← Eesti

4-24-1564/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1564 Kohtukoosseis Markus Kärner Vaidlustatud kohtumäärus Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus, millega jäeti Taivo Roosi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.04.2024.a otsusele väärteoasjas nr. 2302,24,004422 läbi vaatamata Määruskaebuse esitaja Menetlusalune isik Taivo Roos Teised määruskaebusmenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a määrus muutmata ja Taivo Roosi määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil määruskaebust esitada sooviv isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on Politsei- ja Piirivalveamet). Kaebuse esitamise täpsem kord on sätestatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des 192-
  6. Kui kaebajal ei ole advokaati ning ta soovib advokaati riigi õigusabi korras, saab riigi õigusabi taotleda Riigikohtult. Riigi õigusabi taotlemise täpsem kord on sätestatud riigi õigusabi seaduse §-des 9 jj. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Taivo Roos esitas Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.04.2024 a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,24,
  8. 4-24-1564
  9. Harju Maakohtu 21.05.2024 a. määrusega jäeti Taivo Roosi kaebus käiguta, kuivõrd see ei vastanud VTMS § 115 nõuetele ja kohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 28.05.
  10. Selle määruse sai Taivo Roos kätte e-toimiku vahendusel 21.05.
  12. Harju Maakohtu
  13. mai
  14. a määrusega jäeti T. Roosi kaebus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, sest ta ei kõrvaldanud tähtaegselt puudusi. Määruskaebus
  16. juunil 2024 esitas T. Roos Harju Maakohtule määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles selgitab, et eksis vaide esitamises. Seonduvalt puuduste kõrvaldamise tähtajaga selgitab T. Roos, et tal puuduvad arvutioskused. Võimalik, et
  17. mai määrus avati nii, et selle sisuga ei tutvutud või jäi see arusaamatuks. Avaldusele lisab T. Roos avaldused ja tõendid, mis võiksid kõrvaldada maakohtu
  18. mai määruses märgitud puudused. Menetlus ringkonnakohtus
  20. juunil 2024 määras ringkonnakohus asja läbivaatamisele ning andis pooltele õiguse esitada taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni
  21. juunini
  24. juunil 2024 esitas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet seisukoha, mille kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ning T. Roosi kaebuse läbi vaatamata jätmine õige. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  25. Ringkonnakohus jätab T. Roosi kaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus, millega T. Roosi kaebus jäeti läbi vaatamata, on seaduslik ja põhjendatud. Kohus võtab esmalt lühidalt ja lihtsas sõnastuses käesoleva määruse sisu kokku (I) ning seejärel esitab pikemad õiguslikud põhjendused (II). (I) Lühikokkuvõte
  26. Kokkuvõtvalt juhtus nii, et T. Roos kaebas politsei trahvi peale kohtule. Maakohus leidis, et T. Roosi kaebus ei vasta kõikidele nõuetele, mis seadus ette näeb. Seega tõi maakohus oma määruses välja konkreetsed puudused ja andis T. Roosile tähtaja nende kõrvaldamiseks. Tähtaeg aga möödus, ometi T. Roos selle jooksul kohtule ei vastanud ning puudusi ei kõrvaldanud. Seadus näeb ette, et sel juhul jäetakse kaebus läbi vaatamata. Maakohus nõnda tegigi. T. Roos kirjutas seepeale maakohtule kirja, millele pani pealkirjaks Määruskaebus. Maakohus saatis selle kirja edasi kõrgema astme kohtule – ringkonnakohtule. Ringkonnakohus hindabki selles määruses, kas maakohus toimis õigesti, kui jättis T. Roosi kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et T. Roosi põhjendused selle kohta, miks ta jättis maakohtu määrusele tähtaegselt reageerimata, on inimlikult mõistetavad – kõigil jääb vahel mõni lause märkamata või ollakse tähelepanematud. Kohtumenetluses kehtivad aga selged reeglid ning tähelepanematust ei loeta mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks tähtaja möödalaskmist. Kaebuse esitaja peab ise hea seisma selle eest, et ta järgiks tähelepanelikult kohtu korraldusi ja seaduse nõudeid. Ringkonnakohus ütleb siin määruses, et mõni kord võib kohus ühe või teise puuduse osas ka veidi leplikum olla ja kaebajaga vaidlemise asemel ikkagi menetlusega edasi minna. Kui aga kaebaja üldse kohtu määrusele ei vasta (nagu antud juhul juhtus), ei pea kohus teda ilma peal taga ajama, sest enda kaebuse eest seismine on kaebaja vastutus. Kuna T. Roos ei vastanud kohtu määrusele nõutud tähtajaks, jättis kohus kaebuse õigesti läbi vaatamata. 2

(5)4-24-1564 (II) Õiguslikud põhjendused
  1. T. Roosi avaldus on pealkirjastatud määruskaebusena, ometi ei esitata seal sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele, mis on ka mõneti mõistetav: maakohus andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, seda tähtaegselt ei tehtud ning sestap tuligi kaebus VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata. Avalduses põhjendatakse eksitust kaebuse esitamise korra osas (ilmselt vastuseks maakohtu välja toodud puudusele, et kaebuses pole märgitud kohtu nimetust), seejärel kirjeldab T. Roos puuduste kõrvaldamise tähtaja järgimata jätmist sellega, et see võis olla tingitud puudulikest arvutioskustest. Viimaks esitab ta tõendeid ja avaldusi, millega püüab kõrvaldada kaebuse käiguta jätmise määruses toodud puudusi.
