2-23-7393 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2024, Narva Tsiviilasja number 2-23-7393 Tsiviilasi V L hagi N S vastu vara

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

1. Pooled on eri meelt selles, kelle vahel oli sõiduki kasutamiseks sõlmitud leping. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga suulise rendilepingu kaheks kuuks. Kostja väidab, et rendileping oli sõlmitud kolmanda isikuga B P SIA, kes oli kostja tööandjaks.
2. Hageja on esitanud
3. aprilli 2023 e-kirja kostjale, kus ta rendilepingu lõppemise tõttu sõidukit tagasi nõuab (dtl 16, tõlge dtl 17), milles väljendub hageja enda hinnang, et poolte vahel oli sõlmitud rendileping. Enne kirja saatmist on hageja pöördunud politsei poole pettuse või omastamise kahtlusega. Politseile on hageja teatanud, et tal oli sõiduki kasutamiseks kokkulepe J L (dtl 14). Seega ei olnud ka hageja ise väga kindel, kellega ta lepingu sõlmis. Ühtki äriühingut kummaski teates ei nimetata, ka ei ole keegi menetluses väitnud, et J L oleks olnud äriühingu esindaja. Kostja sõnul vahendas J L lepingu sõlmimist (dtl 138).
4. Kostja on B P SIA-d rentnikuna nimetanud
5. aprilli 2023 vastuskirjas hagejale koos infoga, et rendileping lõppes
6. veebruaril 2023 sõiduki arestimisega (dtl 19). Samas on kostja selgitanud, et sõiduki vastutava kasutajana vastutab ta enda rikkumiste ja trahvide eest. Kostja on esitanud ka J L käsikirjalise selgituse, et rendileping oli hagejal sõlmitud äriühinguga (dtl-d 36‒37).
7. Tõendatud ei ole rendilepingu sõlmimine ei kostja ega B P SIA-ga, tõendatud ei ole ka kostja töösuhe nimetatud äriühinguga. Isik, kes ei ole lepingu pooleks, ei ole piisav allikas lepingu olemasolu tõendamiseks, lisaks on tema selgitus koostatud menetluse kestel kohtu jaoks ja kostja soovil. Seetõttu jätab kohus J L selgituse kui ebausaldusväärse tähelepanuta. Asjas esitatud muude tõendite alusel on sõidukiga seotud ainult hageja ja kostja. Asjaolust, et kostja on kantud liiklusregistrisse vaidlusaluse sõiduki vastutava kasutajana, saab järeldada, et hageja andis sõiduki valduse vabatahtlikult kostjale ja kostja võttis selle vabatahtlikult vastu ning mõlemad tegid nõutavad toimingud kostja kandmiseks sõiduki vastutava kasutajana registrisse. See tegevus eeldab mingit sorti kokkulepet, sealhulgas kostjaga. Isegi kui kostjal oli sõiduki üleandmise ajal töösuhe kolmanda isikuga, võttis ta sõiduki oma valdusse saamisel vastutuse selle säilimise ja tagastamise eest. Kumbki pool ei ole väitnud, et kostjal ei olnud üldse kohustust sõidukit tagastada. Kohus loeb eelneva alusel tuvastatuks hageja ja kostja kokkuleppe sõiduki kasutamiseks. 3

§ 103

lg 1 alusel eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, vastupidist peab tõendama kostja. Vabandatavus tähendab, et rikkumise kaasa toonud asjaolu asus väljaspool kostja mõjuulatust.

1. Kostja on seletanud, et sõiduk teisaldati tasumata parkimistrahvide tõttu, mis tekkisid enne sõiduki tema valdusse andmist. Sõiduki teisaldamise protokollist nähtub, et
2. veebruaril 2023, kui sõiduk oli kostja valduses, pargiti seda parkimisreegleid rikkudes (dtl 169‒176, tõlge dtl 177‒184). Kostja seletas
3. augusti 2023 kohtuistungil, et arvas koha olevat tasuta platsi (dtl 56). Hageja oli sõiduki üleandmisel kostjale teatanud, et sõidukiga on Rootsis seotud maksmata trahvid ja need võivad mingi summa täitumisel anda aluse sõiduki teisaldamiseks (dtl 111). Kostja käitus seega hooletult, jättes parkimise lubatavuse kontrollimata, kuigi talle oli teada, et mingist trahvisummast alates on oht sõiduki teisaldamiseks. Rootsi kohaliku omavalitsuse tegevus ei ole antud juhul käsitletav vääramatu jõuna, sest parkimiskoha valis kostja ise. Parkimisnõuete kontroll tiheasutusalal ei saa tulla sõiduki kasutajale ootamatult. Trahvi saamise ja sõiduki teisaldamise risk oli seega kostja mõjuulatuses, ettenähtav, välditav ja ületatav. Kostja rikkumine ei ole seega vabandatav.
4. Sõiduki teisaldamise ja hilisema lammutamise tõttu kaotas hageja talle kuuluva asja ehk tekkis otsene varaline kahju

§ 128lg 3 mõttes.

21. Isik peab

§ 127

lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui vastutust kaasa toov asjaolu on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Eelneva pinnalt põhjustas parkimisreeglite rikkumine sõiduki valduse kaotuse ehk hagejale kahju tekkimise. 22.

