← Eesti

1-23-6828/11

Obsah (6)§ 14§ 16§ 45§ 50§ 69§ 90

1-23-6828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tõkend Kaitsja Tartu Maakohus 26. vee

4 alusel määrata, et Igor Nazarov võib temalt välja mõistetud menetluskulud ja sundraha tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 288,35 eurot, viimase osamakse suurus on 288,37 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Igor Nazarov, kriminaalasi nr 1-23-6828, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber

  1. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  3. Igor Nazarovile esitati süüdistus KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
  4. I. Nazarovit süüdistatakse selles, et tema juhtis
  5. juulil 2022 kella 09.40 paiku Tartumaal, Nõo vallas, Vissi külas, Vapramäe-Elva-Kalme mnt 1-kilomeetril mootorsõidukit Nissan Quashqai, reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti oli ta sõidukit juhtides alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,99 mg/l kohta) ja ta ületas suurimat lubatud kiirust 70 km/h, sõites kiirusega 116 km/h. Selle tagajärjel kaldus tema poolt juhitud sõiduk lauges parempoolses kurvis vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja vastu puud. Liiklusavarii tagajärjel sai kaasreisijana kõrvalistmel viibinud U. G. kehatüve tömp trauma koos hulgiluumurdude ja maksa hulgirebenditega, mille tüsistusena 2 1-23-6828 tekkis äge sisemine verejooks kõhu- ja rindkereõõnde ning verekaotusšokk, milliste vigastuste tagajärjel U. G. suri.
  6. Süüdistuse kohaselt rikkus I. Nazarov oma tegevusega järgmisi liiklusseaduse (

) nõudeid: -

§ 14

lg-t 2, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; -

§ 16

lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; -

§ 45

lg-t 1, mille kohaselt tuleb sõita sõiduteel sõiduraja piirides; -

§ 50

lg-t 3, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust; -

§ 50

lg 3 p 1, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit; -

§ 69lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

(

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi); -

§ 90

lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani I. Nazarov süüdistusakti kohaselt toime KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma. Menetlus maakohtus

