← Eesti

2-21-19516/114

Obsah (9)§ 445§ 177§ 663§ 657§ 654§ 651§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-21-19516 Tsiviilasi

§ 445

lg 1 alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning määras, et kostja peab hagejale tasaarvestuse tulemusena hüvitama menetluskuluna maakohtus 1972,83 eurot (s.o 1983,83-11). Apellatsioonimenetluses on põhjendatud hageja menetluskuluna apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 420 eurot. Maakohus märkis hageja ringkonnakohtu esindajakulude osas järgmist: - 09.12.2022 otsusega tutvumise, õigusliku analüüsi ja kliendi aruande eest on põhjendatud kogu ajakulu 30 min, s.o 87,50 eurot; 12.12.2022 kliendiga telefoninõupidamise eest on põhjendatud kogu ajakulu 15 min, s.o 43,75 eurot; 06.01.2023 kohtu edastatud materjaliga tutvumise eest ei ole põhjendatud ajakulu 15 min. Maakohus ei ole hagejale 6. jaanuaril 2023 materjale edastanud, millega tutvuda. 09.01.2023 apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 3 h 15 min on põhjendatud, s.o 568,75 eurot; 4 - - - 28.02.2023 kostja apellatsioonkaebusega tutvumise eest on põhjendatud kogu ajakulu 15 min, s.o 43,75 eurot; 27.04.2023 materjalidega tutvumine ja analüüsi eest ei ole maakohtu hinnangul ajakulu 1 h 30 min põhjendatud, sest hageja oli asjas olevate materjalidega kursis ning apellatsioonimenetluses uusi tõendeid/vastuväiteid/asjaolusid ei esitata. Seetõttu ei ole materjalidega tutvumisele ja analüüsile näidatud ajakulu põhjendatud. 27.04.2023 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest on põhjendatud kogu ajakulu 4 h 30 min, s.o 787,50 eurot; 11.09.2023 kohtuistungi ettevalmistuse ja tsiviilasja materjalide läbitöötamise eest on põhjendatud ajakulu 1 h ehk 175 eurot, sest hageja lepinguline esindaja oli juba eelnevalt asjaga kursis; 11.09.2023 menetluskulude nimekirja koostamine eest on põhjendatud kogu ajakulu 30 min, s.o 87,50 eurot; 12.09.2023 istungile sõidu (Tallinn-Tartu-Tallinn) ajakulust 50% hüvitamine ei ole taotletud ulatuses, s.o 2 h ja 350 eurot põhjendatud. Õigusabi osutamise koha (Kalevi tn 1, Tartu) kaugus hageja lepingulise esindaja tegevuskohast (Tartu mnt 83, Tallinn) jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit. Seega vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p-le 4 peab kostja hüvitama hageja lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot, mitte tunnitasu alusel nagu hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud. Kokku on hageja põhjendatud kulu apellatsioonimenetluses 2644,98 eurot (riigilõiv 420 eurot, esindajakulu 2224,98 eurot (sh käibemaks)). Seega tuleb hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 2644,98 eurot kostjalt välja mõista. Kokkuvõtvalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 4617,81 eurot (1972,83 eurot + 2644,98 eurot). Maakohus rahuldas hageja taotluse mõista menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti hageja menetluskulud 1101,25 euro osas hageja kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja täiendavalt 887,27 eurot koos lisanduva viivisega. Määruskaebuse põhjendavas osas taotleb hageja mõista kostjalt täiendavalt välja 1101,25 eurot. Hageja kõik kulutused on vajalikud ja põhjendatud selleks, et hagejale oleks tagatud efektiivne õiguste kaitse. Kuivõrd hagi rahuldati, tuleb hageja lepingulise esindaja tööd pidada tulemuslikuks. Arvestades, et kostja vaidles kogu menetluse vältel hageja nõudele vastu ning esitas kohtule ebaselgeid dokumente ja e-kirju, on kõik hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud olnud vajalikud ning põhjendatud. Lepingulise esindaja kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel ei peaks kohus hindama üksikute toimingute nimekirja, vaid hinnata tuleb menetluse lõpuks kujunenud esindajakulu kogumis. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 25 h 30 min. Hageja peab sellist ajakulu mõistlikuks ja vajalikuks kuluks olukorras, kus tema lepinguline esindaja esitas viis menetlusdokumenti kogumahus 33 lehekülge, mis sisaldasid kokku 13 lisa. Kohtupraktika järgi kulub ühe lehekülje teksti kirjutamiseks keskmiselt 45 min. 5 Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta arvab, et hagi tagamise määrusega tutvumise ja selle täitmisega seotud toimingud on lihtsad ja vähendas ajakulu selles osas 15 min võrra. Hageja pidi kohtumääruse täitmiseks koostama eraldi taotluse. Maakohus ei ole põhjendanud, millises ulatuses ei ole hageja menetlustoimingud kohtunõudega tutvumiseks, kostja menetlusdokumendiga tutvumiseks ja kliendisuhtluseks põhjendatud, kuigi vähendas selles osas ajakulu 1 h 30 min võrra. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas peaks lepinguline esindaja vastama vastaspoole menetlusdokumentidele olukorras, kus ta nendega ei tutvu. Lepinguline esindaja peab olema kliendiga kontaktis, et tagada efektiivne õiguste kaitse.
  2. jaanuaril 2023 tehti hageja esindajale nähtavaks kostja esindaja
  3. jaanuari 2023 e-kiri kui ka kostja
  4. jaanuari 2023 kaks e-kirja ehk hageja esindaja pidi tutvuma kolme e-kirjaga, mis olid kostja poolt esitatud. Hageja esindaja ei saanud jätta nimetatud e-kirju tähelepanuta. Seega on
  5. jaanuari 2023 menetluskulu põhjendatud. Hageja ei nõustu, et hageja esindaja peaks teadma kõikides menetlusdokumentides esitatud seisukohti
  6. aastal, kui kohtumenetlus algas
  7. aastal. Arvestades, et
  8. aprilli 2023 menetlustoiming oli seotud kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega, on tegemist ilmselgelt põhjendatud ja vajaliku menetlustoiminguga. Ka istungi ettevalmistuse ajakulu oli põhjendatud, sest viimane menetlustoiming tehti 6 kuud enne kohtuistungit. Kohtuistungiks ettevalmistumine sisaldab ka kliendisuhtlust. Maakohus leidis, et sõidule kulunud aeg ei ole põhjendatud ja kohaldas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda ning määras hüvitamiseks 30 eurot. Maakohus jättis arvestamata, et hageja märgitud sõidu ajakulu sisaldab ka kütusekulu. Seega tulnuks maakohtul kaevatava määruse koostamisel arvestada otseste sõidukuludega eelnimetatud korra alusel (0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta). Maakohus ei ole käsitlenud menetluskulude väljamõistmise eeldusi ega kontrollinud hageja avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust. Seega on maakohus rikkunud kaalutlusõigust.
  9. Kostja (vastustaja) palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse taotlus on ebaselge. Hageja menetluskulusid ei ole jäetud hageja kanda. Samuti on kaebuse taotlus, milles nõutakse 887,27 euro väljamõistmist vastuolus kaebuse põhjendustega, milles taotletakse 1101,25 euro väljamõistmist. Hageja ei ole kummagi summa kujunemist põhjendanud. Maakohus on menetluskulude hindamisel lähtunud kantud kulude vajalikkusest ja on need põhjendatud ulatuses välja mõistnud. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Hagejat esindas professionaalne esindaja, kes tegeleb igapäevaselt taoliste vaidlustega.
  10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni poolte vastastikuste nõuete tasaarvestusega (