§ 101

lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

1. Kostja on tõendanud, et teisaldamise põhjustanud trahvidest enamus olid pärit ajast enne sõiduki valduse talle üle andmist (dtl 146, tõlge dtl 147). Varasemast ajast pärit trahvid olid kokku 31 100 Rootsi krooni. Teisaldamiseks aluse andva Rootsi Kuningriigi õigusakti sätte järgi, millele teisaldamise protokollis on viidatud (Förordning (1982:198) om flyttning av fordon i vissa fall, § 2 p 9), teisaldatakse sõiduk, kui see on pargitud vastuolus parkimise reeglitega ja sõidukiga seotud võlgnevused ületavad 5000 Rootsi krooni. Sellest, et trahve oli teisaldamise eelselt juba tunduvalt üle 5000 Rootsi krooni, võib järeldada, et ainult trahvisummast teisaldamiseks ei piisanud. Trahvisumma nimetamine ühe teisaldamise alusena näitab, et ka ainult vales kohas parkimine ei oleks andnud alust sõidukit teisaldada. Kostja tekitatud trahv 600 Rootsi krooni jäi alla teisaldamise eelduseks oleva määra.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et veebruarikuu jooksul teatas kostja hagejale teisaldamisest. Sõiduki omand läks Nacka vallale üle alles augustis (dtl 180). Trahvide tasumisega oleks olnud võimalik sõiduki lammutamist vältida (dtl-d 150‒151), kuid hageja ei teinud midagi sõiduki kätte saamiseks. On kaheldav, kas sõiduki vabastamiseks oleks piisanud vaid kostja tekitatud trahvi tasumisest. Kostjale ei saa ette heita, et ta ei soovinud tasuda kõiki trahve, mille summa on võrreldav hageja hinnanguga sõiduki väärtusele. Küll aga saab kostjale ette heita teisaldamise riski võtmist vales kohas parkides.
3. Kahju tekkimisele andsid oma panuse seega mõlemad pooled. Asjaoludest tuleneb, et ilma ühe või teise poole käitumiseta poleks kahju tekkinud.

§ 139lg 1 järgi annab see 4

§ 127

lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes ettenähtava kahju, välja arvatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahju tekitamisel. Otsene varaline kahju hõlmab

§ 128lg 3 järgi muu hulgas kaotsiläinud või hävinud vara väärtust.

1. Kaotsiläinud või hävinud varaks on hageja sõiduk. Hageja on selle väärtuse tõendamiseks esitanud
2. mai 2023 müügikuulutuse sarnase sõiduki kohta, mille hinnaks on märgitud 2600 eurot (dtl-d 20‒23). Kostja meelest tuleb lähtuda
3. juuli 2023 sõiduki ülevaatuse ja hindamise aktist, mis tehti Rootsis (dtl-d 153‒154, tõlge dtl-d 155‒156), kus sõiduki turuväärtuseks on hinnatud 5000 Rootsi krooni, mis on ligikaudu 430 eurot.
4. Vaidlusalust sõidukit ei ole enam võimalik hinnata, kuid Rootsis koostatud kirjelduse järgi oli sel kahjustusi, kriimustatud värv, rooste, katkine juhiukse lukk. Rootsis on hinnatud turuväärtust, kuid eelduslikult lähtuti varuosadeks müüdava sõiduki väärtusest, sest võtit ei olnud, mistõttu sõidukit käivitada ja sellega sõita ei saanud. Hageja esitatud võrdluskuulutuses toodud sõidukil on võimsam mootor kui hageja sõidukil (92 kW vs. 63 kW), see on tehniliselt heas korras, vahetatud kuluosadega, olemas on katuseraam ning nii suve- kui ka talverehvid. Sõiduki kasutuseesmärki arvestades hageja sõidukiga teist rehvikomplekti tõenäoliselt kaasa ei andnud. Samas ei ole müügikuulutuses nimetatud hind veel asja müügihind, vaid ainult müüja soov. Tõenditest saab järeldada, et hageja sõiduk oli kehvemas korras kui müügikuulutuses kirjeldatud sõiduk, kuid siiski sõidukõlblik. Tuvastatud erinevusi arvestades võib hageja sõiduki väärtuseks pidada vähemalt 1000 eurot. 29.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

1. Hageja sõiduki väärtus oli uue samaväärse asjaga võrreldes oluliselt vähenenud, lisaks koormasid seda trahvid kokku samas suurusjärgus nagu uue samaväärse sõiduki väärtus. Arvestades poolte panust kahju tekkimisse ja sõiduki eelduslikku väärtust on põhjendatud kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 500 eurot.
2. Lisaks sõidukile nõuab hageja tagasi väidetavalt sõidukis olnud tööriistu või nende väärtuse hüvitamist.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ning see nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 järgi peab omanik seejuures vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
4. Hageja on esitanud tööriistade nimekirja (dtl 10‒11, tõlge dtl 12), millel ei ole allkirju ega kuupäeva ega ole selge, mis eesmärgil on see koostatud. Asjas on esitatud ka J L
5. mai 2023 kuupäevaga kinnitus, et on valmis andma hagejale torulõikuri, gaasivõtme, pikendusjuhtme ja kuvalda (dtl-d 34‒35). Hageja hinnangul kinnitab see kaudselt, et nimekirjas toodud asjad olid sõidukis. 5