  1. Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrusega anti I. Nazarov kohtu alla. Kriminaalasja arutati lühimenetluses
  4. jaanuari
  5. a kohtuistungil.
  6. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel palus prokurör karistust vähendada ja mõista karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
  7. Kaitsja palus süüdistatavat karistada 3 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 2-aastase vangistuseni. Kaitsja palus jätta karistus osaliselt tingimisi kohaldamata 4 kuni 5 aasta pikkuse katseajaga. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ehk selgitab, kas I. Nazarov on talle etteheidetud teo toime pannud. Seejuures hindab kohus ka kriminaalasjas kogutud tõendeid. Järgmiseks annab kohus I. Nazarovi teole õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid. 3 1-23-6828 Faktilised asjaolud
  9. Kohtule esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et I. Nazarov ja U. G. olid enne süüdistuse sisuks olevat liiklusõnnetust tuttavad aastaid. Eelneval ööl, s.o
  10. juulil 2022 tarbisid mõlemad koos U. G. elukohas õhtust hommikuni alkoholi. Seejärel otsustati minna sõidukiga sõitma. Eelnevalt oli arutelu, kumb peaks sõidukit juhtima. Kuna I. Nazarov oli neist kahest kainem, otsustas ta sõidukit juhtida, U. G. läks kõrvalistmele. Turvavööd olid mõlemal kinnitatud. I. Nazarov juhtis
  11. juulil 2022 kell 09.40 paiku Tartumaal, Nõo vallas, Vissi külas, VapramäeElva-Kalme mnt
  12. kilomeetril mootorsõidukit Nissan Quashqai (reg-nr XXX). Seejuures puudus tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Ta oli alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,99 mg/l kohta). Samuti ületas ta suurimat lubatud kiirust 70 km/h ja sõitis kiirusega ca 116 km/h. Selle tagajärjel kaldus tema poolt juhitud sõiduk parempoolses kurvis vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja vastu puud. Liiklusavarii tagajärjel sai kaasreisijana kõrvalistmel viibinud U. G. kehatüve tömp trauma koos hulgiluumurdude ja maksa hulgirebenditega, mille tüsistusena tekkis äge sisemine verejooks kõhu- ja rindkereõõnde ning verekaotusšokk ja mille tagajärjel U. G. suri.
  13. Süüdistusaktis loetletud tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Dokumentaalsed tõendid riimuvad isikuliste tõenditega – tunnistajate (sündmuskohale saabunud politseiametniku ja juhuslike möödasõitjate) ütlustega, samuti valdavas osas süüdistatava ütlustega, mida kohus käsitleb põhjalikumalt edasiselt.
  14. Teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud muu hulgas liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabeliga. Nendest nähtub, et õnnetus toimus
  15. juulil 2022 kella 9.40 paiku Tartu maakonnas Vapramäe-Elva-Kalme maantee
  16. kilomeetril. Viidatud sõidutee kohas oli püsikate, sõidutee oli korras ja kuiv, ilmastik selge, oli valge aeg. Tegemist oli kõrvalmaanteega, teel teekattemärgised. Liiklusõnnetuses osales üks sõiduk, sõidukis oli kaks inimest ja neist üks hukkus. Liiklusõnnetus seisnes selles, et sõiduk Nissan Qashqai reg-nr XXX põrkas kokku teevälise takistusega. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt kaotas sõiduk lauges paremkurvis juhitavuse ja sõitis vastu puud. Sõiduki omanik oli U. G., kes oli sõidukis ja hukkus. Ta istus esiistmel. Sõidukit juhtis I. Nazarov. Turvavarustust kasutati õigesti. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h (tl 3–16). Sõiduki vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtub, et sõiduautol on deformeerunud kogu esiosa, katus, parempoolsed uksed, parempoolne küljekarp ja auto põhi, eraldunud parempoolne esitiib, esilaternad, esikaitseraud ja parempoolne esiratas, purunenud esiklaas (tl 17–21). Sündmuskohal on fikseeritud sõiduauto Nissan Qashqai rehvide lohisemisjäljed, mis algavad sõiduki liikumissuunas vaadatuna vastassuunavööndist tee vasaku ääre lähedalt ja kulgevad kaarjalt tagasi pärisuunavööndisse, seejärel pärast ristuvat kõrvalteed sõiduteelt paremale välja haljasalale ning suunduvad haljasala oleva puu poole (tl 3-4, 24). Seega kaldus sõiduk enne teelt välja sõitmist ja kokkupõrget puuga vastassuunavööndisse.
  17. Liiklusõnnetuse asjaolusid ja hiljem sündmuskohal toimunut tõendavad tunnistajate (sündmuskohal viibinud isikute) ütlused. Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt oli ta
  18. juulil 2022 kodus (XXX) ja kella 9.40 paiku kuulis ta rehvi vilinat ja väga kõva pauku. Vapramäe-ElvaKalme teel nägi ta, et sõiduauto oli sõitnud vastu puud. Sõiduauto oli deformeerunud. 4 1-23-6828 Kaasreisija oli autos kinni, ta oli pleki sisse kinni pressitud. Kui tunnistaja autosse vaatas, ei istunud juhi kohal kedagi, uks oli lahti. Sündmuskohal oli veel inimesi (tl 48-49).
  19. Sündmuskohal viibisid ka tunnistajad I. T. ja M. Š., kes olid
