Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 2 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku suhtes on käimas likvideerimismenetlus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas ning on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Vara, mida võlausaldajate nõuete katteks realiseerida, võlgnikul puudub. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 102 813.99 eurot. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgniku kohtu poolt määratud likvideerija seletuskirja kohaselt puudub tal ülevaade võlgniku majandustegevusest ja likvideerija ei oska anda seletust maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
4 2-23-6435 Ajutine haldur on kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja tutvunud likvideerija esitatud andmetega. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei ole tuvastanud.
lg 1 kohaselt täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. ÄS § 125 lg 1 kohaselt usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Käesoleval juhul on võimalik kohustuste eest vastutav isik ehk täisosanik mittetulundusühing Abimeheks, registrikood 80567695, registrist kustutatud, millest tulenevalt nõuete esitamine
Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku likvideerija tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt
§-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2 000 eurot. Juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palub ajutine pankrotihaldur nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks Ly Müürsoo, isikukood xxx, e-posti aadress lyy.myyrsoo@mail.com.
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5 2-23-6435
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 8.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. CorpAdriatic UÜ likvideerimismenetlus algatati tsiviilasjas nr 2-22-17041 Harju Maakohtu määrusega ja likvideerijaks määrati Ly Müürsoo, kes esitas kohtule avalduse CorpAdriatic UÜ pankroti väljakuulutamiseks. Likvideerijal puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest ja ta ei oska anda seletust maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Likvideerija on seisukohal, et 6 2-23-6435 CorpAdriatic UÜ (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani liikmed oleksid olnud hooletud oma kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikmete rasked juhtimisvead. Võlgnik usaldusühing CorpAdriatic on mitme ümberkujundatud äriühingu õigusjärglane: usaldusühing CorpAdriatic (ühendav ühing) ühendas endaga Grandalliance OÜ (ühendatav ühing), NordicSaar OÜ (ühendatav ühing), STB Partner OÜ (ühendatav ühing), Vaba Siiam OÜ (ühendatav ühing), OÜ Swed Ehitus (ühendatav ühing) vastavalt 17.09.2020 Gegard OÜ (ühendatav ühing) 21.09.2020, A.Põrandad OÜ (ühendatav ühing) 24.09.2020 ja Plasma Service OÜ (ühendatav ühing) 28.09.2020 sõlmitud ühinemislepingule, mis on heaks kiidetud 13.10.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei ole tuvastanud. 10. Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus on 27.06.2023 teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta usaldusühing CorpAdriatic pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 12.07.2023 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele usaldusühing CorpAdriatic pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 09.08.2023 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada CorpAdriatic UÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et usaldusühingu CorpAdriatic vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb usaldusühingu CorpAdriatic pankrotimenetlus lõpetada
8 2-23-6435 11. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Usaldusühing CorpAdriatic ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 6 töötunni eest 720eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 6 tundi, millest ta tutvus materjalidega, koostas ja esitas teabenõude võlgnikule, koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; töötles ja analüüsis päringute tulemusena saabunud vastuseid; tutvus võlgniku registriandmetega, töötles pangakonto andmeid; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 120 eurot.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja 9 2-23-6435 keerukusele ning tema kutseoskustele 6 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kristo Tederi ajutise pankrotihalduri tasu summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 2023.a määras, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le a/a xxx. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele.
lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel
lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on
Kuna ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud 2023.a, siis tuleb käibemaksu tasuda 2023.a määras. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 6 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kristo Tederi ajutise pankrotihalduri tasu summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot ehk kokku 864 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr XXX. Kohus on lõpetanud menetluse usaldusühingu CorpAdriatic pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et usaldusühingu CorpAdriatic varast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista riigi vahenditest.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2023. a töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 396 eurot (6 h x 66).
lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 396 eurot, millele lisandub käibemaks 2023. a määras. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole, advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane. 10 2-23-6435 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud osas, s.o summas (720 – 396) 324 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.