märgib kohus siiski, et arvestades karistuseks mõistetud reaalset vangistust, ei pruugi menetluskulude katteks osamaksete tegemine olla võimalik.
  5. Eeltoodu alusel jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel ekspertiisikuludest poole, s.o 3568 eurot riigi kanda.

§ 175lg 1 p-d 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohus P.

Šmutovilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 3568 eurot, kaitsjatasu 2242,20 eurot ja sundraha 2050 eurot. P. Šmutov kohustub menetluskulud ära tasuma ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. IV

  1. Süüdistatava P. Šmutovi elukohta aadressil XXX, Põlva maakond sisenemisest 16.05.
  2. a alates kell 22.41 on olemas ka politsei vormikaamera salvestis (I kd, tl 14-15). Kohtu hinnangul tuleb DVD-plaat salvestisega jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

45. PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas pakendis nr SKVT 9 asuvad mobiiltelefon Samsung ja P. Šmutovi pangakaart. Süüdistatav avaldas, et ta soovib neid tagasi saada ning seetõttu on kohus seisukohal, et need tuleb talle

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada, edastades need talle Tartu vanglasse tema isiklike asjade hulka. 46. Kriminaalasjas on võetud mitmeid DNA proove ja kannatanult võrdlusproove. Samuti on kriminaalasjas asitõenditena mitmeid muid esemeid (s.o riideesemed, verejälgedega puitdetailid). Kannatanu L. U. avaldas, et B. V. asjad võib hävitada, samuti oli endale kuuluvate veriste asjade hävitamisega nõus süüdistatav. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada nii Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas (p-des 1-20) kui ka EKEI-s asuvad (p-s 21) järgmised asjad: 1) pakend nr 1 (DNA proov koridori põrandalt verejäljest); 2) pakend nr 7 (puitdetail ahju juurest); 3) pakend nr 8 (DNA proov puitdetaililt ukse tagant); 4) pakend nr 9 (DNA proov puitdetaililt sektsioonkapi eest); 5) pakend nr 10 (DNA proov tualettpaberilt laualt); 6) pakend nr 11 (DNA proov tööriista murdunud varrelt); 7) pakend nr SKVT 1 (verejälgedega teksapüksid); 8) pakend nr SKVT 2 (verejälgedega pikkade käistega särk); 9) pakend nr SKVT 3 (verejälgedega polosärk); 10) pakend nr SKVT 4 (neli verejälgedega puitdetaili); 11) pakend nr SKVT 5 (verejälgedega tool); 12) pakend nr 1 (T-särk, teksapüksid ja püksirihm); 13) 5 Riigikohtu 30.03.2017.a lahend nr 3-1-1-7-17, p 8 11 pakend nr SKVT 2.5 (pikkade varrukatega särgi küljest eemaldatud nööp); 14) pakend nr SKVT 2.6 (pikkade varrukatega särgi küljest eemaldatud nööp); 15) pakend nr SKVT 3.3 (polosärgi küljest eemaldatud silt); 16) pakend nr BV1 (püksid koos püksirihmaga); 17) pakend nr BV3 (särk); 18) pakend nr BV4 (aluspüksid); 19) pakend BV2 (sokid); 20) pakend nr 7.1 (DNA proov puitdetaililt) ja 21) ümbrik nr 1 (viis kilealust - B. V. sõrmedelt ja peopesadelt võrdlusjäljed). Süüdistusaktis nimetatud P. Šmutovi korteri võtit enam asja juures ei ole, vaid kohtuliku uurimise käigus selgunu kohaselt on see prokuratuuri poolt väljastatud I. K.. Seega puudub kohtul vajadus võtme osas seisukoha võtmiseks. V 47.

§ 38

lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. 48. Kannatanu L. U. avaldas istungil, et ta sooviks teavitust P. Šmutovi vahi alt vabastamise, ennetähtaegse vabastamise ja vanglast põgenemise kohta e-posti teel. Arvestades, et kohus tegi kindlaks, et P. Šmutovi süüdistus B. V. tapmises on tõendatud, on kannatanul õigus saada

§ 38lg 5 p-des 1, 2 märgitud teavet.

Seega tuleb kannatanu vastav teavitamissoov kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. VI

  1. Asjas oli süüdistatava P. Šmutovi vastu esitatud varalise kahju, s.o matusekulude hüvitamiseks tsiviilhagi kannatanu L. U. poolt summas 580 eurot.
  2. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus avaldas kannatanu, et talle on varalise kahju nõue hüvitatud. Seda kinnitab ka SEB Pank AS maksekorraldus, millest nähtuvalt kandis V. H. 29.11.
  3. a 580 eurot kannatanu L. U. arveldusarvele nr XXX (II kd, tl 81). Kuivõrd kannatanule on kohtuliku uurimise alguseks tekitatud kahju 580 eurot hüvitatud, puudub kohtul alus ja vajadus tsiviilhagis toodud nõude käsitlemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Raadik rahvakohtunik 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Jana Kuremägi rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.