  20. juulil 2022 kell 9.30 paiku teel Tartust Elvasse mööda Vapramäe-Elva teed. Tunnistajate ütluste kohaselt sõitsid nad Tartu poolt Elva suunas ja nägid vasakul teelt välja sõitnud autot. I. T. selgitas, et nad nägid, et juhi kohalt tuli välja inimene. Juht ütles neile, et oli šokis. Oli aru saada, et juht on joobes. Ta kõikus, tuikus ja oli tunda alkoholi lõhna. Juht vastas, et ei olnud autos üksi. Tunnistajad nägid autos kõrvalistmel teist meest, kes oli autosse kinni kiilunud. M. Š. püüdis kõrvalistuja tooli liigutada, et saaks isiku autost välja, aga see ei õnnestunud. I. T. katsus isiku pulssi, mis oli olemas, kuid isik oli teadvuseta. Isikul olid reieluu ja sääreluu lahtised luumurrud. Isik oli tugevasti muljutud esiistme vahel. Teda ei olnud võimalik sealt inimjõul kätte saada. Turvapadjad olid avatud. Juht tunnistas, et kõrvalistuja oli joonud (tl 52-53). Ka M. Š. andis samasisulisi ütluseid (tl 54-55).
  21. Sündmuskohale saabunud politseiametniku Sten Truija ütluste kohaselt sai ta avariikorrapidajana väljakutse
  22. juulil 2022 kell 09.40 paiku. Jõudes sündmuskohale kell 9.50 nägi ta, et sõiduk Nissan Qashqai (reg-nr XXX) on kokku põrkunud puuga ja selle juht on sõidukist väljas ning päästjad tegelesid kaasreisija välja abistamisega. Vesteldes juhiga tundis ta tugevat alkoholi lõhna, mistõttu kasutas ta indikaatorvahendit ja tuvastas I. Nazarovil tulemuseks 1,13 mg/l kohta. I. Nazarov tunnistas, et juhtis sõidukit ja tema kõrval istus sõiduki omanik U. G.. Isikuga vesteldes selgus, et mõlemad isikud on terve öö tarbinud alkoholi ning sõitsid ilma eesmärgita sõidukiga ringi. Tunnistaja kutsus joobe tuvastamiseks sündmuskohale patrulli, kes tuvastas kell 10.21 I. Nazarovil joobe tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik tulem oli 0,99 mg/l (tl 1-2).
  23. Et sündmuskohal olev isik, kes sõidukit juhtis ja kes kinni peeti, oli just I. Nazarov, nähtub isikusamasuse tuvastamise protokollist (tl 66) ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 67-69). Ka süüdistatav tunnistab kuriteo toimepanemist.
  24. Sündmused, mis toimusid enne liiklusõnnetust, on tuvastatavad süüdistatava ütlustega. I. Nazarov on kohtueelses menetluses andnud ütluseid kahel korral.
  25. märtsi
  26. a ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta end talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi. Ütluste kohaselt elas ta U. G. juures ja aitas teda muru niitmisega. Nende läbisaamine oli hea, nad olid tuttavad 5–6 aastat. U. G. tarvitas palju alkoholi.
  27. juuli 2022 õnnetuse eelsel päeval ostsid nad poest alkoholi: 4–5 pudelit rummi (0,5 l) ja 1 kasti õlut (24 tk 0,33 l). Nad läksid U. G. elukohta ja hakkasid jooma. Nad jõid kahekesi öö otsa. I. Nazarov vajus öösel kella 2 paiku ära, magas paar tundi ja siis ärkas üles. Kui ta üles ärkas, tarvitas U. G. alkoholi edasi. I. Nazarov sai aru, et U. G. ei ole vahepeal maganud. Edasi ajasid nad juttu ja ka I. Nazarov tarvitas veel alkoholi, kuni hommikuni välja. Hommikul kella 8 paiku sai alkohol otsa. U. G. tegi ettepaneku minna poodi ja alkoholi juurde tuua. I. Nazarov tundis, et ta pole adekvaatne ja ei tahtnud poodi minna, nad isegi vaidlesid selle üle. U. G. arvas, et I. Nazarov on kainem kui tema ja võiks rooli minna. U. G. teadis, et I. Nazarovil ei ole juhtimisõigust. Kuna U. G. ei seisnud hästi püsti ega tahtnud ise rooli minna, otsustas I. Nazarov lõpuks rooli minna. Ta istus rooli, U. G. istus tema kõrvalistmele. I. Nazarov pani endale turvavöö peale. Nad hakkasid sõitma ja pidid vaatama, kuhu poodi saavad minna. Seal, kus nad sõitsid, oli lubatud sõidukiirus 5 1-23-6828 70 km/h, aga I. Nazarov ei mäleta, mis kiirusega ta sõitis. Ta mäletab, et tuli järsk kurv. Viimane mälupilt on tal sellest, et sõitis ja siis mäletab, et nägi puud. Sel hetkel oli ta autoga puu otsa sõitnud. Sündmuskohal oli ka rahvast. U. G. oli tema kõrvalistmel ja oli kägaras olekus, pea oli ette vajunud. I. Nazarov aidati autost välja, U. G. hakati tegelema. Süüdistatav arvab, et see õnnetus juhtus sellepärast, et ta oli alkoholijoobes, magamata ja väsinud ning ei tulnud toime auto juhtimisega (tl 70–76).
  28. Süüdistatava ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja J. G, (U. G. XXX) ütluste kohaselt elas I. Nazarov U. G. juures. Samuti nähtub ütlustest, et U. G. olid tõsised probleemid alkoholiga, mida ta tarvitas igapäevaselt (tl 45–47). Ekspertiisiaktist nr 22E-LÕS0014/240 (surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis) tuleneb, et toksikoloogiauuringul esines U. G. surnukeha veres 4,23 mg/g ja uriinis 5,43 mg/g etanooli (tl 40). See kinnitab süüdistatava ütluseid, et enne süüdistuse sisuks olevat sündmust tarbis kannatanu suures koguses alkoholi. Ka sündmuskohal olevale politseiametnikule S. Truijale selgitas süüdistatav, et nii tema kui ka U. G. tarbisid terve öö alkoholi (tl 2).
