KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2024, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-4713 S M hagi J M vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Asja läbivaatamine 13.05.
- a kohtuistungil Hageja S M (ik XXX) elukoht XXX; XXX Menetlusosalised Kostja J M (ik XXX); elukoht XXX; XXX Kostja lepinguline esindaja Aivar Haava (ik XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada S M ja J M
- augustil 2008 sõlmitud Harju Maavalitsuses (abieluakt nr XX) abielu.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
- Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Narva linnakantseleisse rahvastikuregistris kande tegemiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 2-24-4713 Kohus selgitab, et kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S M (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi J M (edaspidi kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 14.08.
- Hageja soovib abielu lahutada kuna hagejal on uus suhe. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud ning abielu säilitamine on võimalik. Abikaasad elavad eraldi novembrist 2024, kuid hageja käib perioodiliselt kodus. Kostja arvates on võimalik abielusuhted taastada. Kostja ei ole nõus lahutama ning leiab, et pooltele tuleb anda leppimisaeg. 13.05.
- a kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada, kuna suhted on pöördumatult lõppenud ja suhteid taastada ei soovi. Abikaasad ei ela koos
- aasta oktoobrist koos. Hagejal on uus suhe ja hageja soovib seda jätkata. See, et hageja külastab kostjat ei tähenda abielusuhete olemasolu, ta ei ööbi seal. Ühine majapidamine ei ole veel lõppenud, aga abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on kindel, et suhted on lõppenud oktoobrist
- Kostja ei ole lahutamisega nõus, kuna leiab, et suhted ei ole pöördumatult lõppenud. Hageja ei toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaksid suhete lõppemisele ja kosja on seisukohal, et abielu on võimalik säilitada. Kohus peab võtma kõik abinõud või meetmeid poolte lepitamiseks. Kostja ei võta õigeks, et abielusuhted on oktoobrist 2023 lõppenud. Kohus andis kohtuistungil pooltele selgitusi lepitamise kohta. Kostja soovib suhteid taastada ja palub kohut anda aega leppimiseks. Hageja soovib lahutada. Hageja leppimisaega ei soovi, kuna lepitusaeg ei annaks midagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära 13.05.
- a kohtuistungil. Hageja soovis abielu lahutada, olles seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ja soovis suhteid taastada. Kostja palus kohut anda aega lepitamiseks. Hageja kinnitas kohtuistungitel, et ta leppimisaega ei soovi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus selgitab, et abielu on poolte vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Kohus selgitab, et sunniviisiliselt ei saa inimest olema suh2 2-24-4713 tes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik, see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks, võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.