§ 445lg 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

6 11. Ringkonnakohus möönab, et hageja määruskaebus on mõnevõrra ebaselge menetluskulude jaotuse vaidlustamise ja menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamise ulatuse osas. Samas on kaebust tervikuna hinnates arusaadav, et hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulusid vähendati. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise osas (

§ 651lg 1 ja § 659).

12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus

  1. oktoobri 2022 ja
  2. septembri 2023 menetluskulude nimekirjades kokku 7464 eurot (sh esindajakulud 6435 eurot (sh käibemaks), riigilõivud 1020 eurot, dokumendi saamise kulu 9 eurot). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ta on
  3. oktoobri 2022 menetluskulude nimekirja (menetluskulude nimekiri maakohtus) täpsustuse esitanud
  4. septembril 2023 ringkonnakohtule.
  5. septembril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekiri hõlmab üksnes ringkonnakohtu menetluses tehtud toiminguid. Selles ei ole täpsustatud maakohtus kantud menetluskulusid. Alles määruskaebuses on hageja viidanud, et ajakulu kahes astmes kokku oli kokku 25 h 30 min (mitte 32 h 45 min nagu nähtub menetluskulude nimekirjadest). Maakohus vähendas hageja menetluskulusid 4849,23 euroni (sh esindajakulud 3826,23 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 1020 eurot ja dokumendi saamise kulu 3 eurot). Hageja leiab, et hageja menetluskulud (esindajakulud) on täiendavalt põhjendatud 1101,25 euro ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et menetluskulusid vähendati 4617,81 euroni. Maakohtu määruse resolutsioonis väljamõistetud 4617,81 eurot kujunes arvestades menetluskulude jaotust (maakohtu menetluses jäid 90% hageja kuludest kostja kanda ja 10% kostja kuludest jäid hageja kanda) ning poolte vastastikuste menetluskulude tasaarvestust.
  6. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise otsustamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

§ 175

lg 1 eesmärk on, et esindajakulud hüvitatakse üksnes mõistlikus, vajalikus ja vastaspoolele ettenähtavas ulatuses. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist keskmise keerukuse ja mahuga menetlusega ning maakohtu kindlaksmääratud hageja esindaja toimingute ajakulu vastab maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna.