  29. Süüdistatava esimesel ülekuulamisel, s.o
  30. augustil 2022 antud ütlused on hilisematest ütlustest mõnevõrra lahknevad. Süüdistatav väitis, et ta ei oska öelda, mis sõidu ajal juhtus. I. Nazarov arvas, et nad võisid sõitmise ajal tülli minna ja U. G. keeras ise rooli nii, et sõiduk sõitis teelt välja (tl 70–72). Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava ütlused ses osas jätta tõendikogumist välja, sest need ei ole usaldusväärsed. Esmalt on juba
  31. augusti
  32. a protokolli põhjal sedastatav, et süüdistatav ei anna viidatud osas ütluseid selle kohta, mida ta toimunust mäletab, vaid teeb oletusi. Teiseks selgitas I. Nazarov ka ise teisel ülekuulamisel, et ta tegelikult midagi sellist ei mäleta (tl 75). Lisaks ei haaku selline versioon ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja J. G. ütluste kohaselt ei ole ta kunagi kuulnud, et U. G. oleks rääkinud enesetapust või oleks maininud, et ta oleks elust tüdinenud. Tema käitumine ei näidanud, et ta oleks tahtnud surra (tl 46). Ka sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlustest ei nähtu, et süüdistatav oleks neile sündmuste käiku selliselt kirjeldanud.
  33. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati
  34. juulil 2022 süüdistatava I. Nazarovi seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-
  35. Kell 10.21 oli tõendusliku alkomeetri näit 1,09 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,10 mg/l, süüdistatava kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,99 mg/l. Tulemus on kooskõlas sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlustega, kelle sõnul viitas süüdistatava käitumine alkoholijoobes olekule, samuti oli tunda alkoholi lõhna. Lisaks nähtub ka süüdistatava ütlustest, et ta oli enne sõiduki juhtimist tarbinud alkoholi. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatava väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,99 mg alkoholi ühe liitri kohta.
  36. Ekspertiisiaktis nr 23E-LL0001 (liiklustehniline ekspertiis) esitatud eksperdiarvamuse kohaselt oli sõiduauto Nissan Qashqai arvutuslik liikumiskiirus enne teelt väljasõitu esimese lohisemisjälje alguses ca 116 km/h (tl 24–27). Süüdistatava ütluste kohaselt ta arvab, et oli väsinud ja üle joonud ning ei tajunud jalaga gaasi vajutamist, kiirus võis olla lubatust suurem (tl 75).
  37. Ekspertiisiaktis nr 22E-LÕS0014/240 esitatud eksperdiarvamusest tulenevalt on U. G. 6 1-23-6828 surma põhjus kehatüve tömp trauma koos hulgiluumurdude ja maksa hulgirebenditega, mille tüsistusena tekkis äge sisemine verejooks kõhu- ja rindkereõõnde ning verekaotusšokk. Tema surnukehal esinevad kehavigastused võivad olla saadud
  38. juulil 2022 Tartumaal, Nõo vallas, Vissi külas, Vapramäe-Elva-Kalme mnt
  39. kilomeetri juures toimunud liiklusõnnetuse käigus (tl 40). See on kooskõlas dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega, mille kohaselt oli sõiduauto tugevalt deformeerunud ja U. G. sõidukis kinni, tugevalt kinni pressitud.
  41. augusti 2022 õiendi,
  42. märtsi
  43. a päringu vastuse, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt puudub tal juhtimisõigus, seda ei olnud ka
  44. juulil 2022 ehk süüdistuse sisuks oleva teo toimepanemise ajal. Juhtimisõigus on taastamata alates
  45. oktoobrist 2016 (tl 58, 64, 65). Sõiduk Nissan Qashqai reg-nr XXX, mida I. Nazarov
  46. juulil 2022 juhtis, kuulus U. G. ja sõiduk oli hiljuti läbinud tehnilise ülevaatuse ning liikluses lubatud (tl 60). Süüdistatava ütluste kohaselt on ta läbinud autokooli ja teinud eksamid.
  47. a võttis kohus temalt ära juhtimisõiguse. Ta ei ole seda taastanud (tl 75).
  48. I. Nazarovi toime pandud liiklusseaduse rikkumised on põhjuslikus seoses U. G. surmaga. Dokumentaalsele tõendite, samuti tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et Vapramäe-Elva-Kalme mnt
  49. kilomeetril ei tulnud I. Nazarov enam sõiduki juhtimisega toime. Tema juhitud sõiduk kaldus parempoolses kurvis vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja vastu puud. Kohus peatub põhjuslikul seosel pikemalt otsuse järgmises osas. Õiguslik hinnang
  50. KarS § 422 lg 1 sätestab kuriteona mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.
  51. Seega seisneb süüteo objektiivne koosseis sõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega põhjustatakse raske tagajärg. Kuna tegemist on blanketse kuriteokoosseisuga, tuleb selle sisustamiseks pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestatavad sõidukite liiklus- ja käitusnõudeid.
  52. Kohtu hinnangul on süüdistatav rikkunud süüdistusakti lõpposas loetletud liiklusnõudeid (

