← Eesti

2-23-10891/5

Obsah (9)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 150§ 175§ 177§ 455§ 468

2-23-10891 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10891 Tsiviil

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile.

RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
  2. Välja mõista R. J. Evergreen Capital OÜ kasuks 10 000 eurot, millest põhivõlg on 5000 eurot, intress 644,05 eurot, viivis põhivõlalt 4250,95 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitis 105 eurot.
  3. Jätta menetluskulud kostja, R. J. , kanda.
  4. Välja mõista R. J. Evergreen Capital OÜ kasuks menetluskulud summas 1490 eurot.
  5. Välja mõista R. J. Evergreen Capital OÜ kasuks viivis punktis
  6. väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
  7. Tagastada hagejale enammakstud riigilõiv summas 70 eurot. Tagastatav summa kanda Evergreen Capital OÜ pangakontole nr EE
  9. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
  10. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. 1

(4)Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kirjeldav ja põhjendav osa 1. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega elektrooniliselt e-posti aadressile xxxxxx@xxxxxxxxxx. Kostja sai menetlusdokumendid kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel kätte 29.11.2023. a. 2. Kostja kohtu poolt määratud 21-päevase tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

§ 407

lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja hageja taotlusel teeb tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel märgib kohus kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud ning jätab välja otsuse põhjendava osa.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid VJR Ehitus OÜ (registrikood 14267416) kui laenusaaja ja hageja Evergreen Capital OÜ kui laenuandja 26.07.
  2. a laenulepingu nr 26/09/2022-3, mille alusel andis hageja VJR Ehitus OÜ-le äritegevuse finantseerimiseks laenu summas 5 000 eurot. Laenulepinguga lepiti kokku laenult tasutava intressi määras 4 % kuus. Laenulepingu lisaks 1 oleva maksegraafikuga lepiti kokku laenu ja intressimaksete tasumise tähtaegades. Lepingus on kokku lepitud, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on laenuandjal õigus nõuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. R. J. (kostja) sõlmis hagejaga 26.09.
  3. a käenduslepingu nr 26/09/2022-3, millega võttis kohustuse vastutada laenusaaja (põhivõlgniku) VJR Ehitus OÜ laenulepingust nr 26/09/2022-3 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste täitmise eest kuni summas 10 000 eurot. Põhivõlgnik ega kostja ei ole oma lepinguliste kohustuste täitmiseks teinud hagejale ühtegi makset. 03.01.
  4. a avaldusega ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles ja nõudis lepingust tuleneva koguvõlgnevuse tasumist. Ei põhivõlgnik ega kostja ei ole oma rahalisi kohustusi hageja ees täitnud. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana tagastamata laenu põhiosa summas 5 000 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi summas 644,05 eurot, viivise põhivõlalt summas 4 250,95 eurot ja hüvitise 2

(4)summas 105 eurot seoses hageja poolt põhivõlgnikule ning kostjale kohustuse täitmiseks saadetud nõudekirjadega seotud kuluga. 4. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 444lg 3 alusel kohus selles osas otsust ei põhjenda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot, sh põhivõlg summas 5000 eurot, intress summas 644,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 4250,95 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitis summas 105 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

6.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1490 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 770 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 720 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu summas 770 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. Hagi esitamise ajal tuli vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasuda hagilt hinnaga kuni 10 000 eurot riigilõivu summas 770 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud 28.07.2023. a riigilõivu summas 840 eurot. Seega on tasutud hagilt riigilõivu 70 eurot enam, mis

§ 150lg 1 p 1 alusel kuulub tagastamisele.

Hageja taotlusel tagastab kohus enammakstud riigilõivu summas 70 eurot hageja pangakontole. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat Henrik Kirsimäe. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud toiminguid kokku 5 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) kliendiga suhtlemine – 20 minutit; 2) kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs – 40 minutit; 3) hagi koostamine – 4 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 120 eurot töötund, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh nõude keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, on menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud vajalikud ja ajakulu neile kokku 5 tunni ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses jääb keskmiselt sarnase õigusteenuse eest lepingulisele esindajale makstava tasu piiresse. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on

§ 174lg 10 kohaselt menetluskulu hüvitatav koos käibemaksuga.

Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1490 eurot, sh riigilõiv summas 770 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 720 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1490 eurot hageja kasuks kostjalt välja. 3

(4)Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine 7.

§ 455lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.