  1. Hageja
  2. oktoobri 2022 menetluskulude nimekirjas (kokku 17 h 45 min) sisalduvad ka kohtueelsed õigusabikulud perioodil
  3. september 2021-
  4. november 2021 ajakuluga 7 h 30 min (s.o 1125 eurot ilma käibemaksuta). Maakohus on sellega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud ning õigesti viidanud, et kohtueelsete õigusabikulude osas esitas hageja samas asjas kahju nõude, mis on ringkonnakohtu otsusega rahuldatud. Menetlusvälised õigusabikulud ei ole hüvitatavad

§ 175alusel.

7 Maakohus hindas õigesti hageja esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust alates

  1. detsembri 2021 menetlustoimingust (hagiavalduse koostamine), milleks hageja väitel kulus aega 10 h 15 min. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 8 h. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega kogumis. Maakohus ei ole teinud kaalutlusvigu hageja õigusabi kogukulu põhjendatuse hindamisel. Esindajakulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Hageja
  2. oktoobri 2022 menetluskulude nimekirjas on märgitud ajakuluna mitmeid dokumentidega tutvumisi, kliendisuhtlust ja kirjavahetust, mis ei olnud otseselt seotud ühegi menetlusdokumendi koostamisega. Ringkonnakohtu arvates saavad sellised menetlustoimingud vastaspoolelt väljamõistetavad olla üksnes piiratud ulatuses, sest nende ettenähtavus ja suurus ei sõltu niivõrd menetluse keerukusest ja mahust, kuivõrd esindaja ja kliendi omavahelistest kokkulepetest.
  3. Hageja
  4. septembri 2023 menetluskulude nimekiri sisaldab apellatsiooniastmes tehtud õigusabitoimingud ajakuluga 15 h, sellest moodustab sõidule kulunud aeg 2 h. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus kohaldas sõidule kulunud aja hüvitamisel advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg-t 1, samuti seda, et sõidule kulunud aja hüvitiseks määrati 30 eurot. Küll aga leiab hageja, et viidatud korra § 17 lg 2 alusel kuuluvad hüvitamisele ja kostjalt välja mõistmisele hageja esindaja sõidukulud. Samas ei ole
  5. septembri 2023 menetluskulude nimekirjas hageja esindaja sõidukulude hüvitamist taotletud, puudub viide, millist sõidukit (või ühistransporti) hageja esindaja kasutas. Seda ei nähtu ka määruskaebusest. Seega ei ole hageja etteheited maakohtule sõidukulude välja mõistmata jätmise osas põhjendatud.
  6. Hageja taotles ringkonnakohtu menetluses esindajakulude hüvitamist 13 h ulatuses, millest maakohus pidas põhjendatuks 10 h 15 min. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistuse ajakulu põhjendamatult vähendanud. Hageja esindaja koostas apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuse ning vastuse kostja apellatsioonkaebusele, mis hõlmab mh asja materjalidega tutvumist ja kursis olemist. Kuigi viimase menetlustoimingu ja istungi vahele jäi mitu kuud, ei ole hageja põhjendanud, et asi oli niivõrd keerukas või detailirohke, et istungiks ettevalmistamiseks kulus üle 1 h. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on ekslikult leidnud, et kuivõrd
  7. jaanuaril 2023 menetlusdokumenti ei esitatud, ei võinud hageja esindajal
  8. jaanuaril 2023 ajakulu tekkida. Samas arvestades ringkonnakohtu menetluses tehtud menetlustoiminguid, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 10 h 15 min kogumis mõistlik ja vajalik. Puudub alus hinnata ühe lehekülje teksti koostamisele kulunud aega alati 45 minutile. Konkreetse dokumendi koostamisele kuluv aeg sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest, mistõttu ei saa kohus määrata kindlat ajakulu ühe lehekülje teksti koostamisele. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  9. Kuivõrd pooltel on teineteise vastu vastastikused menetluskulude nõuded, siis tuli maakohtul

§ 445lg 1 alusel need nõuded resolutsioonis tasaarvestada.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni. 18. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.