§ 14lg 2 ja § 16 lg 1 kohta vt otsuse p 30).

Kohus tuvastas, et I. Nazarov, kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust ja kelle väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,99 mg alkoholi ühe liitri kohta, juhtis

  1. juulil 2022 mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust (lubatud 70 km/h asemel ca 116 km/h). Enne kokkupõrget puuga haljasalal kaldus ta vastassuunavööndisse.
  2. Viidatud tegevusega on I. Nazarov esmalt rikkunud

§ 90

lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. 27. Samuti on süüdistatav rikkunud

§ 69

lg-t 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.

§ 69

§ 2 lg 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Nagu eelnevalt märgitud, tuvastati I. Nazarovi väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 7 1-23-6828 0,99 mg ühe liitri kohta, mistõttu juhtis ta sõidukit alkoholijoobeseisundis. 28. Rikutud on ka

§ 50

lg 3 p 1, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit. Vapramäe-ElvaKalme mnt 1. kilomeetril oli lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h, mida I. Nazarov, sõites kiirusega ca 116 km/h, ületas. I. Nazarovil ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust, samuti oli ta alkoholijoobes. Tema sõiduk kaldus teelt välja parempoolses kurvis. On ilmne, et sellistel asjaoludel ei olnud lubatud suurimat sõidukiirust ületav kiirus ca 116 km/h olukorrale vastav, vaid selleks liiga suur. 29.

§ 45

lg 1 sätestab, et teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piires. Kohtu tuvastatu kohaselt kaldus süüdistatava juhitud sõiduk esmalt vastassuunavööndisse ja sõitis seejärel teelt välja haljasalale. Seega on rikutud ka

§ 45lg-t 1.

30. Süüdistuses on ette heidetud ka

§ 14

lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumist.

§ 14

lg 2 sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

§ 16

lg-st 1 tulenevalt ei tohi juht ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohus märgib, et viidatud sätetest tuleneb üldine kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olla hoolikas ja teisi mitte ohustada ega tekitada kahju. Juhul, kui

§ 14

lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumine seisneb spetsiifilisemate liiklusnõuete rikkumises (nagu näiteks

§ 90

lg 1 p 1, § 69 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1), mida isikule samuti ette heidetakse, taanduvad

§ 14lg 2 ja § 16 lg 1 üldnormidena erinormide ees (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.

märtsi 2020. a otsus asjas 1-20-1414, lk 16). Kuigi praeguses asjas heidetakse I. Nazarovile ette ka kannatanu ohustamist ja kahjustamist, seisneb tema ohustamine ja seeläbi ka kahjustamine ikkagi eelnimetatud spetsiifiliste liiklusseaduse normide rikkumises. Seega ei ole kohtu hinnangul ses asjas

§ 14lg-le 2 ja § 16 lg-le 1 eraldiseisvalt viitamine põhjendatud. 31. Teo kvalifitseerimiseks Kar

S § 422 lg 1 järgi tuleb tuvastada, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena inimesele raske tervisekahjustus või surm.