  2. Sellises olukorras peab kohus tõlgendama, mida T. Roos soovib: kas vaidlustada kaebuse läbi vaatamata jätmist või ennistada puuduste kõrvaldamise tähtaega. Mõistagi võiks ringkonnakohus T. Roosi tahte välja selgitamiseks kaebuse omakorda käiguta jätta ning anda tähtaeg oma taotluse selgitamiseks. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei ole see vajalik. Ringkonnakohus saab seisukoha võtta mõlemas küsimuses.
  3. Esmalt võtab kohus seisukoha tähtaja ennistamise küsimuses.
  4. Tähtaja ennistamine on maakohtu pädevuses. Maakohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule. Riigikohtu praktikast võib järeldada, et olukorras, kus esimese astme kohus ei ole tähtaja ennistamise taotluse osas seisukohta võtnud, ei ole teise astme kohtul võimalik hakata lahendama tähtaja ennistamise küsimust määruskaebemenetluses. Kui maakohtule esitatakse tähtaja ennistamise taotlus, peab maakohus selle VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 172 lg-st 1 tulenevalt lahendama määrusega (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a määrus asjas nr 1-17-7210, p 9). Neid põhimõtteid on väärteomenetluse kontekstis korratud ka hiljutises Tallinna Ringkonnakohtu praktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  7. detsembri
  8. a määrus asjas nr 4-23-3966, p 4-7,
  9. veebruari
  10. a määrus asjas nr 4-24-88, p 6 ja
  11. veebruari
  12. a määrus asjas nr 4-24-334, p 7). See võiks tingida T. Roosi avalduse VTMS § 14 lg 2 alusel maakohtule lahendamiseks tagastamise. Samas leiab Riigikohtu praktikast ka näite, kus kaebetähtaja ennistamist sisaldanud määruskaebuse edastamist kõrgema astme kohtule ongi käsitatud kohtu seisukohana, et ta ei pea tähtaja ennistamist põhjendatuks. See tähendaks, et ringkonnakohtu pädevuses oleks siiski hinnata, kas tähtaja ennistamata jätmisel on talitatud kooskõlas menetlusseadustikuga. Eitava vastuse korral tuleks aga ennistamise taotlus siiski pädevusjärgsele kohtule edastada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. novembri
  14. a määruses asjas nr 1-17-4754, p-d 13.2 ja 14).
  15. T. Roosi avalduses põhjendatakse tähtaja möödalaskmist nii: Lisaks ülalmainitud kogemuse puudumisele puuduvad mul ka arvutioskused. Võimalik, et olin avanud 21.05.2024 saadetud kirjas lingi või lehekülje ilma, et oleksin seda märganud või sellest aru saanud. Või jäi mul märkamata tumedas kirjas tähtaeg. Kui 29.05.2024 tuli uus määrus, siis palusin abikaasal kontrollida, mida ma olen valesti teinud või tegemata jätnud. Ringkonnakohus ei välista, et teatud juhtudel võib ka puudulik arvutioskus olla käsitatav mõjuva põhjusena. Samas on T. Roos seni ise suhelnud kohtuga just elektrooniliselt edastades e-kirja teel digitaalselt allkirjastatud avaldusi. Samuti on ta elektroonselt vastu võtnud maakohtu määruseid. Olulisem on see, et sisuliselt möönab T. Roos oma avalduses, et ta võis lihtsalt olla hooletu ja jätta tähtaja tähelepanuta. Selline hooletus on küll inimlikult mõistetav, ent see ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks KrMS § 172 mõttes, milles sätestatut kohaldatakse VTMS § 38 lg 1 järgi ka väärteomenetluses. 3
(5)4-24-1564
  1. Järgmisena analüüsib kohus, kas kaebus jäeti läbi vaatamata õigesti.
  2. Kuigi T. Roos ei esita kaebuse läbi vaatamata jätmisele sisulisi vastuväiteid, peab ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust seaduslikuks. Maakohtule esitatav kaebus peab vastama VTMS §-s 115 sätestatud nõuetele. Kui kaebus nendele nõuetele ei vasta, teeb maakohus VTMS § 118 lg 1 järgi kaebuse käiguta jätmise kohta määruse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jäetakse kaebus VTMS § 118 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata.