  1. Kohtu hinnangul on süüdistatava rikkumised põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega – U. G. surmaga. Kriminaalasjas ei ole andmeid, et sõidukil oleksid olnud tehnilised probleemid. Vastupidi, sõiduk oli läbinud tehnilise ülevaatuse ja liiklusesse lubatud. Turvavööd olid kinni ja sõiduki turvapadjad avanenud. Samuti ei nähtu tõenditest, et teel oleks olnud mingeid takistusi. Seega ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse põhjuslikus seoses kahelda.
  2. On ilmne, et kui I. Nazarov, kellel mootorsõiduki juhtimisõigust ei olnud, ei oleks läinud mootorsõidukiga (seda juhtides) sõitma, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Süüdistataval tuvastatud alkoholijoove oli sedavõrd suur, et ta ei olnud seetõttu võimeline sõidukit liikluses ohutuks liiklemiseks vajalikul määral suunama ja liiklusolukordadele piisavalt kiiresti ja õigesti reageerima, mistõttu ei tulnud ta toime sõiduki valitsemisega. Samuti mõjutas tema võimet autot juhtida lubatud sõidukiiruse ületamine. Selle tagajärjel sõitis ta teelt välja (sõites vahepeal ka vastassuunavööndisse). Sõiduk sõitis vastu puud ja kokkupõrke tagajärjel deformeerus. U. G. sai ekspertiisiaktis loetletud vigastusi ja suri. 8 1-23-6828
  3. Kannatanu surm on süüdistatavale ka normatiivselt omistatav. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus nr 1-19-4422/107, p 13).
  6. Kõigi viidatud liiklusseaduse rikkumistega tekitas süüdistatav ohu, mille ärahoidmine on liiklusseaduse normide kaitsealas ja mis realiseerus koosseisupärases tagajärjes. Võib küsida, kas süüdistatava vastutuse võiks välistada kannatanu teadlik ja vabatahtlik enesekahjustamine. Kohtupraktikas on leitud, et enda individuaalsete õigushüvede riski asetamine vastutusvõimelise isiku poolt kuulub õigushüve kandja autonoomia hulka, mis omakorda võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele (vt Riigikohtu
  7. novembri
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-87-15, p 14). Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav ja kannatanu tarbisid koos (suures koguses) alkoholi. Kannatanu oli teadlik, et süüdistataval ei ole juhtimisõigust ja ta on alkoholijoobes. Sellegipoolest läks kannatanu vabatahtlikult kaasreisijana sõitma sõidukisse, mida juhtis süüdistatav. Seejuures oli tegemist kannatanu sõidukiga. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele siiski vastata eitavalt. Kannatanu eneseohustamine välistaks süüdistatava vastutuse, kui kannatanu oleks toimunu kausaalahela üle võtnud (vt J. Sootak. Karistusõigus, üldosa. Juura 2018, lk 226). Kannatanu ei rikkunud sõidukis olles liiklusseaduse nõudeid ega saanud kuidagi mõjutada koosseisupärase tagajärje saabumist (vt ka Riigikohtu
  9. novembri
  10. a määrus asjas nr 3-1-1-87-15, p-d 12-13). Kannatanu turvavöö oli kinnitatud. Sõidukit juhtis ja valitses vaid süüdistatav.
  11. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 lg 1 tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise suhtes ja ettevaatamatust tagajärje, s.o inimese surma suhtes.
  12. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 90

lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumine (mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine) on kohtu hinnangul toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Süüdistatav teadis, et tal pole juhtimisõigust. Teda on varem ka juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistatud, seega tema tähelepanu on sellele juhitud. Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk. 38.

§ 69lg-s 1 sätestatud nõude rikkumine (sõiduki juhtimine joobeseisundis) on toime pandud vähemalt kaudsest tahtlusest (Kar

S § 16 lg 4). Süüdistatav oli eelneval ööl hommikuni tarbinud alkoholi. Tema alkoholijoove oli võrdlemisi suur. Samuti nähtub tema ütlustest, et ta sai aru, et ei peaks alkoholijoobe tõttu sõidukit juhtima. Sündmuskohal süüdistatav tuikus ja kõikus. Seega pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta on alkoholijoobes ja seetõttu võimetu sõidukit juhtima (vajaduse kohta tuvastada tahtlus ka juhtimisvõimetuse osas vt Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2020. a otsus asjas nr 1-19-1175, p 65 jj). 39.

§ 50lg 3 p 1 rikkumine (lubatud sõidukiiruse ületamine) on kohtu hinnangul toime pandud kaudsest tahtlusest (Kar

S § 16 lg 4). Süüdistatava ütlustes nähtuvalt teadis ta, et teelõigul, kus liiklusõnnetus toimus, kehtis kiiruse piirang 70 km/h. Seega ei saanud see asjaolu 9 1-23-6828 jääda tal tähelepanuta. Arvestades, et ta sõitis lubatud kiirusest oluliselt kiiremini (ca 116 km/h), pidi süüdistatav lubatud kiiruse ületamist vähemalt võimalikuks pidama ja möönma.

§ 45lg 1 rikkumine on toime pandud hooletusest.

  1. Viidatud liiklusseaduse rikkumistega on süüdistatav ettevaatamatusest põhjustanud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud tagajärje, s.o inimese (U. G.) surma. Juhtides mootorsõidukit ilma vastava loata ja alkoholijoobeseisundis, samuti ületades oluliselt kiirust, oleks süüdistatav pidanud tähelepaneku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et võib põhjustada liiklusõnnetuse ja sellega kellegi (sh kaasreisija) surma (KarS § 18 lg 3).
  2. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi kannatanu oli teadlik, et süüdistataval puudus juhtimisõigus ja ta oli alkoholijoobes ning istus siiski vabatahtlikult süüdistatava juhitud sõidukisse, ei ole see käsitatav õigusvastasust välistava asjaoluna. Esmalt on küsitav, kas kannatanu saab anda õigusvastasust välistava nõusoleku liiklussüüteoks, sest sellega kaitstav õigushüve on paljude inimeste elu ja tervis, mitte vaid konkreetse kannatanu õigushüve. Selge on aga see, et kannatanu ei andnud teadlikku ja vabatahtlikku nõusolekut koosseisupärase teo toimepanemiseks ehk sisuliselt enda surmaga lõppevaks liiklusõnnetuseks. Nimelt peab materiaalse koosseisu korral nõusolek hõlmama lisaks teole ka tagajärge. Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et enda elu kahjustamiseks ei saagi kannatanu nõusolekut anda (vt J. Sootak. Karistusõigus, üldosa. Juura 2018, lk 350).
  3. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  4. Kuna tegu on toime pandud alkoholijoobes, esineb KarS § 422 lg 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeriv tunnus. Tahtluse alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise (ja samuti n-ö juhtimisvõimetuse) osas on kohus eelnevalt tuvastanud. Seega on süüdistatava tegu kvalifitseeritav KarS § 422 lg 2 p 1 järgi. Karistus
  5. KarS § 422 lg 2 p 1 näeb karistusena ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse.
  6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg 2 p-s 1 sätestatud sanktsiooni keskmise määr on ca 7 aastat 6 kuud vangistust.
  7. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et I. Nazarov on rikkunud mitmeid liiklusseaduse nõudeid, mis viitab suuremale süüle. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ilma juhtimisõiguseta, juhtis ta seda joobeseisundis. Seejuures tuleb arvestada süüdistatava alkoholijoobe suurust – tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle

§ 69lg 2 p-s 1 sätestatud alammäära (0,99 mg/l, alammäär 0,75 mg/l).

Ka lubatud sõidukiirust ületas ta oluliselt (lubatud 70 km/h asemel ca 116 km/h). Samas ei saa siiski jätta tähelepanuta, et sõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on süüdistatavale etteheidetavatest liiklusseaduse rikkumistest raskeim, sisaldub KarS § 422 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena süüteokoosseisus ja selle ebaõigus kajastub juba sanktsioonis.

§ 90

lg 1 p 1 rikkumine on toime pandud kavatsetult, § 69 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 rikkumised kaudse tahtlusega. 10 1-23-6828