  3. Ringkonnakohtule ei ole teada, et Riigikohus oleks VTMS § 118 lg 2 p 3 enda praktikas tõlgendanud. Küll aga on Riigikohus leidnud, et kuna VTMS §-s 115 sätestatud kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on eesmärk kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine, ei riku maakohus (oluliselt) menetlusõigust, kui võtab puudustega kaebuse menetlusse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-19-04, p 8). Ka käsiloleval juhul ei olnud kõik maakohtu välja toodud puudused olulised. Kaebuses ei märgitud küll kohtu nimetust, kellele kaebus esitatakse (see nõue tuleb VTMS § 115 lg 1 p-st 1), kuid kaebus esitati siiski Harju Maakohtu e-posti aadressile. Kaebuse saamise järel küsis kohus välja ka väärteoasja materjalid ning hiljemalt siis oli selge, et asja lahendamine kuulub VTMS § 14 lg 1 järgi Harju Maakohtu pädevusse. Samuti heitis maakohus T. Roosile ette, et viimane ei ole lisanud kaebusele oma väiteid kinnitavaid tõendeid (see nõue tuleneb VTMS § 115 lg 5 p-st 2). Arvestades väärteomenetluses kehtivat uurimispõhimõtet on mõistlik, et kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et väiteid tuleb ka tõendada. See on ka kaebaja enda huvides. Peaks kaebaja aga tõendid esitamata jätma, ei ole see alati takistuseks kaebuse läbi vaatamisel, sest kui kaebaja ei suuda oma väiteid tõendada, võib tema kaebus jääda rahuldamata. Oluline on seegi, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Viimane puudus, mille maakohus välja tõi, oli see, et kaebaja ei märkinud, kas ta soovib istungist osa võtta (st suulist menetlust) ning kaitsjat (see nõue tuleneb VTMS § 115 lg-st 3). Need asjaolud on menetluse läbiviimise seisukohast olulised.
  6. Määruskaebemenetluse tulem võinuks olla teistsugune, kui T. Roos oleks kohtule tähtaegselt vastanud ning püüdnud puudused kõrvaldada (või selgitada, miks ta seda teha ei saa – vrd nt KrMS § 326 lg 2 p 4 sõnastust), kuid kohus oleks leidnud, et kaebaja ei ole sellegipoolest kõiki puudusi kõrvaldanud. Sel juhul on ilmne, et menetlusalune isik on endiselt oma kaebuse menetlemisest huvitatud, mistõttu tuleks kaebuse läbi vaatamata jätmisse suhtuda mõnevõrra kriitilisemalt. Käsiloleval juhul ei reageerinud T. Roos tähtaegselt maakohtu määrusele ja lasi seal sätestatud tähtaja mõjuva põhjuseta mööda. Kuigi kohtusse pöördumise õigus on oluline, tuleb kaebajal hea seista ka selle eest, et ta täidaks menetlusseaduse nõudeid ning kohtumäärust. Kohtusse pöördumise õiguse kõrval on ka kohtu menetlusressurss oluline väärtus, mida tuleb kaitsta. Kui kohus annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (ja kohus ei ole puudusi ilmselgelt valesti tuvastanud) ning kaebaja jätab mõjuva põhjuseta kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata, võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 118 lg 2 p 3 ei eelda (vähemasti täisealise ning mittehaavatava kaebaja korral), et kohus peaks sel juhul tegema pingutusi selleks, et kaebaja hooletusest sõltumata temaga kontakti otsida ja tema õiguste eest ise seista.
  7. Jättes kaebuse läbi vaatamata, sest T. Roos ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, juhindus maakohus VTMS § 118 lg 2 p-st 3 ega rikkunud menetlusõigust. 4
(5)4-24-1564
  1. Väljaspool määruskaebuse piire märgib ringkonnakohus, et kuigi seadus seda sõnaselgelt ei nõua, oleks heaks tooniks, kui maakohus lisaks käiguta jätmise määrusele viite sellele, et puuduste kõrvaldamise tähtaja möödalaskmisele järgneb kaebuse läbi vaatamata jätmine. Siis teab menetlusalune isik paremini arvestada, milline tagajärg kohtumääruse täitmata jätmisele järgneb. Ringkonnakohus ei välista, et mõne (eeskätt haavatava menetlusaluse isiku korral) võib sellise viite lisamata jätmine tingida kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistamise.
  2. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus T. Roosi määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.