  1. Tegu on toime pandud hommikusel ajal kell 9.40, mil näiteks võrreldes öise ajaga on liiklus üldjuhul tihedam ja seega võimalik oht kaasliiklejatele suurem. Samas sõideti kõrvalmaanteel, kus võrreldes põhimaanteega võiks liiklus olla väiksem. Seega ei ole tegemist asjaoludega, mis mõistetava karistuse määra oluliselt ühele või teisele poole kallutaks.
  2. Süüdistatav on põhjustanud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud tagajärgedest raskema ehk inimese surma. See on oluline fakt, mis viitab, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Samas on ta tagajärje osas olnud hooletu, mis on ettevaatamatuse kergem vorm.
  3. Kuigi kohtu hinnangul ei välista kannatanu eneseohustamine süüdistatava karistusõiguslikku vastutust, omab see siiski tähendust süüdistatava süü suuruse hindamisel. Ekspertiisiaktist tulenevalt oli kannatanu väga suures alkoholijoobes. Süüdistatava ütlustest, mis riimuvad teiste kogutud tõenditega, nähtub, et sõidukiga sõitma soovis minna ka kannatanu. Sõiduk kuuluski U. G., süüdistataval liiklusvahendit ei olnud. Süüdistatav esialgselt sõidukit juhtida ei soovinud, kuid otsustas seda siiski teha, sest kannatanu oli väga suures joobes (tl 75). Seejuures teadis kannatanu, et süüdistataval puudub juhtimisõigus ja ka tema on alkoholijoobes. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga, et tegemist on asjaoluga, mis süüdistatava süüd mõnevõrra vähendab.
  4. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, mis on kohtu hinnangul siiras.
  5. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü suurusele vastab karistus, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra.
  6. Kohtu hinnangul ei mõjuta I. Nazarovi karistuse määra tõik, et tal on üks kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega on teda karistatud KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistusega. Katseaeg lõppes
  9. detsembril
  10. Riigikohtu praktika kohaselt saab isiku varasemat karistatust uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. novembri
  12. a otsus nr 4-22-4139/41, p 13). I. Nazarovi kehtiv kriminaalkaristus on mõistetud isikuvastaste kuritegude eest ja seos süüdistuse sisuks oleva teoga puudub.
  13. Eripreventsiooni kontekstis on asjakohane viidata sellele, et I. Nazarovil on kehtiv väärteokaristus liiklussüüteo toimepanemise eest. Nimelt on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti
  14. aprilli
  15. a otsusega liiklusseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega. Otsuse kohaselt juhtis I. Nazarov
  16. jaanuaril 2022 mootorsõidukit, ei kohandanud sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, ei arvestanud oma sõidukogemust, tee- ja muid liiklusolusid, kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja sõitis teelt välja vastu postkasti, prügikasti ja puud. Sellele vaatamata juhtis ta mootorsõidukit ka
  17. juulil 2022, seda veel alkoholijoobes ja kiirust ületades. Seega ei avaldanud väärteokaristus talle soovitud mõju. Siiski arvestades KarS § 422 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni raskust, ei tingi viidatud väärteokaristus süüdistatava süü suurusele vastava karistuse määra raskendamist. Seda tõdemust toetab kohtu hinnangul ka tõik, et süüdistatava kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on ta nüüdseks alkoholi probleemi teadvustanud. 11 1-23-6828
  18. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et I. Nazarovile tuleb mõista karistuseks 6 aastat vangistust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel süüdistatavale mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. I. Nazarov peeti kahtlustatavana kinni
  19. juuli –
  20. august 2022, s.o 3 päeva. See tuleb arvata karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
  21. KarS § 422 lg 3 p-st 1 nähtub, et sama paragrahvi lõik 2 punktis 1 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Kohtu hinnangul ei ole I. Nazarovile mõistetavat karistust võimalik kohaldamata jätta ka osaliselt. Nii on kohtupraktikas korduvalt selgitatud, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem, mistõttu ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. veebruari
  23. a otsus nr 1-20-1301/35, p 17). Tähelepanuta ei saa ka jätta, et I. Nazarovile on Tartu Maakohtu
  24. juuni
  25. a otsusega mõistetud tingimisi vangistus ja süüdistuse sisuks oleva teo pani ta toime ca pool aastat pärast katseaja lõppu. See viitab, et tingimisi vangistus ei täitnud oma eesmärke.
  26. Samuti on kohtupraktikas juurdunud arusaam, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise, s.o mõnekuulise vangistusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. veebruari
  28. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 12). Seejuures on rõhutatud, et selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Riigikohtu hinnangul oleks sellist lühivangistuse toimet raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat (samas, p 21).
  29. Karistusregistrist nähtuvalt on I. Nazarovit karistatud Harju Maakohtu
  30. oktoobri
  31. a otsusega KarS § 175 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega, mis jäi KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Seega on I. Nazarov juba viibinud vangistuses ja teab, mida vabadusekaotuslik karistus endast kujutab. Järelikult ei ole alust talle käesolevas asjas nn šokivangistuse mõistmiseks ehk tema osaliseks karistusest tingimisi vabastamiseks.
  32. KarS § 422 lg 3 p 2 sätestab, et sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna I. Nazarovil juhtimisõigus puudub, ei saa talle ka lisakaristust kohaldada. Menetluskulud
  33. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
  34. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel 12 1-23-6828 või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-LL0001) teostamise kulu on 457 eurot (tl 28). Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-LÕS0014/240) kulu on 273 eurot (tl 43).
  35. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 398,40 eurot, kohtumenetluses 281,82 eurot.
  36. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KarS § 4 lg 2 kohaselt on KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha 2050 eurot.
  37. Järelikult tuleb I. Nazarovil tasuda riigi tuludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 3 460,22 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi igakuiselt ühe aasta jooksul, sest I. Nazarov selgitas kohtus, et tal ei ole võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda. Samas arvestades, et I. Nazarovil on olemas töökoht (töötasu ca XXX eurot kuus), ei pea kohus võimalikuks ega vajalikuks jätta menetluskulusid riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.